Lahutus on ukse ees ja oleks vaja advokaati, kes aitaks vara jagamisel. Rääkige oma kogemustest. Headest ja halbadest. Soovitusi ka...

Uhh, jube ki mulle see menud, se oli elus kïge jubedam üleelamine. Mitu sja oli korraga, lapse suhtes valus, siis hoolisin veel endiselt enda mehest tegelikult. Aga kuna tema soovis lahutust, siis mul polnud lihtsalt muud varjanti.
Ma jätsin mehele maja, auto ja laps jäi endale pluss sain sularaha, et maksta üürikorterit.
Kogu kohtulik lahutusprotsess on üks õudsamaid ettevõtmisi mida olen siiani läbi teinud, siiani tulevad pisarad silma kui sellele mõtlen.
Mängisin veel parajat bitsi ka see see kõik on hakanud kuidagi kummitama hiljem, et kuidas ma ikkagi sain teha sedasi enda tütre isale ja tütar armastab teda üle kõige maailmas!

Äkki saate ikkagi kuidagi ilma lahutuseta?

ma olin ka õnnetu ja mingi naiselik viha sundis ka advot võtma, kuid lõpuks tegime viisakalt pereametis selle jubeda asja ära. Mees küll midagi eriti ei andnud, kuid ma sain paremini ka hakkama kui mingi väljapressija!

Edu igastahes ja ole 1000% kindel mida sa ette võtad!

ma olin ka õnnetu ja mingi naiselik viha sundis ka advot võtma, kuid lõpuks tegime viisakalt pereametis selle jubeda asja ära. Mees küll midagi eriti ei andnud, kuid ma sain paremini ka hakkama kui mingi väljapressija!

Edu igastahes ja ole 1000% kindel mida sa ette võtad!

pane ikka täiega, võta talt kõik ära nagu seda minu mutt tegi. siiani on meil lapseda aga pärast kuute aastat vihkan ma seda mõrda!

Ja ega ta ise ka õnnelik pole, siiani üksik, kes otsib printsi, kuid vaevalt, et leiab. kui mutt mu närvid @!#$ keeras keerab ka teistel!

Minu lahutus läks küll viisakalt. Pärast lahutust tegime väikesed tropid ja läksime mõlemad oma teed.
Ei pea kohtus kõike kõntsa üles tarima. Seal lahutuseavalduses punktid sees , mida soovid ja selle sa ka saad. Juuksekarva lõhki ajamine on nonses.
Praegugi saame normaalselt suhelda. Igatseb tagasi, teist naist ei ole soetanud. Lahutusest möödas 19aastat.

ARSTI ON SULLE VAJA MITTE ADVOT! TAHAD JÄLLE KELLEGI TÜHJAKS TÕMMATA!

ISE EI SAA HAKKAME KORRALIKU JUTUGA, AHNE OLED JAH!

Ma alustasin kah lahutust eelmine aasta, kuid advokaati ei võtnud, lihtsalt ütlesin ühel päeval mehele, et tahan lahutust. See kõige raskem asi, mis teinud olen. Kõigepealt kogusin jõudu mingi 2 nädalat. Ja siis kui ütlesin- mees jäi lihtsalt vait pikaks ajaks, vaatas mulle mulle otsa ja küsis miks? Tõin kõik põhjused välja, mida arvasin tol hetkel olevat ja kohe küsisin, et kuidas asjad jagame, et ta midagi öelda ei saaks. Ütles, et ainuke asi, mida ta tahab olen mina ja oma riided ja ülejäänud jätab ta mulle, et tal ei ole vaja midagi, mis meenutaks, talle tema purunenud tulevikku. Olime koos 5 aastat ja tahan teda tagasi. Nii väga tahan. Niiet mõtle, kas poleks parem rääkida veel korra asjad läbi. Viha taandub tglt suhteliselt kiiresti ja jääb kahetsus.

rix, kuidas saab keegi teine su närve peesse keerata?:) ja miks arvad, et su eks otsibkedagi enda kõrvale? meestel ikka hea ettekujuts:)

<<õnneks on veel rahval raha, et advosid kasutada! aga ehk see siis teise partneri rahakotist:))
Ahned olete! Leppige kokku, mis on kellegi poolt ostetud ja nii ka jaotamine, mis kuradi advod, kas tõesti see ahnus on nii suur!

Rahunege maha, ajad on keerulised ja sellepärast tekibki hullult lisa emotsioone, hakatakse otsime vigu ja süüdistama aluseltutel põhjustel!

Nagu siin NAINE kirjutas: Viha taandub kiiresti aga jääb alles kahetsus!

Ma olen ka enda mehele seda paaril korral ütelnud, et soovin lahutust. kolisin isegi välja kolmel korral koos lastega. eemal olles hakkas lihtsalt kahju, et ta laspi ei näe ja tegelikult hakkasin ka mõistma tema soove ja miks on ta olnud nii närviline, miks on ta joonud, mileks on ta mind allakulmu vaadanud.... tal oli tegelikult hullult raske periood elus aga muidu väga hea mees! Tegin endale selgeks ja teatuid järeleandmisi, mis osutusid mu elu suuremaks ja kasulikumaks investeeringuks.
Ja viimasel korral tulin peaaegu sama kiirelt tagasi kui välja kolisin. olin õnnelik, et ei raisanud advo peale raha! poputasin teda mingi aeg, mis tõenäoliselt andis talle palju jõudu ja kinnitust, et ma armastan teda!
Nüüd on viimasest olukorrast möödas 7 aastat ja oleme väga õnnelikud. meil on endiselt hea kooselu, voodielu ja oleme lisaks muutunud lähedasteks sõpradeks!

võtsin mehelt kõik ära ja tema endalt elu.....

võtsin mehelt kõik ära ja tema endalt elu.....

tarvo, kuidas jaotada vara, kui naine 4-6 aastat kodus lapsi kasvatanud ja mees raha teeninud? sel juhul ongi nii, et vara mehele, lapsed naisele ja asi jokk...

Ma ei kavatse kedagi tühjaks tõmmata. Ma isegi ei taha asju kohtu kaudu ajada. Aga mees tahab. Ta näeks ideaalis, et ma võtaksin enda 2 aastase lapse ja koliks lihtsalt meie majast välja, annaksin autovõtmed tagasi ja ütleks head aega!

Aga no nii lihtsalt ma ka ju alla ei anna, sest ma olen enda raha ja aega ka sellesse suhtesse investeerinud. Ikkagi 9 aastat. Ja pealegi pean lapsega kuskil edasi elama. Loodetavasti mitte kuuse all.

kas on ikka 4-6 aastat kodus lapsi kasvatanud? äkki on lihtsalt logeleja see naine? ja muidusööja ja mis siis mees peab tegema, talt ju lapsed võetaks nii või naa ära, selle peale naised kunagi ei mõtle ja see on kõige suurem vara!

oi mehed mehed! kui mehed tahavad vara soetada, siis tuleb ka kindlustada, et seda poleks võimalik ära võtta. st. kas abieluvara leping või üldse mitte abielluda. see on vastukaaluks sellele, et me ei suuda ju midagi teha, kui naine tahab meilt lapsed ära võtta.
aga igale isale on lapsed olulised, kuid röövitud laps on röövitud laps, seda pole enam olemas, kui ema ei lase.

no jah, seadused on ju ühed, kuid inimlikkus teine. Kui saad mehega avameelselt rääkidakui palju sa siis enda raha sinna sisse panid, äkki saad selle osa!
Praegult u raske aeg midagi mya, saab ainnult sandi kopikaid soliidse kinnisvara eest.

Mine siis enda ema juurde ja las lapsed jäävad majja!

Ütle siis mehele, et peaks kuidagi asjad lahti rääkima ja kui teil pole mingeid võimalusi kuhugi lähedaste juurde minna ja seal elada, või siis hopis sa ei soovi enda elu standardist loobuda. kuid arva, et ükski normaalne mees ei viska naist kahe lapsega tänavale!
Ta võik ju siis sulle rentida korteri, neid on hetkel turg täis ja soodsa hinnaga!


Edu, kuid ärge kakelga ja rääkige asjad ja kõik võimalused lahti!

Ega see elu pole võitlus. me ju ei tea mis olid teie probleemide põhjused, kuidalati on mõlemad süüdi. Lahku jõuab alati minna, ela mingi aeg üürikas, küll ta teid tagasi kutsub. Ennemgi selliseid asju olnud, peaasi, et jää inimeseks mitte ära muutu loomaks nagu minu eks naine seda tegi ja siiani ei soovi ta varjugi näha!

oota..et naine mingu lapsega kuhugi üürikasse ja oodaku kannatlikult, kuni härra otsustab tagasi paluda?! ole normaalne..

Jurist:

Enne jõua endas selgusele ja siis pöördu meie poole...
Ja ülejäänud kodanikke ära kuula, sest nagu näha on
siin kirjutajatest enamus mõjutadud mitte kainest mõtlemisest
vaid oma emotsioonidest.

Otsusega pead edasi elama Sina.

Edu soovides!

et mees kohtu kaudu vara jagada tahab. Vastasel korral on tõesti nii, et kolid lapsega välja ja asi lahendatud.
Kui see "meie maja" on abielu jooksul soetatud ja abieluvaralepingut ei ole, siis on pool majast Sinu oma. Kui maha ei müü ja mees jääb majja, on Sul õigus poolele rahale. Selle eest saad korteri kas osta või üürida, oleneb, kuidas mees maksab.
Aga soovitus, et koli välja ja oota, kuni mees tagasi kutsub, on tõsiselt rumal. Jäädki ootama.

kogemused samast seisust, mis sinul praegu. Mehe ego oli nii suur, et ta lihtsalt ei suutnud minuga sõnagi rääkida sel teemal. Võtsin advokaadi, siis hakkas talle kohale jõudma, et ma olen ka olemas. Aga kuidas probleem lahendada - selle pead ise välja mõtlema ja advokaadile pakkuma. vastasel juhul jäätegi käima advokaatide vahet ja ei jõua kuhugi.

Elasin pool aastat tagasi lahutuse üle.
Võtsin advokaadi ikkagi, sest mees oli nii ülbe ja uhke, ning mina seda mõnitamist enam ei kannatanud. Tean, et see oli minu elus õige otsus ja mingit kahetsust ma ei tunne. Hetkel on juba uus suhe ja vanast suhtest (viie aastasest) olen täiesti ülesaanud.
Võta advokaat või jurist. Kui tunnedki ennast nii nõrgana siis see on ainult hetkel, sest sinu närvid on pingul. Ära tee ühtegi mõtlematut sammu, seega ära loobu enda õigustest.

"no jah, seadused on ju ühed, kuid inimlikkus teine. Kui saad mehega avameelselt rääkidakui palju sa siis enda raha sinna sisse panid, äkki saad selle osa!
Praegult u raske aeg midagi mya, saab ainnult sandi kopikaid soliidse kinnisvara eest.

Mine siis enda ema juurde ja las lapsed jäävad majja!"

Ei, selline soovitus ei saa ju ometi tõsine olla!!! Miks ma oma lapse peaks maha jätma??? Ja mis naine kaasa võtab, kui ta on kodus lapsega istunud? Lapse vanad riided, mähkmed, vankrid ja ärasöödud toidu, mis ta koju on ostnud?

Teistele soovitajatele, kes on advokaadi teenuseid kasutanud, olge head, pange konkreetseid nimesid ka kirja, kui kogemusega rahule olete jäänud. Ma lihtsalt ei oska kuhugile pöörduda, juriste on NII PALJU.

mina käisin hetkel odavaima advokaadi juures , sest vajasin teadmisi, mida mu emotsionaalne seisund ei lasknud mul endal kuskilt välja lugeda, ega olukorda hinnata. Nii et pole vahet, kelle juurde lähed, kui tal on juriidiline taust ja temalt küsid oma õiguste ja kohustuste kohta.

Raske teema, ma ise elasin a selle üle alles detsembris! Kogu suur korter pidi maha müüdama ja väga odavalt, nüüd elab mees üürikas ja seda ka mina, ma jubedalt kahetsen tegelikult. See materjaalne kadu oli tegelikult väike võrreldes sellega mis tegeliklt on tänaseks toimunud!

Ja neid kes siis kirjutavad, et mine ja mine on südametud naised, kes ainult mõtlevad enda heaolule!

ma jätsin kõik mehele ja nüüd ta käib ja tunneb piinekaid, et tema nikkus enda/ meie majas igasugused tibisid ja me elasime 4 kesi mu ema 2 toal korteris!

Ma ei vingud ega virisend, kuid nüüd kui lapsed juba suuremd, siis talle on see kohale jõudnud!
Ja tegelikult olin ma ka ise süüdi, et ta lahutust tahtis!

Mõne inimesega pole võimalik mingit arukat kokkulepet saavutada, võta kindlasti hea advokaat. Mängus on laste tulevik ja siin ei tohi emotsioonidel üle pea kasvada lasta.