Olen abielus. Pidasin seda siis ja ka praegu armastuse-abieluks. Lapsi pole.
Mu mees on kriminaalkorras süüdi mõistetud ja karistuseks on 2 aastat tingimisi vabaduse kaotust. Tingimisi. Ta teadis seda juba mõnda aega enne abiellumist minuga. Ta teadis ka seda, et kas ta läheb kinni või karistatakse teda tingimisi. Süüdi mõisteti ta hiljuti, see tähendab meie abielu jooksul.
MINA EI TEADNUD MITTE MIDAGI!!! Mina sain seda teada hiljuti. See kohutav vale tuli välja, nagu valed ikka tulevad - juhuslikult ja äkki. See on mu elu löönud sassi. Pehmelt öeldes.
Esiteks ta on valetanud mulle palju asju, mis seoses selle SUURE VALEGA välja tulid!
Teiseks lõppude lõpuks on teda kriminaalkorras karistatud!
Kolmandaks - ta väidab, et üritas mind kaitsta ja ise kõik minu selja taga "korda ajada", mis tal ei õnnestunud.
Mille peale ta aga üldse ei tundu mõtlevat on see, et ta on minu elu ja tulevikuga mänginud, andmata minule vöimalust oma elu suhtes "sõna sekka öelda"! Sest see puudutab minu elu ju vägagi!
No mida pean ma tegema? Kas sellist inimest saab enam usaldada?

ja milles tema kuri tegu seisnes kui küsida tohiks?

Loomulikult ei saa sa teda enam sajaprotsendiliselt usaldada. Mina pööraks thlp veel ühele aspektile: mille eest teda karistati. Kas majanduskuriteo eest (üritas rikastumistuhinas midagi ärastada) või kolkis kellegi vaeseomaks, röövis vms. Mitte et ma neid musta äri ajajaid pooldaks, aga see teine võimalus on siiski hullem, ta võib oma agressiivsuse mingil hetkel ka sinu vastu pöörata.
Kas tema pereliikmed, sõbrad siis ei vihjanud sulle midagi? Kui kaua te enne abiellumist tuttavad olite, äkki kiirustasid ise ka liialt?

Jah, eks ole teisigi kuuldavasti, keda valega omale saada püütud ja tihti ka saadud. Mina sain ka tüssata. Valetas mu tulevane mulle oma hariduse suuremaks, ei rääkinud, et tal kusagil laps on jne. Ning muidugi hunnik katteta lubadusi. Mida need valetajad küll omaarust teevad?! Loomulikult tulevad valed kord ikka välja ja siis on usaldamatus peres. Teatud juhtudel on see täiesti põhjendatud aluseks ka lahutamisele.

Oleneb mille eest süüdi mõistetud, ehkki vale ehk rääkimatajätmine iseenesest on juba väga valus. ma arvan, et tegeleda tuleks kahe küsimusega eraldi - vale ja selle andestamine/mitteandestamine; kuritegu - kas kurjategija või "kurjategija".
Ma näiteks tean isiklikult inimest, kes sai mitu aastat tingimisi selle eest, et lasi sugulasel oma kohvrid enda korterisse paigutada, kuni sugulane kolis. Pärast selgus, et kohvrites oli röövitud ja varastatud kraam + narkotsi.

Muidugi tekib siin palju küsimusi, Tiiu mainitud võimalus jne.
Aga kuna teema alustaja kirjutab, et sellega seoses on välja tulnud ka muid valesid, siis tasub tõepoolest mõelda, kas oled valmis nii hea näitlejaga kooselu jätkama või eelistaksid mõnd siiramat/lihtsamat...

On mõistetav, et oled ehmatanud, kuid minu meelest haibid probleemi liiga üles. Oled sina siis veatu või? Kui sa ei suuda oma meest armastada nii heas kui halvas, siis mine parem tõesti lahku. Mis siis on nii, et saad teada teise eksimusest ja nüüd on aidaa või? Tema varjamisel on täiesti inimlik põhjus - ta kartis sind kaotada. Ja kui oled oma veast nagunii aru saanud (kes EI TEEKS nooruslolluses igasuguseid nõmedusi, mida hiljem kahetsed) - siis milleks torkida. Ei tasu pateetiliselt ohkida suurest aususest - igapäevane suhtlemine on valimine, mida rääkida, mida mitte ning strateegimäng. Eks minge ja olge tööl oma töökaaslastega üdini aus, vaadake, mis välja tuleb! Või rõõmustate väga, kui teie vastu oleksid kõik absoluutselt ausad? Ja mis usaldusse puutub - alati, kui usaldad, võid petta saada ning ei tasu sellepärast teise peale marru minna. Minugi mees on tingimisi karistatud ühe õnnetu avarii pärast ja ma ei usu, et sinu oma kellegi maha on löönud või raskeid kehavigastusi kellelegi teinud - siis ta vaevalt tingimisi oleks saanud. Pane tähele, et mõne aja pärast ei saa sa isegi aru, miks sa nii kohutavalt erutusid selle asja peale - minevik on minevik ja ei ole sellepärast mõtet oma head ja toimivat suhet nässu keerata!

Majanduskuritegu just. Pole ta röövinud ega tapnud ega midagi sellist. See on küll kindel. Thank God!

Mollyle
Sul on õigus. Aga sellepärast ma siia ju kirjutasingi, et teiste, neutraalsete ja võhivõõraste inimeste arvamust kuulda. Igatahes tänud mistahes arvamuste kohta. Pea selgineb juba veidi... Esimene ehmatus ja ahastus on üle läinud. Eks näis...

Minu silmis pole majanduskuritegu küll hingemattev asi. Suhtutakse nendesse "kurjategijatesse" ju ka teisiti.
Sa vajad hetkel vaid veidi aega, et asjale nö pihta saada ja rahuneda. Aega parandab ju väga-väga palju asju. Ja usun, et ta jättis Sulle rääkimata just nimelt Sinu säästmise tõttu (mis muidugi omakorda veidi rumal on, sest kui sa hakkad ikka inimesega koos elama, siis tulevad minevikust igasugu asju tahestahtmata välja). Edu teile!

n25-le
Seda räägib temagi, et ta kaitses mind. See on tema põhiline argument. Kuigi ei tahaks teda praegu sugugi uskuda, peab ütlema, et ta käitus enne ja ka praegu väga hoolivalt. Tema suhtumises minusse ei ole midagi muutunud. Ta on alati minu suhtes vägagi protective olnud, kaitsev, hooliv ja tähelepanelik.
Aga fakt on see, et VALED TULEVAD A L A T I VÄLJA ! ! !
Teadke seda ja arvestage sellega.

Mollyle veel
Siiski ei saa ma nõus olla sellega, et saab üldse võrrelda viisakat valet töökaaslasele ja valet (rääkimata jätmist) oma abikaasale selle kohta, kas paar järgmist aastat istutakse vangis või mitte...

..et tahtis head..aga välja kukkus nagu alati..
Desperate: ära looda nisetele nõuandjatele liiga palju...toetust tuge...seda võid saada...saad oma mure ära kah rääkida..aga toeta oma otsuses siiski oma sisetundele...võimalik, et enda lõpliku solvumisega tõmbad ka talle vee peale. Usun, et ka temal on praegu vägagi raske. Usun, et koos saate mõlemad asjast kergemini üle...ja vast võtate kogemuse ka tulevikuks kaasa. Edu!

Valed tulevad alati välja. Ja mida hiljem, seda hullem.
Tahtis ta Sind säästa, kavatses ta sellest rääkida hiljem, kes teab.
Kui ta aga plaanis ühist elu Sinuga, võib-olla proovis mees ka ise sellest "supist" üle saada ja eluga edasi minna. Võibolla olen ma lootusetu optimist, kuid ehk on ta nüüd tänaseks teinud järeldused, et valel on tõepoolest lühikesed jalad ja kõige enam haavab valetamine omaenese lähedasi.

Feliksile
Seda kardan ma tõesti, et minu kibestumine võib üle minna vaikseks vihkamiseks vms ja ma ei kujuta ette, mis minu südame uuesti üles sulataks.
Pealegi, kõik me teame - usaldust kaotada on lihtne, aga seda taastada selle inimese silmis palju raskem ja aeganõudvam.

Desperate: aidaku Sind positiivne mõtlemine....kui juba olete kokku heit..peaks/võiks ju oma kaasa olla viimane, kes selja pöörab? Ma ei kujutaks ette oma kodust situatsiooni teisiti....

Ma ei tea kas ma olen lootusetu pessimist või liiga must-valge, aga mind küll aitaks "positiivne mõtlemine" vaid ajutiselt teadmisega, et mulle on valetatud, (varjatud, ilustatud, mis iganes, ühesõnaga pole 100% usaldust). Ei ole mingi väide, et kartis sind kaotada. Nüüd ei karda enam või?

Molly:
...haibid probleemi liiga üles. Oled sina siis veatu või? Kui sa ei suuda oma meest armastada nii heas kui halvas, siis...
Vot seda heas või halvas ma tõestan siis kui asi on juhtunud, aga mitte siis kui mind otsustatakse juhtunust teavitada! Desperate' puhul pole ju küsimus suutmatuses armastada heas või halvas, eks ole. Ta on häiritud, et temaga ei oldud aus.

Usalduse taastamine ON raske.

Ma küll ei arva, et majanduskuritegu eriti kergem oleks kui vägivallategu. Ainult et esimene annab sagedamini tunnistust "esimesest", teine "teisest" Eestist.
Aga nüüd tõsisemalt. Sinu probleem, desperate, tekitas minus vastakaid tundeid. Olen ise kunagi elus väga kannatanud selle all, et ei räägitud midagi olulist ära, midagi nii olulist, et sellest muutus terve elu nii minul kui tervel mu perekonnal. Eks asi oli kas usalduse puuduses, soovis teist poolt "säästa" või lihtsalt tema vaimsete võimete alahindamises.
Ma ei tea, milles oli asi Sinu puhul. Küll aga: kui oma meest armastad ja tahad, et rohkem ta enam asju Sinu eest ei varjaks, siis peaksid vältima igasugust süüdistamist, igasugust, igasugust, igasugust! Ja püüdma teda mõista. Igal juhul väldi süüdistusi, sest see muudab teie suhte halvemaks ja lisaks sellele vähendab tõenäosust, et ta tulevikus Sulle tõsistest probleemidest räägib. Vot tak.

MUlle näib, et tegelt häirib Desperatet, et teda ei usaldatud...ma ei usu, et asi on niivõrd petmises-valetamises....muidugi võimalik, et ma eksin aga mind küll enim häiriks sellisel juhu, et mu mu partner-kaasa ei usaldanud mind ennast toetama.....Või kuidas Desperate?

To: Desperate,

Kui tegemist on majandus-kuriteoga, siis teil on lihtsalt üksteise usaldamise probleem. Mees ise muidu normaalne.

Lisaks veel niipalju, et need kes väidavad, et majanduskuritegu on võrdväärne isikuvastasega - te ei tea elust mitte midagi.

Raha kõrvale nifferdamine ja maksudest hiilimine ei ole mitte kuidagi võrdväärne, röövimisega, peksmisega, vägistamisega, tapmisega, ahistamisega.

Lisaks veel niipalju, et need kes väidavad, et majanduskuritegu on võrdväärne isikuvastasega - te ei tea elust mitte midagi.

Raha kõrvale nifferdamine ja maksudest hiilimine ei ole mitte kuidagi võrdväärne, röövimisega, peksmisega, vägistamisega, tapmisega, ahistamisega.

Named - majanduskuritegu ON võrdväärne isikuvastasega, vähemalt tulemused võivad olla samad - ja inimesel, kes väidab vastupidist, on probleeme terviku tajumisega.
Seletan nüüd lihtsalt, miks nii arvan. Tavaline maj.kuritegu on nt maksudest kõrvalehiilimine. Ja mis on tulemus - pensionärid ei saa pensioneid, pole raha tööhõivepoliitikaks, nende õnnetute lapsukeste kokkukorjamiseks tänavalt - ja need "teise Eesti" liikmed hakkavad vargile, röövima, lapsukesed kasvavad suureks ja löövad lihtsalt kellegi maha. Ja ärgu tuldagu nüüd rääkima, et maksudest kõrvalehiilija oli "ise" selle raha teinud. Ei olnud. Ta oli selle saanud tänu ühiskonnale. Ja maj.kuriteo tulemuseks on vägivald. Sageli.

Tiramisuga nõus. Ja kes sellega nõus ei ole, peaks õppima vaatama asja "in big picture"

Kes sellega polnud nõus, püüdsid vaadata teema algatanu vaatenurgast ja mitte mingi big picture.

Ja tõesti mitte kuidagi ei taha võrdsustada maksupetjat tapja või vägistajaga.

ntx sotsmaks, mis selle maksmisest kasu on??

Kõnnin mööda tänavat hambad lüüakse välja, lähen hambaarsti juurde, sela öeldakse, et uued hambad tuleb maksa omast taskust.

Saan tulekahjus kannatada, lapitakse enamvähem kokku. Kui tahan inimese moodi välja näha, tuleb maksta plastilise operatsiooni eest.

Olen raskesti haige. Mulle kirjutatakse välja liba-ravimid, kuna originaalid on kallimad ja neid haigekassa ei hüvita.

Ka kallimad silma-operatioonid tuleb kinni maksta. Eestis ravikindlustus puudub või ei tunne meie inimesed sõna "kindlustus" mõistet.

Miks pean mina üleval pidama Maris Jesset??? (Haigekassa juhatuse esimees)


Uurige kuidas arenenud riikides nende asjadega on.


btw. kuulsin täna, et Sven Mikser tahetakse ministriks panna.
Seni kuni meie riiki juhivad ajuvabad inimesed, tuleb muretseda ainult enda pärast, sest rahad mida maksamae, ei jõua õigesse kohta.


Võiksin oma maksudega üleval pidada kümmet pensionäri, aga ei.
Rahad liiguvad meie riigis kurat teab kuhu. Inimesed ei saa normaalset arstiabi, pensionärid ei saa korralikku pensioni. Makstakse niiparajalt palju et elus on.
See riik mõnitab kodanikku ja seetõttu mõistan neid inimesi, kes tegelevad majanduspettustega. Sest vahet ei ole - võid ju riigile maksta, kellelgi sellest parem ei ole (kui valitsuse paksmaod välja arvata)

tore on küll öelda, et armasta oma abikaasat nii heas ku halvas, kuid alati pole see kerge. esiteks, igal naisel on ikkagi omad ettekujutused ja põhimõtted,millist abikaasat ta soovib. süüdimõisetu see tavaliselt ei ole. mehe poolt polnud selline käitumine mitte kaitsmine, vaid pettus, kuna lõi endast naisele pildi kui ausast ja igati tublist mehest. selline varjamine on pettus, ja vahet pole, mis kuriteoga tegemist oli. fakt on, et naine abiellus, omadest mehest ettekujutust, millele too tegelikult ei vastanud. võiks lausa öelda, et ta abiellus hoopis teise mehega, sellisega, kel pole seadusega probleeme. siin on ikka nii tugev usalduse kuritarvitamine olnud, et seda ei saa niisama lihtsalt parandada. mehe väide, et tahtis naist kaitsta, on vale, ta lihtsalt tahtis naisele jätta paremat muljet, kuna ilmselt oskas isegi selle peale tulla, et naine süüdimõistetuga ei abielluks.

Kes julgeb öelda, et ta kunagi pole valetanud?! Mina enda kohta küll ei julge.
Üks minu vale - ostsin ühe tualettvee, mis mulle üleüldse ei meeldinud. Keegi, kellele ma sellest rääkisin, küsis, et kas mul lõhnaproovi ei olnud. Ma vastasin eitavalt, mis tähendab, et ma valetasin. Täiesti ilma igasuguse põhjuseta valetasin. Pärast hakkasin mõtlema, et miks ma valetasin. Ilmselt oli lihtsalt piinlik tunnistada. 100% usaldusväärne ma kindlasti pole. Kas tõesti on keegi, kes räägib 100% tõtt? Kas sellist inimest on üleüldse võimalik taluda - ta teeb ju valimatult inimestele haiget?!

Named:
Minu teada läheb sotsiaalmaksust ainult mingi osa haiguskindlustuseks ja ülejäänud pensioniteks. Või ma eksin?

eneL,

Ma käsitlesin sotsiaalmaksu kui tervikut, eriti ei huvitagi mismoodi need protsendid seal jaotuvad.

Üldiselt on ikkagi maha visatud raha.

Automaatselt läks nimeks Feliks, tegelikult oli see eelmine messag eminult (Named)