Mulle meeldib linnaelu. Samuti on mul haridus ja amet, milles pole võimalik kusagil maakohas töötada. Kas olen imelik, et ei soovi oma tööst loobuda ja maale koduperenaiseks minna või hakata mingit ökotalu asja ajama? Miks ma seda küsin, sest kõik mu sõbrad tuttavad peavad mind imelikuks . Nad ei mõista, et on inimesi, keda see maaläheduse ja ökovärk ei huvita ja kes tahavadi töötada linna ettevõtetes ning elada samas lähedal kortermajas, et oma aega paremini kasutada ja mitte kulutada oma vabu päevi muru niitmiseks ja lillepeenarde rajamiseks.

Ei ole imelik. Iga inimene elab oma elu ise ja ikka südame järgi.
Mõnusat jõuluaega!

Iga asi omal ajal. Ma olin ka kogu elu paadunud linnamees, aga siis käis mingi klõps kusagil ära ja linn oma olemuselt muutus vastikuks ja vastumeelseks. Nüüd üritan maal hakkama saada ja see on kordi raskem kui linnas kuidagi hakkama saada. Aga ma ei kurda, sest vaikus ja rahu on mulle praegu väga tähtsad.

inimene saab maal hakkama küll, kui veidike harjutab;))

kesse käseb sul maale kolida? Iga inimene elagu keskkonnas, mis talle kõige enam sobib. Ma ka ei tahaks maale kolida, kuid samas ei tahaks ma ka pealinnas või suvalise linna/asula paneelikas elada. Äärelinna eramu sobib suurepäraselt.

Niikaua kuni oled üksik, nii kaua võid tõesti ka linnas korteris elada. Kui tulevad lapsed ja esikoha hõivab perekond, siis saad aru maaelu eelistest. Kui lapsed tulevad, siis on igal juhul mugavam maal elada ja oma majapidamist harida, sest laste kõrvalt tööl käimine on ainult töö narrimine.

kes tahab oma aja panna mullas sonkimise peale, kes jällegi linnas seltsielust osa võtta, trennides, teatrites käia jne

ei ole sugugi kõigi naiste unistus olla emme ja mullas sonkida. Enamikule naistest jääb siiski ka emana alles soov end tööaalaselt teostada. Ei ole iga naise unistus olla koduperenaine, kasvatada lapsi, keeta pliidi ääres putru ja kasvatada rediseid.
Ja lastega maal elada pole sugugi mugav, sest lapsed tahavad kooli, trenni, kinno, sõpradega välja. Siis peab olema neile pidevalt transporditeenuse osutaja ja see pole üldse mugav. Ja talvel sajab teed umbe, maanteed on lumised, libedad, lopased. Alati peab arvestama transpordivõimalustega. Iga ettevõtmine nõuab pikemat planeerimist ja logistikat.
Maal võib olla parem elada väikelastega, kuid teismelistega kindlasti mitte.

Mina elanud maal ja täielik siiber sellest, kuid oma kodust ei taha loobuda. Linna vb lähen siis kui mees lusika nurka viskab. Mind võlub linnamelu. Vaikust juba küllalt nauditud, aitab1

keegi ei sunni sind maal elada.

Ma pole oma esimeses nooruses enam ja mingi peoloom pole ka kunagi olnud. Lapsi pole tahtnud ja nüd vanus selline, et see otsus on lõplik. Töö on mulle väga oluline ja puhkuse ajal soovin alati välismaale reisida, mitte mullas sorkida. Küsimus tekkis, kuna enamik tuttavaid on viimste aastate jooksul maale kolinud ja mehel ka maale kolimise isu tekitanud.

Ma pole oma esimeses nooruses enam ja mingi peoloom pole ka kunagi olnud. Lapsi pole tahtnud ja nüd vanus selline, et see otsus on lõplik. Töö on mulle väga oluline ja puhkuse ajal soovin alati välismaale reisida, mitte mullas sorkida. Küsimus tekkis, kuna enamik tuttavaid on viimste aastate jooksul maale kolinud ja mehel ka maale kolimise isu tekitanud.

oled imelik jah !

miks ta imelik on? Kui ei taha, siis ei taha.
Saada mees mõneks nädalaks sõbrale maale appi. Las elab seal ja abistab vajalikes töödes. Soovitav oleks ikka tõeline maakodu mitte mõni küprokonnike uusarendusrajoonis.

minu arvates ka on teemaalgataja imelik

minule meeldib maal. mulle ei meeldi vaese inimese elu mingil haledal 2000 ruudusel krundil. tahan aristokraatlikke lõbusid, kohvi saja-aastase õunapuu all, pikkades kleitides mängivaid tütarlapsi poniga, majapidajannat ja oma parki. õnneks mul see ka on, kui tallinnast ära kolisin ja korteri müüsin. kui rikkaks saan, siis saab veel paremini elada.

aga ära siis ela, maale polegi mingit proletarjaati vaja ja mida vähem inimesi, seda paremad tingimused teistel.

ei ole sa imelik.

Ei ole imelik,et linnas elada tahad.Ma ka kahetsen,et maale ültse elama läksin ja nüüd olen igasuguste asjadega hädas.Laenud ja Fienduse maksud kaelas ja viimane logu talu maja,mis kohe kohe vajub kokku ja korterit pole maal kerge leidagi ja eriti väikeses vallas ja ammugi tööd.Maja on nii logu,et talvel ei anna sees enam elada ja kütta ammugi kui ei ole meest majas.Maal elad nagu vanglas kui tahad kusakile minna siis ei pääse mitte kusagile ja eriti see jama on kui ei ole endal autot ka veel.Bussiliiklus on nii hõredaks jäänud,et viimane buss sõidab linnast maale kell18:00 ja siis on jokk.Suvisel ja koolivaheajal on eriti see liiklus jama ja poed on ka nii kaugel.Ma ka igatsen täiega linna elu järgi.Sain seda maaelu tunda ka veel.Kui ma pidasin piimaveiseid siis oli hästi palju käsitsi teha ja nüüd annab kõik see tunda ka veel.Igatsen linna elu järele.

Egas maa ei võrdu öko-mökundus. Mina tahan ka maal elada, aga ökotalundusega äri ajada ei taha. Kui songin mullas, siis puhtalt oma lõbuks tomat-kurk-roosipeenar vms. Ma ei taha, et minu ainus sissetulek sõltuks ilmast. Kui tahan, siis lasen majaümbruse muruplatsina seista.

Maal tahaks elada küll, just vaikuse pärast. Tahaks kuulda linnulaulu (tuvi-vares-kajakas pole lind :)), vajadusel lipata paljalt üle hoovi sauna või saunast tiiki. Ma ei taha, et naabrid on nii lähedal, et naabrimees vaatab oma köögiaknast mis mul hommikusöögiks on või pean läbi korteriseina kuulama naabrimehe 50. juubeli tähistamist öö otsa. Teatris saab käia linnas ka, aga pärast koju tagasi. Ega iga õhtu ju teatris ei käi. Tahan, et mu lapsed kasvaksid paljajalu oma murul joostes ja oleks elus näinud rohkem taimi-loomi-linde kui ainult koer-kass-vares. Tahan, et mu laste lapsepõlv mööduks ojast konnakulleseid vaadates, puuonne ja lumekindluseid ehitades mitte arvutis tapmismänge mängides ja bussipeatustes logeledes.

Vist sai liiga roosamanna jutt :)

Maal v nn "linna lähedal maal" (uuselamurajoonis nagu praegu kombeks on) elada on kena, tore ja rahulik, kuid kallim, kui linnas. Maad mis ühest punktist teise liikumiseks maha tuleb sõita on päeva peale päris pikad. Kütuse ja ajakulu ikka on, linnas elades jääks see ära. Sellist valikut ma enam ei teeks. Muidugi kuskil linnas paneelmajas ka elu ette ei kujuta.

eks igaühe endi valik!
aga siiski, enamus maal elavaid inimesi ei tee traditsioonilisi maa töid. nad käivad kas linnas tööl või teevad seda mille puhul pole mingit vahet, kus sa elad.
seega pole olemas sellist ametit, mis ei lubaks maal elada.

Ei pea maale kolima, isegi perega ei pea kui ei soovi. Lapsed kasvavad igal pool ja hoolt nõuavad lapsed maal sama palju kui linnas. Palju sõltub ka kaasast, kas üldse tasub midagi sellist proovida. Usu mind, et pole suurem asi üksi puid lõhkuda, maad kaevata, lund kühveldada jm selliste toredata asjadega tegleda, kui mees lihtsalt leiab, et tema teeb tööd ja sina vaata üksi kuidas majapidamisega hakkama saad.
Koolis on lastel parem käia linnas, koolide valik on suurem ja gümnaasiumid on lähemal, huviharidus on linnas lastele kättesaadavam.
Aiakaapimisvajaduse saab ka suvekodus rahuldada, selleks maale kolida pole tarvis.

Mine linna elama.

Tunnen samuti, et maal elamine pole minu jaoks. Niiväga tahaksin linnas elada oma korteris ja hommikuti tööle minna rõõmsalt.

Aga mulle küll ei paku pinget kolida linna korterisse elama, isegi kui keegi peale maksaks. Olen seda puuri elu aastakese kogeda saanud, täielik katastroof. Uliheameel, et sellest põrgust minema sain. Parem niidan, trimmerdan või roogin lund aga peamine, et olla oma kodus.

aga see on ju igati loogiline- kes on aastakümneid elanud linnas, igatseb maale ja vastupidi. minul on see esimene variant :D . olen õnnelik!

Ei ole imelik, vastupidi-ratsionaalne ja mainstream inimene. Maakohad ju sellepärast on tühjad, et enamus inimesi tahab linnades elada. Kogu maailmas 80% elanikkonnast elab linnades! See on normaalne.
Linnaelu plussid:
-lai töökohtade valik igale maitsele;
-paremad palgad;
-lai meelelahutusvõimaluste valik (kinod, teatrid, kontserdid, huvialategevused, poed, kohvikud jne jne)
-hea transpordiühendus kõikjale;
-melu ja "kõik elab ja toimub";
-kõik eluksvajalik on käe-jala juures alates poodidest ja meelelahutusest ning lõpetades arstide, koolide ja apteekidega; enamasti kõik jalutuskäigu kaugusel;
-linnas ei hakka kunagi igav.
Kui linnainimesel tuleb looduse isu peale, on võimalus minna parki jalutama või metsa (Kadrioru park, Pirita parkmets, Nõmme metsad ja Harju metsarajad). Isegi ökoinimene saab rahuldatud-käib ökopoest toitu ostmas.
Maal võib ehk suvilat omada, kus puhkuse ajal aega veeta, kuid aastaringseks elamiseks noorele, laia huvideringiga ja haritud inimesele ei kõlba-pole piisavalt tingimusi ja võimalusi. Küll aga sobib maaelu vähenõudlikule pensionärile. Katus peakohal, saab peenraid teha ja linnnulaulu kuulata.

Maailmas elavatest inimestest ei ela linnades mitte 80, vaid 54% (2014a.)

Kindlalt eelistaksin maaelu ja püüdlen hetkel selle poole, et ajutine linnaelu lõpeks ja saaksin perega tagasi maale kolida. Olen kindel, et ainult igaval inimesel on igav, igal pool on võimalik elu elamisväärseks elada ja kindlasti ei ole linnaelul ainult plussid ning maaelul miinused. Minu jaoks kaalub rahu ja vaikus ning sõbralikumad inimesed kindlasti üles linnaelu (võimalikud?) plussid (mida isiklikult minu jaoks ei olegi nagu eriti) :)