Viis aastat tagasi oli mul armusuhe, mis igasuguste arusaamatuste ja mittemõistmiste pärast ära lõppes. Põdesin kaua kuid lõpuks leppisin. Nüüdseks on mul juba peaaegu kaks aastat uus suhe. Tunnen ennast temaga turvaliselt ning armastan teda. Probleem selles, et paar päeva tagasi võttis mu kunagine armastus äkki minuga ühendust. Kõik see lõi nagu uimaseks. Nüüd olen juba mitu päeva nagu uimas - kõik tuleb jälle meelde ja kohutavalt tahaks teda näha ja rääkida ja suudelda jne jne.
Kardan, et kõik võib jälle korduda ja ta kaob kuhugi ära ning minu praegune suhe (millega rahul olen ) võib kannatada saada.
Ei teagi kuidas olla - mõistus ütleb, et unusta aga süda ei luba!

Oma kogemusest võin öelda et on/off suhe on kohutavalt väsitav, olin sellises 3a.
Kui sa oma praegust ikka tõeliselt armastad siis ära lase exil seda ära rikkuda.
Samas - kiusatusele järele andes saad sellest ehk kõige efektiivsemalt üle...?

Mõtle järele, mis oli sinu ex'is sellist, mida uues pole. Ja vaata siis, kas tasub vahetada.
Jõudu sulle!

`ära ole kellegi tagavaranaine. et nüüd kui temal vesi ahjus, siis otsib lohutust sinu juurest.
mõtle hästi järele, kas uuele tasub haiget teha vana ja halvema pärast!

See olukord on peaaegu sama, nagu see supp, milles mina praegu ujun. Minu südame 2 aasta eest murdnud ex ilmus välja sooviga mind tagasi saada. Samas ta teab, et mul on uus noormees,kellega suhe on kestnud küll vaid poolteist kuud, kuid see polegi oluline. Ex pani mu valiku ette kas tema sõprus või midagi rohkemat. Kas ex või uus... Süda kisub mõlema poole... Vana ei suuda unustada ja uuele ei taha haiget teha.

Vana arm roostetab küll. Kui ei usu, proovi järgi. Siis jääd sa muidugi on praegusest mehest ilma, aga saad oma küsimusele vastuse. Mõtle kumb on sulle olulisem.

100% KERLIGA NÕUS.
JAHTUNUD PUTRU EI ÜLES EI SOENDATA!

Vanaga läheb kindlasti nii nagu eelmine kord.

Ma ei saa üldse aru inimestest kes tahavad uuesti teiste ellu tulla pärast mõningaid aastaid ja siis lubatakse taevamannat et taastada vana suhe. Mitu aastat tagasi ajavad esmase suhte lõhki ,mõtlevad et neid ootab kuskil parem toredam jne kaaslane aga siis tuleb välja et ei taha(ei oota) neid keegi ning tahavad vana tagasi.
Tuleb ikka ettepoole vaadata ja oma eluga edasi minna, selliste jaoks on rong läinud või mis?

Kui järgi mõelda, siis on need kaks täiesti võrdlematud suurused - kui eksiga oli kirg, seiklus,kõik alati uus, lõbu ja õrnus, siis praegusega on turvalisus, kindlus, rahu, ausus ja austus. Samas endise mehega tundsin alati mingit rahu vajadust, nüüd tahaks põnevust.

crissu kirjutas:
>
> Mõtle järele, mis oli sinu ex'is sellist, mida uues pole. Ja
> vaata siis, kas tasub vahetada.
> Jõudu sulle!

tere jälle crissu

mina siin mõndaaega juba crissu nime all kribinud - äkki lepiks aliases kokku rahumeelselt?

varasem crissu:)

ja teistele
tihtipeale selles ongi vahe, et mõlemad armasad omamoodi
enamasti on ex'i pagasiks veel ex'ks saamisega(jäämisega) seotud hingevalu

crissu
endine crissu
edaspidi yx_crissu

Ehh.. Ilmselt tean suht hästi, mida Sa praegu tunned ja läbi elad. Pea mõtetest paks ning pildid minevikust ja olevikust silme ees jooksmas... Kaalud kord ühtepidi, kord teistpidi.. Ma pole ilmselt õigeim inimene nõu andma, kuna ma hetkel samas olukorras, kuid mulle soovitati järgmist: võta 2 lehte paberit ja kirjuta ühele lehele ühe mehe +/-'d ja teisele teise omad. Vaata mis silma jääb, mis meeldib, mis häirib ja siis otsusta. Mustvalgel kirjas olevad faktid räägivad midagi, ent ära samas oma tundeid kaalumata unusta... Jõudu Sulle!!!

Noh, seda kirjapanekut soovitaks minagi. Paberi peal ja mustvalgel kaovad liigsed emotsioonid ära ja saab asjast selgem pilt.

Tavaliselt öeldakse, et aeg annab arutust, vahel võib see aeg ainult hirmus pikale venida....

Ise üritasin samamoodi valida, tunded versus mõistus ja siis jälle vastupidi.

Nüüd lõppeks olen sellest teisest, mitte kuhugi viivast suhtest lahti saamas. Raske on olnud, olen kahe aasta jooksul läbi teinud
antidepressantide kuuri ja lõpetanud psühhiaatri jutul.

Nõustun ülal mainitud arvamusega, et jah, vana arm roostetab ja kuidas veel, ainult et Sa riskid, kulla Segaduses olija tõesti oma uue suhtega. Mõtle kas Sa tahad ex-i sellepärast, et kunagi tegi ta Sulle haiget ja nüüd mägib oma osa ka võidurõõm? Ja alati tahad ju seda, mis päris peos pole.

Ainus, mida ma soovitan - ära tee mingeid ennatlikke otsuseid!
Lähtu vaistust ja ag annab kindlasti arutust. Ehk väga fatalistlikult - see mis juhtuma peab juhtub anyway....

nässuga nõus, suurt osa mängib võidurõõm: esimene emotsioon, mis esile tuli, ala näed ei suutnud temagi mind päriselt unustada.
Niipalju veel, et mingil juhul ei tahaks lõpetada suhteid praeguse mehega, aga kahtlused on need, mis hinge haigeks teevad. Kui me ei kohtu, ei saakski ma iial teada, kas mu tunded on endised ja kas olen tast vaba, kuid teisest küljest, võib ju kõik uuesti alata - kirg, armastus..... Jällegi hirm mööda panna.
Olen ka ise üleskirjutamise pooldaja ning korduvalt elu erinevatel hetkedel seda moodust kasutanud, kuid praegu ei taha nagu välja tulla. emotsioonid lausa purskuvad. Tahaks ja ei tahaks.

Inimesed mäletavad tihtipeale suhetest seda ilusamat eredamat poolt, mis kipub sinna suhte algusaegadesse jääma ( "...- kirg, armastus...").Inimene käitub armununa olles armastatu suhtes teisiti kui tavaliselt teiste inimestega suheldes. Tunnete arenedes hakkab käitumine muutuma tavapäraseks,inimene on jälle nii öelda "tema ise".Kas see illusioon mida sa nüüd endale temast maalid vastab ikka tegelikkusele.Äkki sa maalid endale ilusaid pilte teie armastuse algusest aga tegelikkus on see mille pärast te lahku läksite...

Ma olen ehk kõigi teiega nõus, aga minu vana arm ei roosteta. Läigib kümneid kordi erksamalt, kui varem ja seda juba aastaid.
Olukord selline, et võimalus anti hoopis minule, kuna mina olin varem haiget teinud. Aga kuigi mu suhtes näidati välja metsikut kiindumust ja armastust, tundsin koguaeg oma partneri valu, mida olin aastate eest tekitanud. Vanu haavu me mõttetult lahti ei kiskunud. Ainult üks kord rääkisime suud puhtaks ja ta andis mulle võimaluse tõestamaks, et ma pole enam selline tuulepea ja südametu, kui varem. Ta ei ole tänini pidanud oma tegu kahetsema, ja mina olen maailma õnnelikum vidin. Avasime endi jaoks uue lehe ja funktsib - igastahes meie jaoks.
Õnn kaasa valiku tegemisel. Ära lase end sõnadest nõiduda.