Olen vist temperamentsem kui mees. Reaalis polnud seni teineteist näinud, kuid suhtlesime aastaid pea iga päev, olime sõbrad ja väga lahe läbisaamine. Pilte olime muidugi näinud. Nüüd saime kokku ja uskumatu lugu minu jaoks: ta meeldis mulle väga ja koos oli tore ja ta soovis veel kohtuda. Piirid suutsime jätta ületamata, aga raskustega.
Ta on ka kirglik, aga on selline inimene, kes ei taha seksiga kiirustada, aga mina jälle selline, et homset ei pruugi tulla, no et kui kirg olemas, mida imet siis oodata, lahku minna jõuab alati ja kiire algus pole mul veel kunagi kiiret lõppu kaasa toonud. Tundub lihtsalt kõige õigem ja ausam nii.
Ei taha muidugi pinda ka käia ja püüan ka rahulikumalt võtta, aga kas see tuli mitte ära ei kustu niimoodi? Minusugusele tundub see huvi puudumisena, kuid ta väidab vastupidist ja tundub ka, et tal on tõsine huvi asja arendada, aga aeglaselt ja kindlalt. Kannatust vist napib mul :)