Olen enda abikaasasse kõrvuni armunud. Samas oleme elanud pool aastat eraldi, peale järjekordset tüli ja arusaamatust kolis naine lastega ära. Selgitas, et tal on tarvis aega järelemõtlemiseks, kas soovib minuga suhet jätkata. Samas on enamik sellest poolest aastast nõudnud tema poolt tööalased projektid.

Vahepealse ajaga olen enda poolt tundnud, et saan nüüd päriselt ka aru neist põhjustest, mis talle ebamugavust tekitasid. Ning olen omalt poolt valmis muutma oma suhtumist. Igapäevaelu on niikuinii muutunud.

Aga jube raske on temast eemal olla. Sooviksin temaga koos olla, armatseda. Pool aastat pole saanud lähedust tunda. Kui nüüd talle enda tunded avasin, siis ta küll sulas natukene kuid on endiselt kõhklev ning ütleb et tunneb ennast pigem sõbrana... See oli üsna valus meile mõlemale.

Kuidas mitte liigselt peale käia enda tunnete, soovide ja ootustega? Kuidas aktsepteerida tema valikuid, kui ta soovib enda elu jätkata kellegi teisega?

kirjuta buduaari, seal arukamad, kui delfis! ;)

eks oleneb tüli põhjusest ka. kuidas sina seda näed ja kuidas naine seda näeb. see võib üsna erinev nägemus olla.
solvangud, hingevalu jne.
need igaühel erinevad.

mul mees ei taha muust , kui sõprusest juba 8 aastat teada.Mida see naine siis ütlema ja tundma peaks.Kohutav väljakannatamine, kas pole?

Naine tundub, et on hästi hakkama saanud ilma sinuta tervelt pool aastat, ju naudib oma vabadust. Sõprust pakutakse ikka siis, kui on uus kaev juba valmis vaadataud vähemasti.

Väga ebakohane ja mittetähtis - lapsed, kellega naine minema läks, on ühised ikka?

Üldiselt, üks suur endapiinamine. Proovi vahelduseks sellele ebamaisele võimlemisele nüüd midagi tarka teha. Näiteks. Aja selg sirgu ja liigu edasi.
Paha poleks see feik ühenduski ära lõpetada, mõlemal kergem ja asjad hakkavad kohe ka ladusamalt sujuma ka Sul, sest temal - juba sujuvad. : )))

Tervitan kõiki pehmeloomulisi mehi, kes ripnevad vana ja "turvalise" suhte küljes. Tehke seda edasi. Piinake ennast oma uuele ringile sõudnud prouade pärast pooleks. Mis võib olla naishingele mõnusam mõte, kui see, et vana polt ei suuda näe uut tutti sebida, vaid ohib ja õhkab eksnaise järgi.

Ingrid - lapsed on ühised.

Naine väidab, et kedagi teist ei ole silmapiiril. Me ei ole veel ju ka lahutanud. Mul ei ole ka põhjust tema aususes või siiruses kahelda.

Olin ise üsna pikalt pidur - võtsin äraminekut kui lõplikku ja elasin seda raskelt üle. Et igapäeva asjadega hakkama saada, võtsin teda mõistusega ja ehitasin suht paksu müüri vahele. Eks ma ooasin et ta omalt poolt hakkab lähenema kui on valmis. Kui seda ei tulnud, hakkasin ise mujale vaatama. Petnud ei ole aga kohtunud küll. Peale sellest rääkimist, sain temast aru et ta ikkagi huvitus suhte parandamisest. Ma siis lõpetasin selle kohtingu ja keskendusin ka ise parandamisele. Siin siis nüüd olen paar kuud hiljem. Nüüd on tema seest tühi. Enne olin mina.

päris uuesti ju laustada ei saa sama kaaslasega, aga kutsu ta kohtama..välja, koduseintevahelt välja.. midagi teistmoodi, et ei tekiks sedasama rutiini, mis suhte tappiski.

kui te kordamööda seest tyhjad oma suhte suhtes olete, siis pole seda ju teile tegelikult vajagi. Jutust kõlab läbi, et keppi tahaksid taga teha ja muud suurt midagi. Mehelik muidugi. Paistab, et naisel ka rohkem huvid karjääril vöi tööl ja ongi olemas järjekordsed lapsed, kel peret polegi, vaid on ema ja kusagil mingi isa.