Tutvusin hiljuti ühe noormehega.Algul tundus igati ok,aga kui nüüdseks kaks kuud suhelnud oleme,on mul hämming.See mees valetab valimatult kõikide asjade kohta,paneb igas teemas juurde ja võimendab üle.Sellest on ka aru saada,sest mingil hetkel ta ei mäleta mida rääkinud on ja kui hiljem küsin on lugu hoopis teine. See ei ole normaalne!!! Iseeneset nooreke ta ei ole,vanust 23.

23 on juba pensionieelik.

aga las ta valetab. niikaua kui sa temale seda ei tee arusaadavaks, et märkad tema valesid - seni tema aga jätkab luuletamist ja vassimist.
kui ta tahab nende umbluudega end sinujaoks asjalikumaks ja ägedamaks muuta, siis lasku käia! :)

sul endal ei ole siis suud peas, ütlemaks et ta ennast vaid lolliks teeb?

OOTA,
see on üks valetamise märk, kui inimene ei mäleta, mida ta rääkis, eks?

Jäta see kutt kus kurat.
Maailmas on palju mehi, kes ei pea end ahvatlevaks muutmiseks valetama. Leidku omasugune valetaja ja vassija omale. Sina ei pea sellisega leppima. Selline inimene jääbki elulõpuni valetama. Ilmselt see kutt ei valeta , et sinu kulul nalja teha, vaid sa tõesti meeldid talle ja too ullike tahab ilmtingimata sinu tähelepanu võita kasutades selleks valesid, et ennast sinu silmis kõrgemale upitada. Unusta ta ja sa leiad kindlasti parema mehe, kes ei pea sulle valetama ja on selline nagu on.

Miks sa arvad, et paneb milleski juurde, kas kontrollid faktid järele või hoopis nuhid tema tuttavate kaudu. Kui alles kaks kuud tuttavad, kuidas sa tema kohta siis kõike juba tead.

Tean ka mõnda kiidukukke, kes kraaksatab paar korda ja arvab, et on juba laulja valmis, rääkides seda ka teistele.

to omg

kle loe ikka korralikult läbi enne kui kisama pistad. Jah kui sama jutt korduses on teises versioonis,siis ilmselge ju. Maga kaineks end!

sellisega ju ei saa mingit usaldust kunagi tekkida. Vassib suu ja silmad täis ja hea kui seljataga maha ei müü. Saada kukuele sihuke tüüp. Otsi ikka usaldusväärne mees endale.

to paula

selleks ei peagi geenius olema et saada aru kui inimene valetab. kaks kuud on piisav aeg et õppida tundma inimese miimikat ,hääletooni ja muid aspekte. Ma ei hakka näiteid tooma aga jah kõik need jutud on liiga läbi nähtavad ja ebareaalsed.

Kas käis oma jutu järgi kuu peal?

vist veevalaja? mul selline sõbranna, kes pool juttu alati juurde fantaseerib. kunagi ei tea, mida uskuda, mida mitte. kohe patoloogiline tundub. jutt jookseb nagu varrukast ja iga kord erinevas versioonis. aga muidu tore inimene.

Kas tegu on Hiirega?

Jäta ta kus kurat, kuna tegemist on isiksuse mitteravitava kõrvalekaldega, mis aegamööda süveneb.

võib olla kehv. Samuti ei mäleta kõik inimesed fakte, vaid umbes, et mis toimus. Loole panevad kõik juurde, ei räägita ju eriti kuivalt faktidena. Oluline on see, et kas see valetamine kahjustab sind või mitte. Kui on suvaline asi, et ükskord ütles, et vanaemal olid punased pajalapid, teine kord rohelised, siis tegelikult pole tal aimugi, mis värvi need olid või on mälestused selles osas erinevatest aegadest. Inimesel tekib ka võltsmälestusi, veendumusi, et ollakse mõnda olukorda kogenud, mida tegelikult polnud. Kuriteopaiga tunnistajad näiteks lisavad juurde asju, mida nad füüsiliselt ei saanud näha (mõrvari nägu, ebarealistlik laskude arv vms)

haigus maiääss. hiljem hakkab jooma ja on vaeseke jälle haige, süstib ja on ka eriti haige ja mängib kogu teie raha maha, ikka haige.
jäta see kusipea kohe ja nüüd.

Enamik inimesi "valetab" mitukümmend korda päevas, kirjeldades midagi ebatöpselt, jättes ütlemata, ilustades, pannes juurde. Millegi meenutamine on tegelikult mälupildi põhjal jutu vestmine ja tegevust ei ole võimalik üks-üheselt sõnadesse ümber panna. Me valime juba seda, mida täpselt kirjeldame, mitte näiteks ilma, päikesepaistet, mitu maja seal oli, keskkonda, tuult, suvalisi asju laual, kas oled üksi või mitte jms, kui see asjasse ei puutu. Paljudele aga meeldivad need asjasse mittepuutuvad aspektid ja siis reaalse tegevuse mäletamine hägustubki.
Teine põhjus on see, et ei viitsi lihtsalt iga juhtumi põhjal samamoodi üksikasjalikult kirjeldada ja mõnikord lihtsustataksegi, et asi ühele poole saada.
Kolmas põhjus on see, et peaaegu keegi ei mäleta, mida ta ühel hetkel tegi või ütles. Eriti ilmne on see siis, kui ühele inimesele on teise öeldu tähtis, sest see inimene on oluline, teisele pole. Näiteks ütles üks midagi selle kohta, et teinekord võiks kinno minna, siis teise jaoks on see kutse, kuid ütleja üldse ei pruugigi mäletada, et ta midagi sellist ültes. Sest tema jaoks on see suvaline mainimine, nagu vaata seda lindu seal. Inimkeel ei ole, nagu programmeerimiskeel, mis on loogiliselt mõlema jaoks sama. Mina olengi märganud, et on inimesi, kes täpselt teiste sõnu mäletavad ja ise enda omasid ka (kuigi seda valikulisemalt) ja neid, kes lihtsalt ütlevad, mida tunnevad ja järgmine kord pole sellest reaalset mälestust ning siis kas eitavad või muudavad fakte.
Kui valetamine ei ole tähtsate asjade suhtes, siis see on lihtsalt inimsuhtluse omapära.

no siinsed paduvaletajd ju Alu, Sid, gõust, lits- Lesk, heh jne.
kui harjutada piisavalt kaua, unustad ise kah tõe ära.