Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
Kuidas peaks käima suhte tasakaalustamine?
 
Feliks 11. detsember 2001, kl 15.54
Anette: ära looda saada siit nõuannet, kuitahes läbiproovitut, mis Sind aitaks. Keegi ei saa Sinu (ja Sinu teise poole) elu elada. Ükski nõuanne ei saa olla kohane Sinu suhtle..mingi nüanss on ikka muu. Mõistan Su meeleheitliku soovi aga ....
Ja otsuse pead ikkagi sa ise tegema.

Loen ja ei saa aru, kuidas püüdis petta et Sind endale hoida...kes siis muutunud on Sina või tema..segane värk ikkagi. Enn etema hindamist vaata endasse, sedasi Sul lihtsam endalegi lahendusi leida.

Ma olen kindel, et ei ole ni kannatliku inimest (isegi naist) kes elab 15 aastat andmata ja saamata. Iseasi, kas ta annab seda mida teine vajab (mitte niivõrd soovib!). Kas Sina tead, mida tema vajab ja kas tema teab, mida Sina vajad?
 
ellu 11. detsember 2001, kl 16.22
Feliks - mis seal aru saada? Alati, kui kellelgi on abikaasa eest salaja armuke, petetakse, et teist siiski endale hoida. Anette case kohta on liiga vähe inffi, kas neil oli see või mõni muu petmine. Kummaline on siiski, et mees elab 15 aastat abielus ja ei anna kohe mitte kui midagi? Uskumatu. Ju ta ikka omamoodi midagi andis, midagi sellist, millest Anette ei hoolinud, ega märganudki.
 
Gita 11. detsember 2001, kl 16.27
Anette: kuidas Sa seal suhtes seda tasakaalu sead? kõlab vist kuidagi lamedalt, aga endas peab tasakaal olema... noh mingi elementaarne selline... ja veel et... vabanda, aga Su jutt kõlas natuke sellise ohvri-jutuna... et kas tunnedki ennast nii või väljendusid ebatäpselt?
 
crissu:) 11. detsember 2001, kl 16.31
Feliks 15:54
kirjutas juba paljut ära, mida isegi oleksin öelnud - ei saa kellelegi mingit retsepti anda

omakorda küsisin, et mis see on mida sa vastu saada ootad ja loodad - ära ainult ütle, et loe varasemat - liiga napist kirjeldusest pole võimalik midagi järeldada (võibolla minu viga muidugi)
mis see tähendab et oled 15v aastat muudkui andnud ilma midagi vastu saamata...
 
Bella 11. detsember 2001, kl 16.34
Anette, kas su probleem ei ole juhuslikult artiklist inspireeritud? Tead, kui arstiraamatut lugeda, tundub teinekord,et kõik tõved on kallal, mis seal kirjeldet...
 
tsinna 11. detsember 2001, kl 17.46
Mulle meeldis ellu 15.50 kommentaar. Tõesti, kui oled ise olnud võibolla kodukana ja loobunud vabatahtlikult oma elust, see pole su mehe süü. Kas keegi tahtis su ohvreid või tõid need ise? Küllap ikka ise.
Mehel ja naisel peab olema lisaks ühisele elule kummalgi ka oma elu, et endale ja teineteisele värskeks jääda. Oma elu all ei mõtle ma armukestepidamist, vaid hobisid, tööd, sõpru, mis pole kaasaga ühised.
Ja veel selline asi: kahe inimese vahel on armastust kokku 100%. Igas suhtes jagunevad need protsendid mehe-naise vahel erinevalt. Ühes peres paneb mees 40 ja naine 60, teises 50/50, kolmandas võibolla 25/75. Aga võitja on alati see, kes paneb vähem! Tema dikteerib olukorda.
Ära mingit skandaali armsal jõuluajal nüüd küll hakka korraldama. Lihtsalt revideeri oma suhtumist. Ära jookse nagu kana ümber oma mehe, ära too talle tuhvleid ja ajalehti ja küpseta lemmikpirukaid. Katsu rohkem oma elu elada, suhtle oma sõbrannadega, mine kursustele või trenni jne. Võibolla muutud siis oma mehe jaoks huvitavamaks, või kui mitte seda, täidad oma elu mehe ja pere asemel teiste asjadega.
 
prunt 11. detsember 2001, kl 18.34
Imetud teema! Mul naine kah arvab oma parematel päevadel, et tema on ainult andja. Et sest midagi, et mina ehitasin kodu, ostsin ilusa tagumiku alla auto, tassin iga päev poest toitu koju, finatntseerin laste õpinguid ja meie puhkusereise, armastan oma lapsi ja mõnikord ka naist - ikka tõuseb üles küsimus, et miks mina pere heaks nii vähe teen?!! See teema, naisukesed, on teil kuradist:)) Kui kellegi kallal peab end välja elama ja tööl oled paraku mutrike, siis kodus tahad olla see vedru, mis seiereid liigutab. Kuna mina olen tööl jälle see vedru, siis kodus liiguvad seierid ise, ainult ma ei saa aru, miks nad peavad seda sellise lärmiga tegema:)))
 
almond 11. detsember 2001, kl 18.41
jajah, prunt! Sul on õigus! Müts maha!
 
Pipa 11. detsember 2001, kl 18.54
Ära's üldista niiviisi, prunt!
Tunnen sulle naise puhul kaasa, muidugi.
On ka naisi kes oma lapsed ja mehed toidavad ning koduloomad takkapihta...
Mul näit. üks selline sõbrants olemas ja tema ei arva oma mehe näitel et kõik mehed sellised seanahavedajad on kui tema oma, arvab et on ise piisavalt laisk ja konventsionaalne muutmaks oma elukorraldust.
Anna parem Anettele nõu.
 
prunt 11. detsember 2001, kl 19.09
No tahtsingi äraspidi pööratult tuua näidet mõtlemise erinevusest. Et kõik me arvame, et oleme jube tublid ja muudkui anname, ise suurt vastu saamata. Teemaväliselt veel andmisest, et
vastupidiselt levinud arvamusele, et mees võtab, naine annab, on mul selline veider isiklik seisukoht, et mees andja-naine võtja.
See käis nüüd voodirõõmude kohta. Annan ma, muide, hea meelega:)))
Ja et teemale jälle lähemale jõuda - Anette - proovi jaheda peaga analüüsida, milles seisneb see Sinu lõputu andmine? Ehkki
mulle tundub ka peres andjaroll antud, teatud mõttes ma naudin seda. Ei naudi aga üldse naise arvamust, mis teeb must lihtsalt tühikargaja. Vaat selline õrnahingeline olen!!
 
sx 11. detsember 2001, kl 21.26
Huvitav, et ainult naised tahavad kõike parandada ja tasakaalustada! Ole lihtsalt inimene ja tegele enda vajadustega ja ära püüa teist ahistada ja muuta! 15a on pikk aeg ja väga vähesed suudavad veel siis teineteise jaoks värsked olla! Perekond on nagu AS - kõik osanikud vastutavad selle hea käekäigu eest ja keegi ei pea tiirlema terve elu ühe naise ümber - ei suudagi, sest ahvatlusi on palju - tehke oma elu ise huvitavaks! 15aastat koos elanud inimesed on pigem nagu sõbrad - seks nende vahel aga pigem rutiinne kohustus juba! Esmaabiks vast ainult...Karm aga tõsi!
 
ellu 12. detsember 2001, kl 08.43
tsinna 17:46 %-de jagamine on jmalatõsi, see, et kokku on 100%. Aga kaotab see, kes armastab vähem? Ei tea. Mul oli kord suhe mina 75, tema 25. Tagantjärgi olen ma siiski õnnelik, et mul oli võimalus suhelda mehega, kes mulle niiiiiii meeldis, see oli märksa erutavam ja nauditavam, kui kooselu esimese mehega, kus asjad olid vastupidi.
 
Bella 12. detsember 2001, kl 11.25
Kas teile, naised ei tundu ikkagi, et tõstate tormi veeklaasis? Mis mõte on niimoodi mõõta, et kes annab rohkem ja kes võtab rohkem? Mõõdupuud ju selleks nagunii pole. Mehed annavad ju ka oma osa, võimalik, et nende osa on tavaliselt vähem rutiinne, aga kas ta ka vähem tähtis on? Olen nõus, et auto ostmine on huvitavam tegevus kui iga päev lõuna valmistamine,pesu triikimine jms panniga tõtt vahtimist nõudev tegevus - aga jumala pärast, minge tööle ja palgake selle raha eest majapidajanna, kui nii rohkem meeldib. Elul kohe rohkem lusti ja võlu. Mehe panust kodu ehitamisel, autode korrashoiul jms ei maksa ikka alahinnata. AGa kui niimoodi mõõtma hakata, siis jõuab varsti selleni välja, et palju maksab üks lõuna ja palju üks kord seksi -ehk kodust kujuneb bordell-hotell ja abielunaisest püsikliendiga prostituud. Jube mu meelest. Parem öelge oma mehele hulk häid sõnu kasvõi selle eest, et ta laseb teil ennast armastada.
 
naine 12. detsember 2001, kl 11.29
aa kui ei lase?
kui pole piisavalt aega?
kui ei oskagi anda?
 
emily 12. detsember 2001, kl 12.29
See on sageli nii, et naine tunneb end suhtes rohkem andjana. Enamasti on ju naisel esikohal pere, kodu. Mehel aga töö, ja võibolla veel ka sõbrad ja/või hobid enne peret. See lihtsalt on nii ja naised võtku seda samasuguse paratamatusena, et lapsesaamise valu jääb meie kanda.
Olen ka nõus prundiga: naised on üheltpoolt väga heal meelel istuma mersusse ja laskma endale teha kalleid kingitusi, aga et see raha tuleb tihti tänu ületundidele pere arvelt, ei mõelda. 9-17 tööl käies pole keegi rikkaks saanud.
Ja mis ühe meelest on andmine, võib teisele tunduda ahistamisena. Üks peretuttav mees vestles minuga hiljuti usalduslikult teemal, kas ma ei kutsuks tema naist mõnikord endaga trenni, kinno või pubisse. Et osa naise energiast kodus kloksumiselt mujale suunata.
 
LEKSANDRA 12. detsember 2001, kl 17.22
kõigepealt- siiras rõõm (loe: kahjurõõm)täidab hinge, et ka teistel on selliseid probleeme, mille lahendamiseks pole arvatavasti üheseid retsepte.
anette 15-le nn.andmise aastale on mul juurde panna veel 7 aastat. ja ma pole sugugi igivana-kole-paks-rumal-kodukana.
raske tunnistada, aga minagi olen lihtsalt andnud, taipamata küsida, kas seda ka soovitakse. algul kõik mehele, siis lastele ja mehele. nüüd on lapsed suured ja mees meeste "kliimaksit" põdemas. ja kujutage ette, ajab ikka hinge täis küll, kui ühel hetkel taipad, et on äärmiselt rumal loota nüüd äkki vastusaamist. tõsi, see teeb haiget, aga süüdistada pole kedagi, peale iseenda. jääb vaid üle soovitada kõigile, kes veel pole sellele teele sattunud- ärge andke, mida pole küsitud ja ärge lootke, et oma headusega kõvera puu sirgeks kasvatate. mina tegin niisuguse vea ja selle ülestunnistamine ei olnud sugugi kerge. aga praegu sai see tehtud...
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!