Feministi nurgake
miks ma üksi olen
m36 10. juuni 2005, kl 22.47 |
ka üksik n33 10. juuni 2005, kl 22.49 |
just, naiivne, aga mõtle 10. juuni 2005, kl 22.53 |
See, miks Sa üksi oled, on küll Sinu enda seest tulenev põhjus. Usun, et tegelikult tead Sina ise seda vastust ja tead ka kuidas seda muuta, ju siis ei ole veel tahtnud kooselu. Kui oleksid selleks valmis ja leidnud kellegi, kellega sooviksid koos vananeda,oleksid juba õnnelikus abielus.
noh 10. juuni 2005, kl 22.56 |
aspiriina 10. juuni 2005, kl 22.59 |
m36 10. juuni 2005, kl 23.02 |
leidnud olen küll selliseid kellega koos oleks tahtnud olla aga sellest pole midagi välja tulnud , palju erinevaid takistusi alates sellest , et naine ise pole nõus sellega ...ja teised tegurid
oleksin ma nüüd ise konkreetselt keeldunud suhetest , siis võiks õelda et , üksi olen omal süül .
harjunud üksikult elama aga teglikult ei tahaks
oleksin ma nüüd ise konkreetselt keeldunud suhetest , siis võiks õelda et , üksi olen omal süül .
harjunud üksikult elama aga teglikult ei tahaks
To Noh 10. juuni 2005, kl 23.04 |
contessina 10. juuni 2005, kl 23.15 |
aspiriina 10. juuni 2005, kl 23.19 |
n32 10. juuni 2005, kl 23.56 |
naiska 10. juuni 2005, kl 23.58 |
n32 11. juuni 2005, kl 00.07 |
naiska 11. juuni 2005, kl 00.10 |
yksi 11. juuni 2005, kl 00.13 |
Olen ka nüüd mõnda aega üksi olnud ja olen selle aja jooksul kokkupuutunud inimestega(kellel on elukaaslased),kes tõemeeli kadestavad mind selle pärast,et ma saavat teha mida tahan,et ei pea kellegile aru andma jne....siinkohal tekkis mõte,et inimene pole ka kunagi rahul sellega,mis tal on,ikka nagu tahaks midagi muud.Palju üldse on neid,kes võiks öelda,et on oma eluga rahul?Võib olla läksin nüüd teemast vähe mööda,tglt tahtsin öelda seda,et tihtipeale -kellel on ,see nagu väga ei tahagi ja kellel pole ,see igatseb ja tunneb vajadust selle puuduva järele.
kaspi 11. juuni 2005, kl 01.21 |
Eluteed on alati keerulised, kuid kõige valem on pidevalt sellest mõelda, et olen üksi. Sellised mõtted tuleb eemale visata, elada rahulikult oma elu ning sel juhul leitaksegi märkamatult, et ohhoo, polegi enam üksi. Kõik tuleb siis, millal tulema peab, vahel hiljem, vahel varem, kuid kunagi ei tohi teise inimese otsingust teha elueesmärki, siis kaotad kindlasti. Edu !
Ema 11. juuni 2005, kl 01.49 |
Ei isegi viitsi lugeda,mis sulle vastati. Miks oled üksi?Ajendas kirjutama just pealkiri....)-)))
Kirjutan ühe 40 + a. naise päevast lühidalt...ei tunne ennast üksikuna.
Töö-juhtival kohal,pärast tööd sõbrannale appi,kell 17,45 oli juuksur peale seda msn-i...kuna vestluskaaslane läheb poolest ööst tööle ja on teisest rahvusest...(kõige-kõige) Armastan teda!
Kuna tahtsin veel suhelda,leisin rate-st sekundiga....vestluskaaslase...saime tuttavaks,ei midagi hullu.
Homme jälle päike ja Armastan oma poega....kes rockib täna Järvakandis!
Kõigile rockareille terveisiä sinna!
Õnnelik naine ja ema
Kirjutan ühe 40 + a. naise päevast lühidalt...ei tunne ennast üksikuna.
Töö-juhtival kohal,pärast tööd sõbrannale appi,kell 17,45 oli juuksur peale seda msn-i...kuna vestluskaaslane läheb poolest ööst tööle ja on teisest rahvusest...(kõige-kõige) Armastan teda!
Kuna tahtsin veel suhelda,leisin rate-st sekundiga....vestluskaaslase...saime tuttavaks,ei midagi hullu.
Homme jälle päike ja Armastan oma poega....kes rockib täna Järvakandis!
Kõigile rockareille terveisiä sinna!
Õnnelik naine ja ema
rahu 11. juuni 2005, kl 10.12 |
m36 11. juuni 2005, kl 10.37 |
lõpusirgel 11. juuni 2005, kl 11.43 |
Mõni jääbki üksi. Põhjust nagu ei olegi.
Elus on mul nii mõndagi jäänud saavutamata ja saamata, mida olen kogu hingest soovinud ja mille nimel vaeva näinud.
See ei häiri mind. See on nagu maapealne mäng ja siia see ka jääb.
Aga olen pisut pettunud, või ehk võiks öelda kogunisti, et tunnen ennast petetuna, et ei leidnud elus endale kaaslast...
ja see jääb minusse.
Elus on mul nii mõndagi jäänud saavutamata ja saamata, mida olen kogu hingest soovinud ja mille nimel vaeva näinud.
See ei häiri mind. See on nagu maapealne mäng ja siia see ka jääb.
Aga olen pisut pettunud, või ehk võiks öelda kogunisti, et tunnen ennast petetuna, et ei leidnud elus endale kaaslast...
ja see jääb minusse.
naine 35 11. juuni 2005, kl 16.38 |
audis 11. juuni 2005, kl 19.28 |
tegelikult teil on isegi hästi, sest teate vähemalt, et olete üksi.
Mina näiteks hetkel ei tea ise ka, mis ma olen, üksi või kaksi.
Päris üksi olla ei tahaks, aga igasugune kaksiolek ka vastuvõetav ei ole.
Mingeid tegevusi uute tutvuste sobitamiseks hetkel ette võtnud ei ole, muud edasilükkamatud asjatoimetused ja just see, et ei tea ise ka ...
Mina näiteks hetkel ei tea ise ka, mis ma olen, üksi või kaksi.
Päris üksi olla ei tahaks, aga igasugune kaksiolek ka vastuvõetav ei ole.
Mingeid tegevusi uute tutvuste sobitamiseks hetkel ette võtnud ei ole, muud edasilükkamatud asjatoimetused ja just see, et ei tea ise ka ...
täpike 12. juuni 2005, kl 22.29 |
M36, ju sa oled kas loll, kole, absoluutse suhtlemisoskuseta, täielik egoist või siis äärmiselt vaene :D Ahjaa, voodis väga väga halb on ka veel võimalus :D
Sorry, niisama nöökan ...
Ise ka üksi aga alles lühikest aega ja tegelikult praegu ei tahagi veel suhet... arvan, et sügisel hakkan tahtma. Siis muidugi ei saa.
Tegelikult on täiesti hämmastav, kuidas suhteid ei teki. Kui endal nt. sõpruskond kas siis väike või piiratud (nt. pereinimestega), siis polegi tuhkagi teha ja istud üksi kodus, loed delfit ja vahid telekat. Ei tule sulle Prismas keegi juurde ja ei hakka tutvust sobitama. Rate ja muud internetiasjad on esiteks juba ammu läbitud ja teiseks ... peale mõningaid ehmatusi ei viitsi nagu enam eriti tõmmelda. Orkut on tore, kuna saad reaalsest inimesest aimu aga ... seal keegi, pagan võtku, ei tutvu... Suhteks on ju vaja, et sa oleks enamvähem samal sotsiaalsel tasemel inimesega, et teil oleks ühiseid vestlusteemasid jms (vähemalt kui sa oled naine, sest nt. tippadvokaatidest mehed tihti tahavadki juuksurit või müüjat, kes on väga tublid ametid aga mina tippjuhina nt. reaehitajaga seltskonda minna ei saaks).
Ehk siis - moodustame ühise üksikute klubi, lepime kokku, et oleme üksteise vastu sõbralikud, naeratame üksteisele tänavatele ja ...
MEHED - sobitage PALUN meiega tutvust ka mujal peale klubide ja pubide :D
Sorry, niisama nöökan ...
Ise ka üksi aga alles lühikest aega ja tegelikult praegu ei tahagi veel suhet... arvan, et sügisel hakkan tahtma. Siis muidugi ei saa.
Tegelikult on täiesti hämmastav, kuidas suhteid ei teki. Kui endal nt. sõpruskond kas siis väike või piiratud (nt. pereinimestega), siis polegi tuhkagi teha ja istud üksi kodus, loed delfit ja vahid telekat. Ei tule sulle Prismas keegi juurde ja ei hakka tutvust sobitama. Rate ja muud internetiasjad on esiteks juba ammu läbitud ja teiseks ... peale mõningaid ehmatusi ei viitsi nagu enam eriti tõmmelda. Orkut on tore, kuna saad reaalsest inimesest aimu aga ... seal keegi, pagan võtku, ei tutvu... Suhteks on ju vaja, et sa oleks enamvähem samal sotsiaalsel tasemel inimesega, et teil oleks ühiseid vestlusteemasid jms (vähemalt kui sa oled naine, sest nt. tippadvokaatidest mehed tihti tahavadki juuksurit või müüjat, kes on väga tublid ametid aga mina tippjuhina nt. reaehitajaga seltskonda minna ei saaks).
Ehk siis - moodustame ühise üksikute klubi, lepime kokku, et oleme üksteise vastu sõbralikud, naeratame üksteisele tänavatele ja ...
MEHED - sobitage PALUN meiega tutvust ka mujal peale klubide ja pubide :D
hee 13. juuni 2005, kl 13.02 |
Lisa postitus