Kas on aus olukord, kus naine kolib mehe juurde elama, aga on nõus maksma ainult enda tehtud kulutusi (pool kommunaalidest ja pool toidpoe kuludest)? Samas arvab naine, et mehele süüa tegema ei pea ja samuti ei panusta ka muud moodi majapidamisse (ei korista, sest käib koristaja mehe kulul).

Küll on ikka soovid tänapäeval naistel? Sellepärast pole imestada, miks nii palju on lahutusi! Kumb võidab sellisest kokkuleppeid rohkem? Nii need sendi saagimise alguse saavad.

Aga siis saab ka ainult pool seksist! Pooled korrad armukesega, pooled naizukesega… Kas sellist Eestit me tahtsimegi?

küll on ikka soovid tänapäeva mehel. tahab naist, kes tal pool elamist kinni maksab ja seksi tahab ka pealekauba.
ja miks peab ainult naine süüa tegema? mõlemad käivad tööl, mõlemad käivad poes ja mõlemad teevad süüa.
koos elavad inimesed oskavad ehk läbi rääkida, kes kuipalju panustab. kui ei oska läbi rääkida , siis pole ka kooseluks valmis.

sa pole tark ja räägi normaalselt

2 hommikul

Pole mõtet kokku kolida, kui asjad selgeks rääkimata, ka vaba abielu on abi ja elu. Mis tähendab, et arvestatakse teisega igal sammul. Koos tehakse süüa või teeb see kes parajast vaba on,(poe toidu osas lepitakse enne kokku,kes käib ja mida ostetakse...ei minda poodi koos vaidlema... ) teine tööl ja pesumasinasse saab ka riided panna igaüks kellel just riie mustaks läheb, kumb aga nupule vajutab...on see siis probleem.Samuti koristamisega, vaata rahaga on jah keerulisem, siin vaja pikemalt mõelda, kõik oleneb, kes kui palju teenib ja väiksema palgaga paneb majapidamisse ka vähem. Maksude osas lepitakse kokku, üks maksab kommunaalid, teine auto asjad.JNE. Kooselus on nii tehakse endil elu kergemaks . Kui üks või teine pool soovib et keegi temalt suurema osa tegevusi enda kanda võtab, siis palgaku koduabiline.

See oleks paras karistus koinimise eest.