Endal kaks suhet järjestikku purunenud.Saan aru,et ise olen need lahkuminekud põhjustanud,kuid küsimus siis selline,millise üleastumise on mehed nõus andestama?
Siin siis minu lood:Esimesel korral nägi mind mehe(me ei olnud abielus) sõber ,kui ma suudlesin oma kunagist tuttavat ööklubis
(nagu Evelin Ilves),lihtsalt oli meeldiv olukord,alkohol oli teinud oma töö ja nii see läks.
Kuid mehe reaktsioon oli nii äkiline,et lausa kartsin.
Ei mingist andestusest juttu,lõpp ja kõik.
Teine kord paar aastat hiljem ,kui olin leidnud uue normaalse sõbra juhtus nii,et ülemus töölt pakkus kogu aeg,et viib mind peale tööd koju.Kuna elasime samas kandis polnud mul selle vastu midagi.Aga mees oli armukade ja oli mind pikalt jälginud ja talle ei mahtunud pähe, et selle taga ei ole midagi,lihtsalt viisakas ülemus.Ja jällegi kõik,ei aidanud rääkimine ega vabandused.Läinud ta oligi.
Kolmas juhus oli sõbrannal,nad oma mehega pikalt koos
juba(abielus),reisil olles tellis naine massaaži,mis pidi kestma pool tundi,kuid kestis kaks tundi,sõbranna ise ütles mulle,et midagi ei juhtunud,lihtsalt oli meeldiv ja pärast unustasid ennast lobisema,kuid suhe oli lõppenud.
Kas,tõesti te mehed ei usalda oma naisija kas on nii raske andestada?

:) No ma ei tea, kas sa oledki nii naiivne või on see provotseeritud teema? Ise oleksid nõus, kui sinu mees viibiks mitmetunnistel massaažidel, pakuks pidevalt küüti oma noorele naissoost töökaaslasele ja sekka ka mõni musi eksiga?

Jälle mehed ja mehed:)
Autor leiab endale mehe, kes omale samapalju lubab ja toimetab kui ise ning polegi mingit probleemi armukadeduse ja usaldamatusega:)

Vaada, lobisema võib ju jääda, aga inimestel on telefonid, täitsa saab ja võib helistada ja öelda, et mul läheb kauem kui arvasin. See on lihtne teineteisega arvestamine. Süütu musi sakkis peaga ei tundugi nii süütu, kui avastad ennast situatsioonis, et teinepool on teinud sama ja küsib silmi plaksutades, et äkki sa nüüd andestad mulle ja unustame selle loo? On`s meeldiv? Äkki isegi andestad, et mis siis ikka? Ükski mees ei paku küüti lihtsalt niisama, saati siis, et käib peale lausa - seda teab iga mees ja sestap ka on järeldused sellised nagu on. Miks peaks usaldama naist, kes natuke veini saanult läheb võõraid mehi musitama ja pärast on õigust ülegi? Aga kui saab veits rohkem veini ja olukord on ütleme nii, et üliväga meeldiv? Kui ei sobi kooselu ja ei suuda truu olla, siis tulebki endale aru anda ja üksi elada.

Meestega on see lugu, et nad lihtalt on loomult jahtipidavad olevused. See on neile emake loodus külge pookinud. Mõnel avaldub see rohkemal, mõnel vähemal määral. Naistega on olukord veidi teine. Nad on ennekõike emad. Ja kui neile on mees loonud kõik võimalused, et nad saaksid olla oma lastele head emad ja oma meestele head naised ja kui siis see naine läheb ja kukub lakkuma esimest ettekuhtuvat, vat siis on kuri karjas ikka küll.Juba see, et sa ei tunne piiri alkoga, rääkimata sellest, mis selle mõjul kõike tehakse. Ma olen näinud kõiksugu naisi...ringitõmbavaid ja truusid. Aga truudegagi on see lugu, et nad truud teatud ajani, sest elus võib alati ette tulla elujärke (mitte ühekordseid hetki), kus tegelikult ongi asi läbi ja tõstkem kaabut. Kui aga seiniehitatut ei taheta kaotada, algabki paralleelelu.

Heh, ma mõtlesin nime järgi, et autor on mees.

Mehed andestavad vähem kui naised. Üldiselt. Nad ei pruugi andestada naisele isegi seda, millega ise omakorda vahele jäävad, sest siin kehtib see Jupiteri ja härja värk ;)

Kahtlemata on ka erandeid, aga nendega kohtumiseks peab võib-olla väga palju muid variante läbi proovima, mis ei ole omakorda eriti mõistlik.