to vot nii: Aga sa teed seda vabatahtlikult: sa ju ise valisid selle mammapoja, ikka kõige parema. Võinuksid mitte valida, kui laisk on.

ega inimese omadused kohe ka ei pruugi silma torgata
minul meheke kah hästi hoolitseva ema käe all kasvanud - samas saab ise suurepäraselt hakkama nn naiste töödega
ainult et aegajalt tundub, et mitte heameelega

kui aga küsin, et kas oleks siis parem, kui ma nagu vurr kodus muudkui koristaks keedaks nõeluks ja triigiks ning sina ei peaks lillegi liigutama siis väidab et tema küll ei arva et vaid naine peaks kodu eet hoolitsema...

ise valisin... jah, seda ma tean.
kui ta muidu igati asjalik, siis need nn. väikesed veidrused ja vead ilmnesid siis, kui koos elama hakkasime. ega ma ennast piinama ei hakka, mis tähendabki seda. nüüd on küll. ma loodan, et oma asjad oskab ta ikka ise kokku pakkida ja minema minna.

mida ma eelmise kommentaariga öelda tahtsin aga välja ei kirjutanud. keda siis teenib? teenib seda, kes midagi ei tee. või kes, midagi ei oksa. ja kui juba TEENIB, mitte ei ÜHENDA, siis on midagi väga valesti. ei abielluta teisele teenijannaks/teenijaks. aga kui nii on sattunud, siis tuleb otsustada, kuidas jätkata. kas leppida või muuta olukorda.

noortel on lihtsam muuta olukorda. teada ju on, et noor inimene ÜKSI saab kõigega hakkama. lastega on vähe keerulisem.

lastega ja aja möödudes välja koorunud (või muutunud) tõdede puhul pole sugugi lihtne niisama kokku pakkida ja minema minna tõesti

Meie kooselu või abielu seadused on tehtud meeste poolt ja nende huvides.Sestap see küsimus on iseseisvale naisele väga aktuaalne.
Tavaliselt soovivad abielluda need inimesed ,kes üksi nii hästi hakkama ei saa või ei tahagi saada.Armastus ja lapseootel olemine tuleb ka arvesse.
Kirute küll seda Seks ja Linna ,et naised ,kes ise valivad on natuke litsakad.See film on ise ka vägagi reaalne elu,sest iseseisev inimene ei kipu ennast siduma aga õhkujäävaid küsimusi on kui kui palju?
Abielu paberil hakkab uue perekonnaseadusega teenima ka meeste huve.

kas Sa abiellud seaduse või mehega...kui seadusega oled kehva mehevaliku teind:)

Marinale: Vale arvamus. Olen haritud naine, saan head palka (ei sõltu majanduslikult mehest, näen hea välja, aga olen hea meelega 16 aastat juba hea mehe naine ja tunnen end vägagi turvaliselt. Mitte ei tahaks üksik lõbujanus naisterahvas olla. Nii hea on abielus olla. Kelle huve abielu teenib - no pole nagu mõttessegi tulnud selle üle juurdlema hakata, ega see mõni äritehing ole. Aga kindlasti on ka neid, kellele see on äritehing. Kahju neist.

Soovitan soojalt kõigile keda see teema huvitab lugeda raamatut "Single women improvising single life" - tõesti üllatavalt asjalik ja lahe käsitlus muutustest ühiskonnas ja sotsiaalsetes institutsioonides.
Varem pole ma eriti sellesse teemasse süübinud, aga huvitav oli teada saada näiteks et - traditsiooniline abielu st see mida me selle all hetkel mõistame ei olegi vanem kui paarsada aastat,
millised on selle institutsiooni probleemid tänapäeval ja millised on nn. "new family" tüübid. Raamat on üle ehitatud katenditest intervjuudest paljude nn. "single" naistega.
Muide selle raamatu leidsin eelmisel pühapäeval Apollo raamatumajast teiselt korruselt psühholoogia alt.

miks me õnnetud peaks olema? eestis on jah levinud suhtumine et kui sa juba 18aastaselt elu mõtteks laste ja mehe ümmardamist ei võta siis käivad kõik küsimas et "noh, ei olegi veel mehele saanud??" mis saanud, tahtnud ei ole! aga kui seda selgitada üritad, et mul on täiesti täisväärtuslik elu, erinevalt küsija elu mõtteks olevast abikaasa sokkide pesust, siis vaadatakse sellise näoga et "räägi-räägi, viinamarjad on hapud". elus on niiii palju huvitavat teha, enne kui end kellegiga lõplikult (ideaalis) siduda ja lapsi muretsema hakata. öelge mis tahate, aga abielu/kooselu piirab inimest, naist vähemalt.

Sokke peseb ammu masin.

Mina ka ei saa aru kuidagi, kuidas see abielu ikka inimest piirab. Et vaatan maailma kuni 40ne aastani ja siis jään koju sokke pesema? Sokipesemine on vast maailmavaade ja kui rohkemaks ei mõistus ei küüni, ei anna üksikuna olemine seda juurde küll kuidagimoodi. Pigem vastupidi, mõnel juhul võib hoopis abiellumine arendav olla.
Pealegi, ma ei tea miks, aga mulle on jäänud mulje, et need "single" and "nice" tahavad ikka kogu aeg midagi muud, kui oma senist elu, ainult et mida küll?

piirab selles mõttes, et kui üksik arvestab vaid iseendaga ja sellega, kuidas mulle isiklikult parem on, siis pereinimene peab ju arvestama kõigi pereliikmete huvidega. pakutakse sulle näiteks head ja huvitavat töökohta, aga mitte siin vaid näiteks londonis või brüsselis. minul praegu - kohvrid kokku ja minema. pereinimesel - abikaasa töö, laste koolid ja sõbrad, kas ikka tervele perele sobib..101 asja. ja arvatavasti jääb minemata. või kasvõi igapäevased asjad - tahan lähen peale tööd trenni ja pubisse, laekun siis kui laekun. pereinimesel - lapsed lasteaiast ja koolist, poodi, süüa tegema, laste kodutöid üle vaatama..jälle 101 asja. otsustan laupäeval välja minna - lähen. mõtlen ümber, ei lähe. otsustab ema - vaja lapsehoidja otsida ja kui siis enam ei tahagi minna siis on hoidja juba kutsutud ja nagu peab..
noh võibolla tõesti kunagi tuleb tahtmine pere ja laste järgi, aga miks peaks enda elu võimalikult vara keeruliseks tegema?

Ega keegi ilmas üksi ela: kõik on mingis peres kasvanud ja teiste inimestega alati arvestanud. Aga kes pole harjunud arvestama ja ei taha seda teha - no jumal temaga. Ega vägisi kedagi paari ei panda.

to FEM
Fem, kas ennast üksikuna ei hakka tundma? Et sind pole nagu kellegile vaja v.a. brüsseli tööandja ja pubipidaja ja trennitegija, kelle ainsaks eesmärgiks sinust kasu saada?

Nuujah, fem - sina ei oska kah oma suure vabadusega muud pääle hakata, kui pubi ja trenni minna. Võiksid ju vähemalt teadust teha ja inimkonnale kasu tuua HIV-vaktsiini loomise või alternatiivenergia väljamõtlemisega. Miks peaks inimese elu mõte olema ainult oma igapäevaste tarbimisvajaduste võimalikult täielikum rahuldamine? Sellest ei saa maailm mitte paremaks.

dziisas...ma tõin ju ainult näite. bella sulle teadmiseks et vähemalt osa minu praegusest tööst mõjutab juba väga paljude inimeste elu, ma ei leia et ma oma aega raiskaks. miks ma üksi peaks olema, kas teil selliseid inimesi nagu sõbrad ei ole? ja töö on ka üks asi mida perekond ikkagi mõjutab, ma saan end praegu tööle pühenduda, mitte ei pea lapsi mööda üritusi sõidutama, õhtul kell 5 lasteaeda tormama ja kuulama teiste naaksumist perekonna hooletussejätmise pärast. (vastikud egoistlikud rongaemad sellised, eks. miks keegi kaua töötavat meest pere hooletusse jätmises ja egoismis ei süüdista?) lapsi saada ja nendega tegeleda on ju aega küll. pärast seda kui ma olen ühe osa elust ainult ja üksnes iseendale pühendanud. et ma ei oleks tulevikus viril kibestunud mutt, kes laste ja abikaasa kallal näägutab stiilis "kogu elu olen am teie peale raisanud".

fem
saan sust aru...
kui vaid ise oleks saanud enne laste sündi niimoodi maailmale vaadata...
kuid siis olid hoopis teised ajad ja käitumismudelid...

vat nüüd on nõndamoodi, et ei taha Sulle kohe kuidagi sitasti ütelda...et selline feministlik eelarvamuslik jutt Sul kohe, et issi peab paha olema...jätan ütlemata..Sul hää ja mul kah..onju:) Lähen parem pojale lasteaeda järgi ja lasen naisel rahulikult tööpäeva lõpetada...käin kodunt läbi, teeme väikse kartulipudru valmis ja läheme siis koos pojaga emmele tööle järgi. Jõudu Sulle...ära endale liiga tee onju!:))

jajh, Feliks, Sina peaksid küll lastetegemise ja kasvatamise koha pealt suumulgu nupus hoidma...

tegelikult, kulla Feliks, onju nii, et kui kahe inimes vahel on väga hea klapp, siis laps kasvabki ses keskonnas ning õnn õiteb ja kõik on paksult rahul...

tore kui su eluke nii käib nagu sa siin kirjeldad (omaette:lisab plussi tabelisse)

kuid femi maailm pole veel valmis selliseks koduseks sahkerdamieks

kõik tuleb omal ajal

või veidike hiljem

kui tuleb

teate, selliseid feliksi-sarnaseid mehi on veel. üks mu tuttav tüdruk abiellus sel suvel mehega, kes hea meelega sel ajal, kui tüdruk on koolis ning tööl, tegeleb kodus kraamimise ja vaaritamisega(kusjuures ei ole mingi möku mees ja teenib üle keskmise). TA ON TÕESTI RAHUL. nii et leidub selliseid väärtuslikke mehepoegasid, aga väga vähe teisi-tuleb tikutulega taga otsida(edaspidi võtan vist helgiheitja appi). iseasi kas kõik naised seda tüüpi mehast unistavad, mõni eelistab just bad boy`d

Abielu teenib ühiskonna huve.
Tooge ilmale järglasi, kasvatage nad üles.
Perekond on ühiskonna algrakuke.

Aga mis ma räägin, nagunii on varsti hiinlased siin.

Ja nüüd ma ei teagi:)) Et las olla nõnda, et Läbinägeliku jaoks jään ma mõlakaks....mul (ega mu perel ) pole sellest, mida Läbinägelik läbi näeb sooja ega külma:))) A eile tegi naine mull epuhkepäeva, oli kogu päeva tantsuvõistlust koos poisiga vaatamas...ja mina magasin kodus.....vahepeal:)))

Ja veel...et aeg ja aja joksul kogetu peab olea selleks, et õppida, ja õpitu najal osata lahendada olukordi...kui ei õpi...siis onkahju ju raisatud ajast.

tead mine sa ka õige ... äkki sul pole lihtsalt vedanud on ka mehi kes on vägagi abistavad, hoolivad ning armastavad isegi kui on abielus oldud aastakümneid.

Abielu just nimelt ongi leping naise ja mehe vahel.Ja kahjuks ilma garantiiajata.
Tehakse ka palju varalisi lepinguid ennem abielu, see pole enam mingi uudis.Niisiis nagu äritehing.

.