Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
Kuidas unustada hingevalu?
 
Merje 31. oktoober 2001, kl 14.22
Kuidas saada lahti muremõtetest, mis on muutunud juba kinnisideeks ning mis kummitavad päevast päeva?

Kuidas saada tagasi sisemine tasakaal ja unustada üks väga haiget teev mälestus mis meenub suvalises kohas suvalise asjaga olgu see siis ilus meloodia, mõni koht või midagi muud.

Olen proovinud kõike aga absoluutselt iga päev on mu peas need ebameeldivad mõtted ja ma tunnen, et nii iseennast piinates lähen ma varsti hulluks.

Oma mõtete eest ju ei põgene, ükskõik kuhu sa lähed ja mida sa teed - nad on pidevalt sinu sees olemas. Aga mida teha, et neid enam ei oleks???
 
Minake 31. oktoober 2001, kl 14.51
Kogemused näitavad, et ainult AEG TEEB OMA TÖÖ!
 
Indrek 31. oktoober 2001, kl 15.54
Aeg võib teha oma töö küll aga mis siis kui see võtab näiteks 40 aastat???, seda valu saaks ehk armastusega ravida, No?
 
Minake 31. oktoober 2001, kl 15.57
Ma salamisi armastuse valu pidasingi silmas ja seda meenutasin. Eks inimesi ole erinevaid. Mina olin hingevalus umbes 2 aastat ja sel ajal oli teistel meessoost isenditel võimatu mulle ligilähedalegi saada, sest ma lihtsalt ei märganud neid. Kui aeg oli oma töö teinud, siis hakkasin jälle kaasinimesi märkama. Muidugi "kaotasin" oma noorest elust (=ülikooliaeg)2 aastat.
 
Merje 31. oktoober 2001, kl 17.32
Aga kuidas need 2 - .... aastat elada? Kui ma tahan kohe täna - just praegu "elada" mitte lihtsalt olemas olla?

Kas on võimalik teatud mõtted lihtsalt oma mälust "kustutada", nagu poleks midagi kunagi olnud?
 
Elvira 31. oktoober 2001, kl 18.03
Ei ole võimalik ja pole vajagi, sest need teevad tegelikult tugevamaks ja annavad elukogemuse.
 
kirjaneitsi 31. oktoober 2001, kl 19.26
käi rohkem väljas saa sõpradega kokku ja pea päevikut või lihtsalt kritselda lehekestele mis sul talle öelda olex ela end totaalselt välja kasvõi ropenda ja pane ausalt kirja tema ja teie suhte plussid ja miinused see peax mõistuse tagasi tooma
 
Sten 31. oktoober 2001, kl 19.49
Ega ainult aeg ei paranda, abiks on kindlasti vaja sõpru sugulasi. Kindlasi on hinges haavad, kuid need paranevad seda kiiremini, mida rutem sa enesele uue lähedase inimese leiad. Kuigi kibestumine ja umbusk on suur, tuleb mõelda sellele, et maailmas on ka häid mehi ja kindlasti leiad ka sina enesele juba üsna varsti selle õige! Hoia vaid silmad-kõrvad lahti ja liigu palju ringi! Üks on selge-ööklubist endale meest otsida on mõttetu.
 
ikka mina 31. oktoober 2001, kl 20.28
Minupoolne soovitus, mis on ka aidanud(laenatud ameerika inimestelt - aga ime küll - isegi peab paika) - tuleb niikaua üritada sellest murest rääkida, kui ühel heal päeval läheb niiiii läilaks, et enam ei taha. testitud, proovitud - võttis aega paar kuud (või oli pool aastat) igal võimalikul ja võimatul juhul jälle teema üles ja rääkima, varsti (eks sõltu ka inimesest) ei taha sellest enam ei kuulda ei näha. Ja siis teeb aeg ka omasoodu tööd edasi ja lõpiks on valutu (küll aga armiline) väljatulek kindlustatud.
 
Renate 31. oktoober 2001, kl 22.16
Sa loe seda ELLUJAAMISE Opetust,see vist oli keegi LUULE VIILMA/sorry,ehk eksin/Seal on kirjas et lase see asi -mis Sul sees Halb-Hea endast valja,noh tead tee uks kova p...s.Siis halb saab heaks voi hea halvaks ja kui ei ole hea halb on halb hea.!!!
 
lumi 31. oktoober 2001, kl 23.12
Yhinen yhe eelkonelejaga: kannatused teevad tugevamaks (toelised, mitte otsitud, valditavad kannatused). Kui omandad voime kannatusi selle pilgu labi vaadata, muutub paljugi: kanna koormat vaarikalt, ausalt, ja tule sellest valja - mitte muserdatuna, vaid elunainuna, motlikumana, tugevamana.
Kui naed, et see sind ei murra, siis tekib teatav voimsuse-tunne: ei murdnud see, ei murra ka jargmine mure! Oled nyyd suutlikum kui varem. Yks viis inimese vaartust hinnata ongi kysida: millist koormat suudab ta vaarikalt kanda?
viktor frankl on oelnud, et me mitte ei otsi ise elus valjakutseid, vaid vastame valjakutsetele, mida elu meile esitab. teha seda vaarikalt -- selles seisneb inimese suurus.
 
Heldur 31. oktoober 2001, kl 23.51
Inimese kannatused tulenevad temast enesest, seetõttu oleks vaja enesega lähemalt tuttavaks saada. Igal asjal on oma põhjus, nii ka neil kummitavatel muremõtetel. Iseseisvalt neid põhjuseid vaevalt teada saate, seetõttu soovitan kasutada spetsialisti abi (psühhoterapeut, psühholoog). Aeg iseenesest ei paranda midagi, võib juhtuda just vastupidine. Kui soovid, et jagaksin oma kogemust analoogsest olukorrast väljatulemisel, jäta aadress.
 
XS 01. november 2001, kl 10.47
Iga inimene on erinev ja üsna sarnastes olukordades reageeritakse erinevalt. mõni rehmab käega (isand Kiir), mõni tunnistab ausalt (Arno Tali), mõni on äraootav (peremees Toots)(filmides Suvi ja Sügis.)
Eelnev elu ja selle kogemused koovad meist väga isikupärase mustri. Ning tõesti - kõik, mis ei tapa teeb tugevamaks. Paraku ju ei tea ette kui tugev või nõrguke oled. Lase asjad endast läbi tähendab tegelikult suurt mõttetööd ja vaagimist.Luba endale kõiki mõtteid, tundeid aga ära jäta neid endasse pidama. Mõnikord aitab mõni raamat, mida loed ja saad šoki ja nutad, aga see võib aidata. Sisuliselt aitavad raskused meil iseennast leida, päris minaga kokku saada. Vahel on vaja mõte välja raputada ja mitte lasta tal ilmuda, eriti kui see on korduv. siis jällegi - kõige oma suure ahviarmastuse kiuste enda vastu võtta korrale kutsuv roll, laadis -ah jälle on vaja oma kaotuses mõnuleda! Ise tunnetad end kõige paremini. Kui asi tundub tõesti allumatu ja ülepiiriline, on kõrvale kainet abistajat vaja.
 
Liina 01. november 2001, kl 11.43
Kogemus olemas - põdesin poolteist aastat. Ühel õhtul sõbrannale rääkides tundus tõesti, et aitab, kõik on korras. Mis ma siis vahepeal tegin? Tegin just neid asju, mis mulle meeldivad, vanad hobid said päevavalgele kraamitud. Ja pidudel üksi käia oli väga tore tegelikult, kuigi esimesed korrad tundsin end kole imelikult. Valu, mis alguses oli, tuhmus. Selleks mõtlesin hoolega ja kümme korda kõike uuesti läbi, tegin endale mõnes mõttes meelega haiget, sest teadsin - lihtsalt kinni mätsides see probleem ei lahene. Ja tõsi ta on, aeg parandab haavad (natuke ka ise kaasa aidates)
 
Inks 01. november 2001, kl 12.46
Just, tuleb endale otsida rohkem meelepärast tegevust. Ja seda kindla graafiku alusel, et elu oleks nö. paigas. Igale päevale paigutada mingi üritus ja sellest kinni pidada. Siis tundub, et on korraga hästi palju kohustusi ja aega end haletseda ei jäägi.
Ja füüsline tegevus on jube kasulik, pärast on väsimus ja see on hea.
 
Moor 01. november 2001, kl 13.04
eeeei ole steniga n6us! emotsionaalselt eelmises suhtes kinni olles ei tasu mingil juhul uude suhtesse hypata, muidu tuleb kogu sodi uude suhtesse kaasa, k6ik kordub uuesti, ise jalle 6nnetu ja teisele kah haiget tehtud! veel hullem, kui luua uus suhe m6ttega, et eelmise meha nina all uuega taielda - ei see hooli suurt s....gi ja uus saab taitsa syytult haiget.

fyysiline ja emotsionaalne lahkuminek on 2 erinevat asja, tavaliselt ei juhtu need yheaegselt.

naudi väikseid asju - no praegu kasv6i jahedat vihma vastu vasinud silmi v6i tassi oma lemmikteed. 6nnitle end iga kord, kui tunned millestki r66mu, ja jata see tunne meelde. ara v6ta endale eesmargiks "homme ma enam ei m6tle talle" - pingsalt m6teldes, et nyyd ma jaan magama, ei taha ju uni ka kuidagi tulla. ykskord avastad, et asi on juhtunud iseenesest, ja siis tuleb ka uus suhe - taitsa ise.
 
almond 01. november 2001, kl 15.22
Valu on vajalik, see on puhastustuli just siis tunneme , et oleme elus. Heaolu on see mida vajame kuid jõuame sinna läbi kannatuse.Valu on märk sellest , et peab ennast mobiliseerima.
Suhtu nagu dieeti -üks päev ei söö siis veel üks päev jne. ja lõpuks saab sellest harjumus. Meenuta kuidas õppisime autoga sõitma - mitte kuidagi ei tulnud välja ja ÜKS PÄEV Sa ei mõtle sellele vaid sõidad! Üks minut, üks tund , üks päev korraga.
Aga ära jää pikali -korralda endale SUUR VALU ÕHTU -nuta, tee endale haiget (mälestustega), haletse ennast, tuhasta end!
JA HOMMIKUL TÕUSE TUHAST FÖÖNIKSINA , ET ALUSTADA SEDA UUT PÕNEVAT PÄRIS OMA ELU!
 
lihtsalt arvaja 01. november 2001, kl 15.33
Naerata rohkem endale. Tea, mida rohkem sa oma hinge valutad, seda rohkem sa tegelikult haiget saad (oma tervisele kahju teed). Peale selle, sinu negatiivsus tõmbab samasuguseid hädiseid inimesi ligi. Kas see ongi eesmärk? Kui midagi muuta ei saa, tuleb edasi minna. Ja eales ei või teada, et lõpetatud etapp pole alguseks uuele ja paremale. Usu mind, omal nahal kogenud. Norutades võidki norutama jääda ja see muutub elustiiliks. Pea püsti!
 
Valeria 02. november 2001, kl 15.17
Mul jällegi selline kogemus,et pikema püsisuhte lõppedes aitas hingevalust üle saada see,kui võimalikult kiiresti uus mees tekitada.Ja tõesti,kõik mõtted,tundevärelused,läheduseigatsus koondus uude partnerisse-ainult paar kuud pärast eelmisest lahkuminekut ja uus mees pani selle eelneva kõik unustama ja oleme siiani koos.
Ainult hea meel selle üle,et ei raisanud aega pikalt põdemisega,kuna eelmine mees ei olnud seda väärt.
 
kurb 08. november 2001, kl 17.12
tegelikult tuleb igaühel see ülesaamine omamoodi

ei saa siin ju keegi väga kindlat retsepti anda

üks asi mis võiks natuke aidata oleks minu poolt selline

ära võta möödunut nii traagiliselt - aeg tõepoolest teeb oma töö

püüa jah endale leida meelepärast tegevust piisavalt palju

ja kui mõtted uitavad möödunule siis meenuta kõike mis oli positiivne ja hea ja võta seda kui ilusat mälestuspilt ning ajapikku hääbub valu - kui sa ei suud meeldivaid mälestusi hellalt hida kasvab su hing valu asemele kibedus - seda aga pole kindlasti vaja

midagi sooja ja head jääb ju igast suhtest alles - hoia seda ja meenuta ikka - unustada tuleb just see mis haiget teinud ja meenutada head
 
she 13. november 2001, kl 10.04
Värske hingevalu ei taha teada, et ta on vajalik. Valu on vajalik küll, aga taipamine tuleb natuke hiljem. Vajalik on välja rääkida, nutta, kisada, ropendada (mis iganes igale sobib). Ei tohi endale teha etteheiteid. Vaja on endale head teha. Vaja on teha nagu sa tahad...nagu sulle VAJAlik... Sellest ongi hea alustada. Pärast jaksad näha...miks valu on vajalik.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!