Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
ämm
 
... 28. jaanuar 2006, kl 17.24
kuidas saada hakkama ämmaga, kes ei suuda oma pojast lahti lasta ning oma peene manipuleerimisega tungib suhtesse, tekitades piisavalt segadust, et seda ei saa lihtsalt läbi sõrmede vaadata?
 
ämm 28. jaanuar 2006, kl 17.26
pane paika
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 17.36
pane paika,muidu jäädki seda kannatama,aruta seda ka mehega,et ei soovi ta ema oma ellu.Ise elasin 8a.sellise ämma mõju all,olin loll ja ei öelnud talle,et ei vaja teda meie ellu,arutasin küll mehega,aga see oli pehmeke ja ei öelnud oma emale midagi,peale mehe surma sain ka veel tunda ämma sekkumist,aga lõpuks panin paika.
Jõudu sulle ja ära lase endal,ämma pereellu sekkuda!!
 
... 28. jaanuar 2006, kl 17.44
ma ei taha kasutada alatuid nippe nagu tema seda teeb, see on moraalselt alandav! see on hämmastav kui palju suudab selline inimene mürgitada meelt. olen kodust saanud kaasa otsekohesuse ja aususe ning ma ehk ei oska olla selline nagu tema. oma meest ma mõistan osaliselt, ta on siiski mehe ema, mu mees siiski vaikselt loodab veel, seda usaldust ja vahetut soojust oma emalt, mis on saamata jäänud. tean seda omast kogemusest, et olenemata kõigest jäävad su vanemad siiski su vanemateks. ja ma tõesti ei oska käituda, ei aita otsekohesus ega mõistmine...
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 17.53
Leia üks sobilik hetk ja istu ämmaga maha ja rääkige suu puhtaks,muidugi eks siin on vaja ka teatud annus diplomaatiat,kui oled ise rahulik siis ei ole ka su mehel sulle pärast midagi ette visata,et alatult käitusid,ehk hakkab siis ise ka mõistma et ta ema käitub mõne kohapealt valesti,peaasi et sa alla ei anna-mõnele on vahel vaja mitu korda seletada ja asju selgeks teha,aga lõpuks saab aru.Tean et see kerge ei ole,aga proovimine on juba pool võittu,mina viskasin sõnadega oma exämma lõpuks välja,kuna hakkas mu uut elu ka juba tikteerima.Endal oli nats paha küll pärast,aga vahel kui inimene aru ei saa,tuleb ka hullemat varianti kasutada.
 
tsiiisas 28. jaanuar 2006, kl 17.53
Ma ei saa aru, kas te elate ämmaga koos või, et selline probleem?! Mina elan oma ämmast 2000 km kaugusel, saame väga hästi läbi. Kui rohkem koos oleks, siis vast ei saaks, kuna ämm on selline otsekohene ja terava keelega...
Ei ole vaja ronida siis ämma nina alla elama, st samma trepikotta vms, et too saaks iga jumala päev nuhkida!
 
... 28. jaanuar 2006, kl 18.06
me ei ela koos ega kõrval trepikojas, ta lihtsalt ei suuda oma pojast loobuda! ma saan oma äiaga ideaalselt läbi, kes ei ela mu mehe emaga koos juba üle 20 aasta. see on vaimne terror mida see naine teeb, ta manipuleerib oma valede ja lubatustega, mida ei täideta. kirsike, ma olen mõtelnud, et võtan ta ette, ja küsin mida ta tahab saavutada, sest kokkuvõttes usun, et tema tõeline pale tuleb lagedale, kuid minu näo ees on ta mu parim sõbranna, kuid kui mind ei ole... tsiiisas - mina olen otsekohene ja terava keelega, kuid igal asjal oma aeg! lolli inimesega ei ole mõtet seda rakendada, nagunii ei saa aru!
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 18.30
tee seda jah-minu ämm oli ka kahepalgeline,peale mehe surma nägin ta õiget palet,üks põhilise asju-raha,poja surnukeha polnud veel jahtunud kui juba tahti s asju ja raha jagada.
 
... 28. jaanuar 2006, kl 18.41
just, raha ja asjad...kõik kuulub temale, kõigele on tal õigus! kummalised inimesed! ma tänan sind kirsike! inimese tugevus ei ole eirata situatsioone, inimese tugevus on nendele näkku vaadata ja tunnistada neid. sellepärast tänangi sind!
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 18.44
Sa ise ütlesid välja, millest peaksidki lähtuma: lollile ei saagi midagi selgeks teha! Ilmselt pole lootustki. Sa saad muuta enda suhtumist, muud aga mitte, kõige vähem ämma. Lase möllab, mis sa ärritud! Minu minia hoiab ka minust eemale, aga ma saan aru sellest, sest ma ise hoian ka oma ämmast eemale. Tean aga seda, ise ma soovin talle head. Võibolla Sinu ämm on kramplikult püüdnud oma headust peale suruda ja see on muutunud talumatuks.
Võibolla räägite lihtsalt erinevat keelt, ei saagi teineteist mõista. Pealegi tahab ta oma pojakest ikka veel armastada, ta on ju ema. Mis teha kui see ärritab. Mina olen oma poja "lahti lasknud", aga ma ei ole väga kindel, et poeg on sellest õnnelikum. Ma armastan teda ikka. Aga kuna tal on nüüd naine, siis pole minul enam midagi kobiseda, tema naine määrab nüüd perekonna suhtumise, ka vanematesse. Nii see on.
See on igivana teema, ja kui te koos ei pea elama, siis saad hakkama, usu. Mina saan, kuid vahel on kurb sellest, et minu minia on nii hinnanguline....
 
... 28. jaanuar 2006, kl 18.57
olgu ta mu ämm, tuttav või saaremaa onupoeg...inimene on inimene. kui inimene on valelik ja omakasupüüdlik, siis jah, tema tasemele ma ei lähe. ema ja lapse armastusest saan ma aru, nagu ütlesin vanemad on siiski su vanemad. laps peabki oma vanemaid austama ja armastama, ma ei ole despootlikust perest pärit, ma kasvasin oma vanemaid armastama nende heade ja halbade omadustega, ma leian, et see on imetlusväärne asi. ma austan seda. tavaliselt ma lasen inimestel olla sellised nagu nad on, nii kaua kui nad seda mis ei ole nende asi. ma lepiksin isegi sellega kui ta tuleks mulle ütlema otse näkku, et ta ei salli mind, kuid minu näo ees on ta mu sõbranna, seljataga midagi muud. ta mürgitab ja mürgitab, see kuhjub ja kuhjub, ta mürgitab mu mehe meelt, ja hetkedel ei leia ma jaksu, et sellest sopast läbi närida. jah, ära tee välja, kuid ma armastan oma meest, on valus ja solvav selle kõige sees olla.
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 19.00
Kui midagi ette ei võta võib see su pereelule lõpuks mõjuma hakata nii,et lähete lahku,aga see ei ole ju seda väärt.Kuigi see ei puutu siia,aga mis tähtkuju oled?
 
... 28. jaanuar 2006, kl 19.00
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 19.08
Tundusid et Sõnn,olen ise seda,aga mu õde ja pisipoja on skorpionid ja tean et kui nad midagi ikka väga tahavad siis viivad nad selle läbi,ootavad,ootavad ja kui kannatus katkeb-tõstavad saba ja nõelavad valusalt,kui mitte lõplikult-surmavalt.
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 19.15
Mina olen ka skorpion. Saan Sinust väga hästi aru. Kui näed, et teine inimene on omakasupüüdlik ja lausa valetab, ning veel seljataga räägib midagi muud kui näkku julgeb öelda, siis ilmselt tuleb sõda alustada ja ära sõdida, et saaksite ise oma elu edasi elada. Sina armastagi oma meest ja katsu teda siiski kaitsta. Vahel peab seda tegema, kui ema käitub omanikuna. Minu ämm on ka skorpion, ja tema ka pole lahti lasknud, ma olen pool elu sellega võitlemisele kulutanud, ja tead, mitte midagi ei muutu! Küll aga aitas siiski tõrjumine, st ei helista 2 korda päevas ega tule kutsumata külla. Kuid oleneneb siiski su enda hoiakust, selgelt vaenulik olek kahjustab ka. Mehele ma selle pärast turja ei karga, mis tema ema teeb, sest nägin, et see teeb mehele haiget. Sest tema ei saa ju ka oma ema muuta. Mina lasen neil omavahel suhelda, ja kui vaja, siis poeg ise paneb oma ema paika. Mina sellesse ennast ei sega. Las ta siis kujutab endale ette, et omab siiski võimu ja kontrollib kõike. Aga mees ei räägi talle midagi tegelikult, mis me teeme või kuhu läheme. Samas olen ma ise ämm ja minu minia kaitseb ka kiivalt oma kodu. Ning ma saan sellst aru! Kuigi kahju on ka, sest ma ei ole mingi kiskja tegelikult. Imelik on see elu.
 
... 28. jaanuar 2006, kl 19.19
kuidas seda ütelda...minu kannatus hakkab katkema. ja kui ma olen täitsa aus, siis ma vaatan oma meest ka, kui ma olen üritanud talle selgitada ja ta ei hakka käituma nagu mees, siis ma tean, et ei taha elada koos enam sellisega, kuid ma ei tea kas suudan temata, kui inimesega kes on minu jaoks, olla päriselt õnnelik. see on nii vastuoluline tunne, ma arvan, et sa tead mis tunne see on....
 
... 28. jaanuar 2006, kl 19.22
ma ei käitu vaenulikult...ja ma armastan oma meest...kuid mu kannatus hakkab petma...
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 19.25
Aga mis teemal on kõige teravam vastuolu? Mina ei ole küll kordagi seda mõtet mõelnud, et mehe ema võiks meie vahele nii suurt kiilu lüüa. Kõik hakkas muutuma, kui mina enda suhtumist muutsin, enne mitte. Kui sa näiteks lahku lähed mingi moori pärast, siis see ei ole hea lahendus, kes ütleb, et leiad sellise ilma emata mehepoja? Ei. ära seda küll tee. Emakesele tuleb ikkagi näidata koht kätte, ja kui mees selleks valmis pole, siis tuleb seda teha sinul, kui usud südamest, et mees on see inimene, kellega elu jagada tahad, ja mitte tema ema. Veel soovitan, viska see täna peast! Las jahtub maha, homme on parem. Kui moor sul just sealsamas pole....
 
kirsike 28. jaanuar 2006, kl 19.42
kui sa ämma pärast oma armastatud mehe maha jätad,siis on ainult ämmal selle üle heameel,kannatate ju lõpuks ikkagi teie,temal ainult kahjurõõm,et näe andsid alla,ära oma armastuse pärast tee seda-eks su mehel ka paha,2tule vahel.Mul on ka 3poega ja vanem on 15a.,tüdrukuga kurameerima hakkas tegi mind temaga tuttavaks ja pärast küsis,mis arvan-ma tean seda et ma sekkuma ei hakka,kui saab oma vitsad siis teab,kui ei saa on hea.Eks ikka on nii,et pojad on ema omad ja tütred isa omad.Kuigi ema-armastusega pingutatakse vahel üle,laskmatta last vabaks,kui on täiskasvanu.
 
ikkagist 28. jaanuar 2006, kl 19.43
Ei saa aru. Ise elad ämmast kaugel ja ikka rikub ta su elu ära! Mismoodi, kui te kokkugi ei puutu??!!??!!??
 
... 28. jaanuar 2006, kl 19.48
kõige teravam vastuolu algas sellest, et ta leiab, et ma ei ole tema poja jaoks piisavalt hea, kuna minu vanemad on lihtsad, nii oma ametilt kui ka mõtlemiselt, ja loomulikult ka mina, kes on harjunud olema aus ja otsekohene, ja ehk osaliselt ka saavutanud tänu sellele hea töö ja sissetuleku ja loomulikult ellu suhtumise. mainin siinkohal, et ega temalgi ole erilist ametit, kui jah, teiste kulul elamine... erinevalt temast, ma ei esine. tegelikult, sa oled kes sa oled, sinu vanemad on need kes nad on, tähtis on see kas oled rahul selle üle kes oled. ma ei mõtle siinkohal lihtsuse all, et peab käituma matslikult, ma mõtlen haritust ja asjadele õigete nimede andmist. ta õõnestab sellega, sisendades mu mehele, et mu vanemad on halvad, ma olen paha, ma vihkan ja siis mu näo ees on ta nagu ingel... see on kestnud aastaid. vahel olen mõtelnud, et ehk kardab ta mind? ma ei oska suhtuda, kas ta on idioot või näitleb idiooti? kui mu mees on suhelnud paar päeva oma emaga, siis pean teda tagasi tulles nö lappima tema läbi elatust. siinkohal-ma ei räägi oma ämmast paha, ma ei ole põlglik ega ebaviisakas. kuid ta jätkab oma rada... tundub, et see on meie võimuvõitlus.
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 19.58
Ehh, tuttav tunne...Et pole piisavalt peen....Ja otsekohesusega sama, mina ka ei kannata teesklust. Kas see ainult tundub sulle, et ta arvab, et sa pole ta poja vääriline või on see ka välja öeldud? Mul on sama tunne pojanaise suhtes, tunne ämmana, et ma pole piisavalt karjäärile orienteeritud ega sobi nö seltskonda. Eks kõik see ongi kokkuvõttes "elu õppetunnid". Aga mees? Arvan et Sa pead laskma tal olla, las toibub ja siis mine kallista. Ilmselt on ämmakene ka vampiir. Selle kaudu, kui on kedagi endast välja viinud, saab temasugune energiat. Selle lõpetamiseks on vaja jääda külmaks, et teda mitte enam "toita". Ja veel: haridus ei tähenda kunagi, mitte kunagi tarkust, haritust. Võitlus on võitlus senikaua, kui võitlejaid on 2. Jääb üksi, saabub rahu. Ise ma olen ära õppinud, et mõnbe inimesega ei saagi ühist keelt leida, lihtsalt pole võimalik. Nii erinevad.
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 20.00
Kas poeg peab ema üleval? Lihtsalt huvitab? Ja kas tegu on vana inimesega?
 
... 28. jaanuar 2006, kl 20.12
tegelikult ei ole puudu ei haridusest ega haritusest, elu on näidanud nõnda. mu vanemad, kelle üle olen meeletult uhke, kes on aidanud ja õpetanud iseendaga mul kasvada selleks kes olen, ei ole piisavalt peened, nendega ei saa uhkustada, et näe, mu poja naise vanemad on sellised... ämm ei ütle mulle kunagi näkku midagi, ma olen ideaalne ta silmis kui oleme silmitsi. see on mu seljataga ussitamine. ma ei kontsentreeru karjäärile, ma lihtsalt elan ja elu on läinud nõnda. ehk on tema soov olla see, kes ta ei ole? pürgimus, plaan mis ei täitu? inimesena, ma põlgaksin teda, kuid mu mehe emana, ma tahan, et mu mees armastaks oma ema, sest vihkamisel ei ole mõtet.
 
... 28. jaanuar 2006, kl 20.13
me kõik elatame teda, nii ta oma emagi ja tegu ei ole eaka inimesega...
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 20.30
raha rikub suhted ära.
 
... 28. jaanuar 2006, kl 20.32
raha? tal ei ole raha...:)
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 20.35
ma mõtlen seda, et teie annate talle raha. Seda ei osata tänulikult vastu võtta, raha tekitab pingeid. Võibolla ma ei ei saanud aru, mõtlesin elatamise all ülevalpidamist.
 
... 28. jaanuar 2006, kl 20.39
ma sain aru, raha ei saa suhteid rikkuda, sest tal ei ole raha. me "laename" talle raha. ta on lihtsalt isiklikult mu kallal...
 
Marta 28. jaanuar 2006, kl 20.55
saada "pikalt", sa oled oma elu ja õnne väärt, ja usu, see vaibub, kui sa sellele enam ennast ei kuluta, oma mõtteid ei raiska. Las elab, las piniseb. Sa tead ju oma väärtust? Kellegi naaksumine ei saa seda vähendada! Ma täna ka põdesin veidi oma suhete pärast pojanaisega. Siis lugesin siit et probleeme on teistelgi. Ei ole midagi uut siin päikese all. Ma ei tegele enam enda piinamisega, et äkki ma ei olegi tegelikult tubli, tegelikult ikka olen küll! Samuti sina, sa oled ja jääd, ei saa ta sulle midagi teha. Suhted mehega aga, see on teine teema. Ta ei saa samuti oma ema muuta, ära unusta. Ja nüüd tuleks laupäeva õhtu puhul arvutist ära minna, seda ma ka teen.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!