küsimus lihtne ja konkreetne - suunatud eelkõige lapsevanematele ja sarnase olukorra läbi elanutele:
kui üks inimene tahab oma pere juurest ära tulla (põhjus triviaalne - kooselu ei klapi kohe üldse ning uus ja hea hellake juba ootamas), kas peaks seejuures ka olemasoleva lapse vanust arvestama? kas on lihtsam ära minna imiku juurest, kui mõne suurema lapse juurest, kes tragöödiast juba aru saab? kõik sellega küsimusega kaasnevad kommentaarid on teretulnud.

kui kooselu ei klapi, siis lapse pärast küll ei ole mõtekas koos elada.mis sa arvad ,et laps ei tunneta, kui kodus suhted sassis vanemate vahel.kõik kandub ju üle- energia ei kao kuskile, vaid muundub ühest liigist teise. samamoodi - ema närviline ,laps närviline.
eks see lahkumine ole raske, kuid olen kindel, et tulemused on igatahes paremad. tean seda omast käest.
ega sa last ei hülga, vaid selle kellega lapse tegid

kui sul vähegi mõistlik kaasa (ja ka uus kallike) siis ei pea sa ju lapse kasvamisest kõrvale jääma

kooselu vaid lapse pärast ei too midagi head ei sinule su kaasale ega ka lapsele

ilmselt su uus hea hellake saab samasuguse tünga - kas su ex sai vägisi selle lapse või ületamatud erimeelsused tekkisid 9 kuu jooxul?
tundub et sa kardad lihtsalt vastutust.

laps ja pere kooshoidja.sai isegi nii mõeldud ja tegugi tehtud ja enda eest julgen küll väita, et asjata vegeteerimine oli ja kolme inimese nävikulu.kõhe oli küll nüüd lapse vihikust lugeda, et teemal millal ma olen õnnelik, oli kirjutatud, et siis kui isa ei ela meiega.ei ei, mitte et terrorit, vägivalda vm õudust oleks mees kasutanud, aga nii palju pinget oli ikkagi koguaeg õhus.nii et 'värskema' õhu nimel tasub kuulata oma südamehäält.

Mida varem ära lähed, seda parem kõigi psüühikale. Milleks kummi venitada?

Sama küsimus nagu observaatorilgi:
Mis sellest lapsest siis üldse teha oli vaja, kui kooselu ei sobi. Jälle üks õnnetu lapsuke maailmas juures.

Küsimusest võib oletada, et laps alles sündinud või veel ooteaeg käsil. Mina ei pea küll õigeks sellisel ajal jalga lasta. Kui said lapse tehtud, peaksid ikka oma kohust täitma vähemalt niikaua, kui naine uuesti tööle läheb. Mis krt. linnuke see "uus helleke" on, kes sellises olukorras naiselt meest püüab üle lüüa?

No ja kui kaua siis oodata? Kuni laps kooli läheb? Kooli lõpetab? Või mis? Millal see "parem aeg" siis tuleks?

Niisugune lugu.

Tulevad eite-taati, mõlemad üle 80 aasta vana, lahutama. Mõlemad räägivad, et ei suuda enam päevagi koos elada ja ei salli teineteis silmaotsastki ja tahavad lahutust KOHE. No ametnik siis küsib, et miks siis NÜÜD, pikk kooselu selja taga?!
Mõlemad vastavad "Elasime laste pärast koos. Ei tahtnud neid traumeerida ega neile haiget teha. Ootasime, kuni lapsed suureks saavad ja vanadussurma ära surevad."

mjahh....Tead, et uut hellakest leida ei ole mingi kunst! Tõeline katsumus ja tõeline kunst on olemasolevat suhet hoida ja parandada! Seda enam, et on pisiperet! Ja kaua see hellake ikka hellake on??? Aasta või paar ja siis võtab maad jälle argipäev! Selleks ajaks on vast juba uus lapsuke olemas ja juba järgmine hellake tagataskus....????

Arvan, et lootusetut perekonda pole mõtet lapse pärast koos hoida. Lapsed on targad ja saavad aru pingetest. Vaadake Tova lugu, see on täitsa õige minu meelest.

Mitte ma aru ei saa, mehed, mis te teete lapsi neile, kes teile ei klapi! Kas enne titetegu siis klappis? Kuidas üldse saab nii olla, et enne klapib ja siis järsku ei klapi. Mis siis saab, kui uue hellakesega ka 3 aasta pärast ei klapi? Paned passi lisalehe või (AHSOO, mehed eelistavad Vabaabielu, õige jah). Aga tegelikult on see üsna alatu - teha lapsi sellega, kellega eriti ei klapi. Tore oleks, kui lapsed saaksid kah iga kell endale uued vanemad valida - ntks uue ema kes paremini pannkooke teeb ja uue isa, kes selle emaga läbi saab.