rääkige mulle maaelu ja linnaelu headest ja halbadest külgedest ning põhjendage.. ?

olen selle teema tõstatanud varasemas shovinisti nurgakeses

maal hea rahulik, linnas kiire ja mugavam

maal on hea lõõgastuda ja väljas oled mõnuga,linnas jälle on kõik kättesaadavam ja tegevust rohkem

Maal: + puhas õhk, privaatsus, vaikus, ilus loodus, odav kinnisvara hind
- kõik pole kiirelt kättesaadav, madalad palgad
Linnas: + kõik kiirelt kättesaadav, kõrgem palgatase
- saastatud õhk, sagimine, müra, tolm, megakõrged kinnisvara hinnad.

Odavad kinnisvarahinnad? Müüt ju! Oleneb kohast, kui linna poole tunni tee, koht ilus ja saab ka linnas edasi tööl käia, lastakasvatamiseks aga ideaalne, siis küll odavalt ei saa.

to no ma ei tea
Kui sa pead maa all silmas paari kilomeetrit Tallinna piirist, siis jah kinnisvara hind seal sama mis linnas. Ma mõtlen näiteks keskeestit, maja saab 200-300tuhandega kätte.

linnas elada on hea. Märksõnad: privaatsus, käepärane ja operatiivselt käsitletav elukeskkond, aastaajad ei trügi aknasse. Lendavate (enamikel juhtudel ka ronivate) putukate suhtes steriilne. Sobib mugavale ja kiirele inimesele.

Kõige suurem erinevus on minu arvates inimestes. Mida Tallinnale lähemale, seda tigedamaks ja kinnisemateks lähevad inimesed. Maainimene viskab nalja ja saab ka ise naljast aru, oskab naerda iseenda üle.

terake
inimeste üle ühesõnaliselt otsustada pole õiglane. Mina tunnen näiteks maal vaid koduvillaseid tõusikuid. Ütleks parem nii, et linna ja maa dimensioonid on erinevad, inimesed tänu keskkonnale on erinevad ning leiab nii toredaid kui kurje mõlemis. On mul õigus?

* mina olen paadunud ja põhimõttekindel pealinlane, mis ei tähenda, et ma maakatest (jaa-jaa, iseenesestmõista - kogu ülejäänud Eesti) lugu ei peaks. Oma kallis kodumaa ju ikkagi;)

minule meeldib linnas elada, kuna kõik on kättesaadav lihtsamini ja maugavanalt, aga samas meeldib mulle ka privaatsus. leidsin omale maja, mis on linnas aga väga privaatses kohas, unusta või ära et linnas ja olen nüüd küll väga rahul. kuigi kõige lihtsam on korteris elada.

Maaelu tundub rahulik ainult neile, kes sinna puhkama lähevad. Tegelikult on kiirem ja kallim kui linnas, sest maal elades pead aja sisse mahutama ka sõidud linna, sest kaubandus on kohapeal kehv, kultuuri tarbima tuleb sageli minna linna, igasuguste ametkondade külastamine toimub jälle kümnete kilomeetrite kaugusel maakonnakeskuses jne. Minu kandis elades tuleb teatrikülastuse jaoks reserveerida Tartusse minnes kaks ja pool tundi ning Tallinna jaoks üle kuue tunni lisaaega. Mille arvelt see võtta? Aega nõuab ka aed ja põld, mis tuleb korras hoida töö kõrvalt. Kui keegi mõtleb kiire linnaelu all tööalast sebimist, siis seda nõutakse töötajalt igal pool ja maal rabad veel rohkem, sest muidu uut kohta enam ei leia, jutud su tööalasest tublidusest või mittetublidusest levivad kiiresti ja võimendatult. Ja kui linlast ootab pärast tööd trenn või klubi, siis see pole ometi ju kiire elu, vaid vaba aja sisustamine. Illusiooni kiirusest jätavad linnas sebimine tänavatel, palju inimesi ja autode suur hulk, filmid, kus inimesed büroodes korraga mitme telefoniga rääkima peavad. Kui asja hoolikamalt uurida, siis pilt on teine. Maal sul juba niisama aega lapsega pühapäeviti ringi patseerida, pargis jalutada või loomaaeda minna pole. Minu tuttavad linnas kõik saavad rahulikult aega maha võtta, imestavad, kui mul nende jaoks aega pole. Ja teenivad seejuures palju rohkem kui mina siin maal. Kus see kiire elu seal siis on?

Kust posti otsast sina alla kukkusid? Mine loe kasvõi mõnda kuulutuste lehte. Kus need madalad hinnad on? Elamiskõlbmatud remontivajavad majad on selle hinnaga või need, kuhu talvel pole võimalik teedki lahti lükata. Mul tuttav müüb maja Kesk-Eesti väikeses maa-asulas, hind 1,3 miljonit. Krunt tavalise suurusega, pole põldu, metsa ega midagi. Ja maal on tolmu muide nii et tapab. Minu kodukandis maksab 200-300 tuhat krooni kõigest kolmetoaline korter. Ja lähim linn on 40 kildi kaugusel.


to:linn
Ära ole silmakirjalik. Kui sa maainimestest lugu peaks, siis sa ei ütleks, et tunned maal ainult koduvillaseid tõusikuid. Kardan, et terake on juba kohanud piisavalt sinu suhtumisega inimesi ja tal kipub õigus olema. Sellist üleolevat suhtumist, nagu linnas elamine teeks inimesest mingi parema sordi, olen minagi näinud küll ja küll.

proovisin kesk eestis maja osta, kui pealinnas taheti üürilepingut üles öelda- polnudki nagu mõistliku hinnaga midagi saada. maja maksaks viljandis ka sama palju kui tallinna lähedal. nüüd elan uues korteris uues majas- keeran sooja nii palju kui vaja ja ei nurise- isegi kütma ei pea ja suvel on mõni bussipeatus mereni.töötan nii palju ja peaaegu sel ajal, kui saan- laisaks teeb tõesti säärane elu. Ei peenarde tegemist ega muruniitmist, jalutama lähen parki.

to to juuli
ei ole silmakirjalik.
mul pereliige (ka ema) maal sündinud. mina jälle läbinisti linnalaps. ses mõttes on meil peres naljakaid ideelisi konflikte selle kohta, et kus või kes on parem. Sedaviisi sünnivadki tulihingelised parteilased. Ära võta isiklikult:)))

ok, ei võta. Eks neid konflikte ole meiegi suguvõsas, kuigi veidi teisel pinnal. Linnasugulased aina kurdavad, kui raske ja keeruline on elu linnas, aga maale, näe, kuidagi enam ei taha. Ma küll neile ei saa kuidagi kaasa tunda, eks mingu siis maale, kui seal kergem on.

Maal privaatsus? Böhähää! Külamutid teavad täpselt, mis kell sa eile peeretasid, millist vorsti ja kui palju poest ostsid, mitu lõuatäit külakõrtsis viskasid, mis kell magama läksid. Aga noh, see ju nende ainuke meelelahutus. Mind see ei koti, ikka elan maal, vabatahtlikult Tallinnast kolinuna. Mulle meeldib rahulik elutempo.

elutempo on igal inimesel täpselt selline nagu ta ise valib. vahet pole kas elad maal või linnas.ma kolisin kah linnast maale ja linna tagasi ei koli kunagi.lapsi on koolitada lihtsam ja koolituse kvaliteet on parem kui mammutkoolides. vaadake kasvõi ajalugu. suurem osa tarku inimesi on pärit maalt mitte linnast.mul on võib olla vedanud asukohaga sest kauplused koolid lasteaiad apteegid rahvamajad jne. kaasaarvatud spordihoone ja ujula on kodust 1-5 km kaugusel.privaatsust on kah parasjagu sest ma pole külamuttide elu vastu huvi tundnud ja oma aega nende mula kuulamisele ei raiska.õnneks olen omandanud elus mitmesuguseid oskusi ja võin töötada nii maal kui linnas. majanduslikel kaalutlustel töötan siiski linnas.ma sõidan maha vähem raha kui maksaksin korteri eest makse.linna ilus elu on suur illusioon. inimesed vaevlevad laenukoormuse ja makseraskuste käes ja teevad halva mängu juures head nägu.

Minule meeldiks elada pool aega linnas ja pool aega maal. Mind mingid pubid ja klubid ei tõmba nagunii. Teatrisse ei jõua kahh minna. Aga samas mulle tüüpiline maatöö ka nagu ei istu. Mulle meeldib maal lihtsalt olla ja ümbrust nautida. Rohkem selline mõisapreila tüüpi. See, et poed kaugel ei häiriks, enamikke asju saab ju korraga pikaks perioodiks ette osta ja riideid ei osta ka iga päev. Hirmsasti meelib see hajatalude süsteem, kus naaber kaugel. Naabrimutid hmmm, aga kõik elavad üksteisest ju nii kaugel, vene külas tuleb see muttide loba kõne alla.

To Milla! Vene külas on naabrinaine parim abipakkuja. Tean, mida räägin, sest olen vene külas elanud.

to to juuli
Mine kasvõi Kuldse börsi lehele ja trüki sisse hind kuni 300000.- Leiad päris mitu normaalses korras maja. Ise ostsin poolteist aastat tagasi väikelinnas maja 200000.- Täiesti elamiskõlblik, mõnus privaatne koht linna servas.

to:Juuli
poolteist aastat tagasi võis tõesti normaalse maja 200000 eest saada. praegu sellise raha eest maja ostes peab kohe vähemalt sama suure summaga arvestama et sellest majast maja saaks.

Eks meiegi maja vaja pisut kõpitsemist ja seda vajab iga maja, millele pole viimaste aastate jooksul kap. remonti tehtud. Kap. remonditud majad on loomulikult kallimad.
Ja siin käib müük enamasti tutvuste kaudu. Keegi hakkab maja müüma, siis jutud lahti linnas ja ostja leitakse üsna kiiresti. Sel aastal osteti meie tänavast kaks maja.

Eestis jääb igal aastal tühjaks 400 talu. Tühjade talude arv vastab nendes surnud maainimeste ja vanainemeste arvule. Noored ei saa maale minna sest tööd seal pole. Keegi ei lähe maale nälga surema. Talu pole enam konkurentsivõimeline tootmisüksus. Jätame kõrvale talud mis annavad suurmajandi mõõdu välja sest neidpole palju. No ja edasi? Kui taluga endale elatist teenida enam ei saa siis mida ongi seal teha? Inimesed lähevad sinna kus on tööd ja leiba. Aga traagilist pole selles midagi sest iga asi saab ükskord otsa ja asendub teise efektiivsemaga Nii ongi ja see on kogu maailmas sedasi. Kui üks traktor kombain teeb sadade kunagiste põllupidajate töö ära, siis jäävadki kunagised talud suvituskohtadeks. Samas Eestis ei ole ruutmeetritki maad millel omaniku ei oleks Maapiirkondade väljasuremise üheks suurimaks põhjustajaks uskuge või mitte on fiiberoptilise andmesidevõrgu puudumine Jah on loll teooria. Kuid valitsuste järjepidev valguskaablivõrkude toetuste suunamine tiheasustusga aladele annabki pidevalt signaali, et "Elu maal on vaid suurtaludele ja firmadele kelle peakorter on seal kuhu fiibar ulatub"
Nõukaajal oli meil külas arstipunkt oma apteek suur lasteaed suur kool tuletõrje postkontor bussid käisid. Nüüd on sellest järel vaid velskripunkt. Lasteaed on 2 rühmaga pisikestesse ruumidesse surutud, Postipunkt on poes Põhikoolist tahetakse juba algkooli teha (olevat juba valitsuse tasandil otsustatud), Kolhoos on veel alles ja toimib kasumlikult (müüdud mingile advokaadibüroole Aiand on ka alles ja tegutseb. Aga mida pole on fiiberoptiline võrk. Suures osas on süü ärastamiste hulluses miks üldse majandid ja maakohad laiali lõhuti tolajal olid enamuses majandites saagid väga head ja põllud kvaliteetseks jõutud harida laiali laotades hakkasid hoopis lagunemised ja valede harimisvõtetega paljude puhul sest kõik polnud vastava haridusega ja oskajad. Nüüdseks veel maakohad lagedaks löödud pole kauplusi lasteaedu medpunkte, töökohti jne lähemal mis jurada seda kes hakkab kulutusi suurendama ja veel teha vaid maatööga äraelamist peab olema juba loll. Pole siiski nagu vanasti piimaauto viis väravatagant piima lihakoormaga said kohe turul müüki teha kokkuostud võtsid juurviljad raha oli kohe käes polnud mingeid jaburdusi tarvis teha Lisaks veel on nüüdseks müük edasi tehtud nii et keskele on jäetud mingid onnikeste kohad lapikese maaga üle servituudi paljudel ligipääs või siis oled seal ümberringi mürke lennutava suurtalu keskel kui kärbes jeekim enam lollemat olukorda pole võimalik. Okupatsioonivõim hoidis elanikkonda maal näiteks abitootmine tsehhid väljaspool pohitootmist uurimisasutused, ehitusettevotte automajandid jne. Mis neist on järelejäänud? Mis on tänane regionaalpoliitika? Jalgrattateed, basseinid, mingid veidrad kultuurikeskused, mis tühjana seisavad külamuuseumid jne. Kus on töökohad kus on sotsiaalne majanduslik ja psühholoogiline kindlustunne? Milline on poliitiline eesmärk ja kes seda elluviivad? Väljasureme koos küladega. Ilmselt paratamatu ajaloo käik. Väljaspool suuri linnu on elu väga kallis. Maal ei ole tasuta transporti, koolid, kauplused, lasteaiad ja arstiabi kaugel. Maja juurdepääsutee on omaniku isiklik probleem, samuti vesi ja elekter. Lubatud toetused on väikesed ja kättesaadavad vähestele aga kui raha palju siis võib maaelu päris lahe olla. Mis on maaelu? Väga lihtsameelsed mõistavad selle all pelgalt põllumajandustootmist kuid tänapäeval pole see enam kaugeltki niimoodi. Defieerime maaelu niimoodi Maaelu on elustiil, milles pered maapiirkonnas looduskeskkonnas elades oskavad ühitada oma elukoha ja elamiseks tarviliku ülalpidamise hankimise ja saavad põhilised elukondlikud vajadused kaetud sealsamas piirkonnas. Maaelu tugisambad on teed side elekter maale elama asumiseks ja toimivad teenused maal elamise kestmiseks. Lihtsalt võsa vahele maja ehitamiseks raha andmine ei loo ega toeta maaelu arengut.
1 auklike mülgaste asemele korralikud teed
2 telefoni ja andmeside igasse kolkasse ja mitte selle olematu kvaliteediga, mida operaatorid täna pakuvad
3) elektriga liitumine maapiirkondades normaalse hinnaga mitte selle kirvega millega Eesti Energia või mis ta raisk ongi praegu kõigil kõri nöörib. Ja maale rajatavale ettevõtlusele veel eriti
Kui need alused on paigas on maaelu arenguks pool tööd tehtud.
Maal elukeskkonna ja teenuste kättesaadavuse tagamine on kallis. Hõreda asustuse tõttu seda kohalike maksulaekumiste kaudu ei taga. Maaelu peaks toetama linn. Seda saaks teha kahel moel. Esiteks võiks kehtestada näiteks linnamaksu mis läheks kogu mahus ääremaade toetuseks. Kas see linnamaks on peamaksuna või tarbimismaksuna või lõbustusasutuste maksuna või veel mingi muu variant on arutamise teema. Teiseks võiks kehtestada mõnede teenuste arendamise või toodete turustamise puhul reegli et esmajärjekorras peab see teenus ja toode olema tagatud maapiirkondades ja seejärel võib sellega jõuda ka lõpuks Tallinna kesklinna. Loomulikult võib taolisel puhul anda teenusepakkujale toote turustajale mingeid tagatisi turu ja tähtaegade osas. Nt võiks see puudutada kõne ja andmesidet kuid
kindlasti on veel taolisi asju. Ja et kuskohast siis raha võetakse? Pakun ühe lahenduse välja neljarealiste Tallinnasse suunduvate kiirteede ehitamata jätmisest. Kuna maapiirkondades elu kokku tõmbub ja koondub üha rohkem Tallinna ümber siis on neljarealisi kiirteid vaja peamiselt sellepärast et perifeerias paiknev tööjõud kiiremini Tallinna sadamasse või Tallinna tööle jõuaks ja Tallinna jõukam rahvas reede õhtul oma Eesti teises servas asuvasse maakoju saaks. Pühaba õhta tagasi ka muidugi.
Normaalse regionaalpoliitika korral puuduks niisugusel uhamisel vähimgi vajadus, Tallinna suunduvad trassid kaotaksid poole oma liikluskoormusest ning puuduks igasugune vajadus neljarealiste teede järele. Aga maaelu saaks nende teede rahade arvelt tugeva positiivse tõuke ja Eesti asustuskoormus ühtlustuks ka märgatavalt. Mismoodi selle väiketaluga peaks majanduslikult toime tulema. Kuni 2 hektarit maad tähendab aastas käivet alla kümne tuhande euro millega peaks toitma pere ja katma kõik toorme, väetiste ja masinate ja kütuse kulu. No see ei ole reaalne. Täiesti loogiline et need talud lõpetavad teist varianti polegi. Nii suur talufänn ka keegi pole et selle nimel ennast võlgadesse matta. Kõike peab ikkagi mõistusega võtma. Kui ei ole võimalik, siis ei ole võimalik ja peab tegema seda mida teha saab Talu tootmisüksusena jääb loomulikult suurtootjale alla. Suurtootjal on vaja talude maid, et veel laieneda ja kasumlikumalt toota. Tootmise jaoks inimesed aga tuuaks Ukrainast sest kohalik maamees naine sellistel tingimustel tööle ei tule me elame ikkagi 21 saj Euroopa riigis mitte aga Nigeeriaga samal majanduslikul arenguastmel olevas Ukrainas. Ja toimubki maapiirkondade kiire venestumine uutelt tulijatelt keegi eesti keele oskamist ei nõua ja nad ei näe ka selle neile raske keele õppimiseks mingit vajadust. Lõpu algus on käima lükatud sest see on lühikeses plaanis majanduslikult kasulik. Igasugused sõjad, katkud, okupatsioonid oleme üle elanud aga see vabadus läheb kalliks maksma, oma särk on kõigil ligem ja pärast mind tulgu mis tahes. EKRE üritas midagi ära teha selle eest kartellid olid 24/7 kukil. Näis kas neil jätkub vastupidamist Eesti immigrantidega üleujutamise vastu seista. Samas on olemas soovijad mustmullavööndi supertalunikud ukrainast. Koostöös nigeeria finantsistide keenia ja somaali it gurudega loovad nad eestist unistuste riigi paradiisiaia Ja otse loomulikult suruvad nad veel viimased eestlased oma hällist välja minge kuhu tahate Ja kahjuks peabki minema kasvõi taevastele avarustele kui muud üle ei jää. Selline liberalism vabadus kui demokraatia suunas liikumine mis algas eelmise sajandi üheksakümnendate algusest pihta. Ja tuul pühib jäljedki või siis loodus võtab tagasi kunagi nii raske tööga rajatu. Süsimustad toidukullerid hakkavad kardulast laiali vedama. Sibulaid ka Taaskord saab tsiteerida klassikuid Ja Eesti on väga ilus maa ainult et eestlasi on siin paljuvõitu Elamine on paksu kuusemtsa taga väikse veesilma ääres. Lähima naabrini läbi metsa u 400m mööda teed u 600m. Suurema käidava teeni u kilomeeter, seda kilomeeter teed hooldan hoian ise atv ja traktor abiks. Kunagi sai linnadzunglis elatud, kuid soov oli vaikusesse, eraldatusesse saada. Olen ikka aeg ajalt ka lastelt (põhi ja keskastmeaeline) küsinud et kas nad sooviksid pigem linnas elada? Seni on ikka ja veel veenvalt EI vastatud. Mis sellest et kool on kaugel. Mis sellest, et pood on kaugel. Mis sellest et ise peab tee talvel lahti hoidma et saada kooli ja poodi. Nägin ise kuidas 1 talu kadus. Noored panid plagama. Vanamees suri ära mutt jäi järele. Kuid tema enam taluga hakkama ei saanud. Andis naabrile. Too ka vana. Mutt suri ära talu jäi tühjaks. Naabrimees suri ära, kedagi asemele ei tulnud. Tütar linnas pani müügikuulutuse lehte 5 aastat ootab ostjat hinda on 5 korda alla lasknud. Juba hooned lagunevad elu sees ju pole. Koht on samuti kolgas tänases mõttes. ENSV aegu oli kena kolhoosiküla. Ei jäägi muud üle kui oota et Kalda Kaja hakkab ellu viima Rõiva Taavi kava meile tuhandeid kirurge ja itikaid talutöid jätkama meelitama. Kuskil 10 aastaga sai tagastatud talu uuele omanikule selgeks praktikas kas ta on suuteline olema põllumajandusettevõtja või on mõttekas sülle kukkunud talu koos maaga müüa sellele kes oskab maal ettevõtjana tegutseda. Seega peale vabanemist ja sellele järgnenud 10 aastast filtreerimise perioodi terade sõkaldest eristamiseks hakkas elu maal üles mäge minema Põllumajanduse eeskujulik mehhaniseerimine ja automatiseerimine on viinud maal töökohtade arvu minimaalseks. Selle asemel et kaotatud põllumajanduslikud töökohad maal asendada tööstuslikega st väiketehaste omadega on vallavanemad taibanud tahta vaid külakiikesid rahvamaju muuseume. Tehase tekitamisele oma vallas seisab vallalavanem vastu tulumaksu pearaha seaduse kasutamisega. Tehas koos oma segavate faktoritega üritatakse suunata vallast välja kuid töökohad kohalikele kõlbavad küll. Aus hinnang põhjustest on ikkagi regionaalne poliitika kujundamine ja toetuspoliitika suunad. Esimese osas tõdetakse et kõik koondub ja linnastumine on paratamatu, teises osas on suured põllumajandustootjad need kes on on kujundanud toetusmeetmed. Alati on võimalik luua võrdsemat regionaalset arengut kuid seda on ikka aeglasti tehtud ja vähe panustatud. Tootmisstruktuuris aga on teadlikult võetud suund suurmajanditele enamik toetusmeetmeid ja hektaritoetusi jõuab suurmajanditeni. Äriloogika ütleb, et sellise valiku puhul ei saagi väiksemad turul ellu jääda. Äriloogika ütleb ka et varem või hiljem sellised üksused jõuavad võõrkapitali manu ja tootmisstruktuur ja maaelu vaesustub veelgi. Mida saaks saanuks teha teisiti tasakaalukas toetuspoliitika kus arengut ja efektiivsust soositakse vastavalt struktuurile. Suurmajanditele 80+ % EL raha laiali jagades puudub põllumajandustoetustel sellisel kujul mõte. Toetustega ei hoia ühtegi äri püsti. Ka praegused suurtootjad maal pole mingid rikkad sest kogu nende raha kulub tehnika uuendamisele. Teist võimalust ei ole. Veneaegsed inimesed on vanad nad ei oska teha tööd tänapäevaste masinatega. Labida ja hanguga töö on kadunud. Nende tööealisteks sirgunud lapsed on suundunud maalt linnadesse. Ja linnast maale kolimiseks on linnaelul suuremad eelised kui maal. Ka Laari valitsus ehitas näidistalusid, mis anti üle tasuta. neist pole minu teada piirkonnas mitte ühtegi alles. Vene ajal olid külad rahvast täis, sest maainimesel polnud võimalik linna elama saada teisiti kui vaid läbi abielu. Töökoha said linna need kellel linnas korter. Ja korterijärjekorda said ennast panna need kellel töökoht linnas. Maal elamine polnud inimestel vabatahtlik vaid sunnismaisus. Maale jäävad edaspidi alles need hobitalunikud väiketootjad, kellel linnas tasuv töökoht et vabast ajast linnas teenitud palgaga maal talupidadamist arendada Täiesti lubamatu on müüa põllumaad ja metsamaad välimaalastele teatud tingimustel võiks rentida kui ise midagi ei tee aga kindlasti välismaalastele müük peaks olema keelatud. Elamumaa ja kinnisvara müüki välismaalastele tuleks kontrollida rangemalt mingid piirangud kus kellele ja kui palju Maad peab müüma välismaalastele samadel tingimustel jumala pärast eestlastele erandeid teha ei tohi. Heina laseme põllul ära mädaneda aga heina hinda alla ei lase ning traktoriostuks võta suur laen siis PRIA vaatab kas annab sulle selle maksumusest miinus käibemaks 40 prossa tagasi. Loomad ja põld vajavad töökäsi vaatamata koroonale vaatamata sitale ilmale või sellele et oled ise haige ja suremas. Loomad ja põld vajavad pidevat tööd. Kui kord pole elektrit või netti või vett jms siis on raske stabiilselt tööd teha maapiirkonnas. Lubage kaneputurismi talusid ning joodikutele kanepiravitalusid ning noored tormavad maale elama. Riik saaks Iisraeli eeskujul rikkaks Iisrael saab aastas meeletuid summasid ja 2019 aastal Iisrali riik Times if Israeli uudises lükkas kanepikasvanduste plahvatuslikuks paisutamiseks ka riikliku rahastuse sellele sektorile alla pluss teaduslikud sordiaretused. Ja sotsid pakuks välja homoturismi talud ja geilaagrite korraldamuse välismaa homodele Andrese kaevatud kuivenduskraave ajame nüüd erorahadega jälle kinni et sood taastada kuigi looduse normaaalseks toimimiseks tuleb kõigepealt linnad maatasa hävitada Alles siis Andrese kravide kinniajamise peale mõtlema hakata! See küsimus tuleks esmalt Laarile esitada Eks sellega see maalaste genotsiid algas. Ja järgnevate küsimustega järgmistele valitsustele kes suurte euro direktiividega kaasa on läinud. Algas samuti sellest kui memmekestel kadus ka võimalus oma ainukese lehma piima puki otsa viia Mitte üheski arenenud riigis ei ole põllumajanduses tööl üle 4-5% tööhõivest. Meil on nõukaaja lõpus 20 See tööhõive oli tänu ropule käsitööle, enamik töökohtadest. Selle järel pole ammu enam vajadust ikka nutetakse aastakümnete taguseid aegu kui mõni sitaviskaja oma koha kaotas Mina defineeriks maaelu debiilse nostalgiana kadunud aegade järgi kus nutetakse taga nõukaaegset kolhoosi. Saaks ikka elu põlvini sitas veeta ja söögi alla ja söögi peale ühte õnnetut lehmakronu lüpsta küll siis oleks hea maaelu. Talud ei jää tühjaks vaid nad muudavad nime On turismitalud suvekodud Lihtsalt tootmine läheb suurtalunike kätte mis on konkurentsivõimelisem kui väike Võrreldes Venemaaga on meie maaelu ikka väga tasemel Noori peresid kolib pidevalt maale ajalehekuulutustes on pidevalt lugeda et noor pere tahab osta maakodu On hoopis maakodude defitsiit Minge tehke üks tiir ümber Peipsi järve ja te näete tõelist "maaelu". On lausa terveid tühju külasid Meie maaelu ihkavad noored võiksid sinna minna ning taastada seal kunagised Katariina aegsed õitsvad eesti asundustalud Talupidamine ja maal elamine ongi luksus tänapäeval, mis taskukohane vähestele. Üldiselt on nii et kui oled linnas end finantsiliselt vabaks töötanud siis võib maale minna närve puhkama ja kanu kasvatama.

Tallinna kriipsutasin maha, kuna sinna on võimatu korterit osta, abielluda ka ei taha, teatris ei käi, huvitaks teatri kohvik, kokteilid, jäätised , koogid, saiakesed, ilusasti riidesse panemine, eks siis võiks ka mingit tykki vaadata, või muusikali, pirnisiider huvitab ka, suitsu ei tee, viina ei joo! Päris maal on yksikul inimesel kytmine raske, suvel aed, mesilased! Põhimõtteliselt ongi mu elus linn Märjamaa ja maa Metsküla, ja Rapla on pealinn!

Maal on rahulik, linnas mugav!