tahaks teada, kas siin on naisi, keda mees kiusab, lihtsalt nagu psyhholoogiliselt? sellist terroriseerimist on ju mitut sorti, môni mees on lihtsalt vait ja ignoreerib, môni on kiuslik jne, mida naised sel puhul ette vôtavad, kuidas reageerivad? vôi on hoopis naisi, kes ise oma mehi kiusavad....nagu näiteks, et täna sa oled paha olnud ja ma sulle ka ôhtul voodis ei anna.

16 abieluaastast kiusas mind minu abikaasa viimased 10 aastat. Nüüdseks on see läbi, võib olla kiusab nüüd kedagi teist.
Kiuslikkus väljendus eelkõige selles, et kui tal paha tuju oli ei olnud ta millegagi rahul. Kell viis hommikul sõprade poolt saabudes ei kandnud ma talle toitu ette, söök ei olnud see, mis peab, hiljem ei andnud ta elamiseks raha, põhjendades, et istun tal seljas kogu aeg. Tulemuseks olid hiigelvõlad, mille mina lõpuks tasusin. Huvitav oli see, et ta alati teadis, millega mind marru ajada ja alati kasutas seda lõhkudes näiteks mulle armsaid asju, rebides fotosi katki jne.
Päris lõpp oli kõige jubedam, sest siis kiusas ta ka lapsi. Ei lubanud asja eest teist taga telekat vaadata, väljas käia, hurjutas sünnipäevade pidamise eest jne,jne. Kõige õigem oli koos lastega lahkuda.

Viimased paar aastat enne lahkuminekut möödusid ka nii, et normaalsest elust polnud juttugi. Kui ex purjus peaga või lihtsalt pahas tujus koju tuli ja siis magada ei lasknud, vaid õelutsema ja karjuma hakkas, üritasin näiteks magada teises toas. Ta viitsis oma suures kiuslikkuses peaaegu iga tunni järel minu juurde tuppa tulla ja näiteks tuled põlema ja musa põhja panna.
Või siis tuli ja võttis minu teki ära ja viis magamistuppa tagasi.

Hiljem kiusas lapsi ka, näiteks rebis kõrvupidi diivanilt üles, kui lapsed ei jõudnud oma raamatuga nii kiiresti issi lemmikkoha pealt püsti, et ta oleks saanud sinna segamatult räntsatada.

JNE,jne,jne.

Mul oli selline kiuslik mees, kes oma töö tõi koju kaasa.Läks tööl pahasti, oli terve pere päkkade peal ja issi käis nagu süütepomm. Lõppes see sellega, et issil läksid närvid läbi ja leidis endale teise tegevusala. Aga ka praegu tema probleemide ajal käivad kõik kikivarvul. No mida sa ikka teed,lihtaslt tal on iseloom selline. Aga antud juhul laseksin jalga.

Aga kas ikka peab siis voodis andma, kui mees on paha olnud? Kas seks peab üldse olema mingi andmine-võtmine, veel enam, millegi eest andmine-võtmine? Kas ei võiks see olla jagamine: üksteise vastu olevate positiivsete tunnete jagamine? Ja kui pole neid positiivseid tundeid, ei saa ju midagi jagada?

Kuidas sa saad seksida mehega, kes on sind välja vihastanud? Öeldakse, et suhted ja seks perekonnas on kaks eri asja, et kuigi oled tülis, seksida võib ikkagi.
Mina nii ei saa. Kui olen vihane või solvunud, siis tunded on ka nagu varjusurmas. Ega käsi küll ei tõuse silituseks.
Mitte et see karistus oleks, aga lihtsalt pole tahtmist.

Minule küll meeldib aeg-ajalt, kui mind kiusatakse. See on väga erutav...

Ka mina arvan, et seks on välistatud, kui näiteks kogu õhtu mees saeb su kallal, et see ja tene asi pole tema meele järgi ning pimedas teki all nagu lõpetuseks soovib kõikidele muudele hüvedele ka head seksi. Kuidas saab magada mehega, kes sind on kogu õhtu kiusanud ja alandanud.

mina soovitan üldse mitte abielluda, siis jäävad ka igasugused mõttetud probleemid ära

Mees mul küll kiuslik pole, kuid eks ragista ka meie. Pärast tüli tavaliselt küll seksiisu pole. Kuid kord olin mehe peale sigavihane ning siis sedasi vihaga ka seksisin. Pärast ajas narma küll, et minust järsku selline "dominant-diva" sai. Vihast sain vähemalt lahti!