Kas olete kogenud sama ja miks nii on? Kui minu sõber on minust eemal, siis ma tahan teda ja kohe ja väga - õhkavad sõnumid, telefonikõned ... Ja siis, kui ta on nii öelda käega katsuda, siis tekib selline kramp või takistus e. need kuumad sõnumid ei leia praktikas kinnitust. Ja ometi on viimane mõte enne kokkusaamist, et aga ma murran teda! Ja tegelikkus - jutuajamine, teleka vaatamine ja tihtipeale jääme lihtsalt magama?! On need kompleksid? Mis see on, aidake, ei taha enam nii!

Proovi talle siis ikka läheneda, kui ütleb ei siis saad ka põhjuse teada.Mul umbes sama olukord.Muidugi ajab see ahastama,proovi olla kannatlik.

Mul üsna sarnane probleem, aint mina ei suuda piirduda ainult jutuajamistega. Tihti kisun lausa riidu. Nii ongi, et tihtipeale läheme lahku üksteise peal solvunut. Arvan, et mingi solvang või valesti mõistmine on jäänud lahtirääkimata. Kui asi voodi poole kisub, pean ennast lausa vägisi sundima. Ometi ei suuda ma temata kah olla. Vahest mõtlen, et võib olla on see mingist sisemisest ebakindlusest, et kui kätte annan, peab ta minust vähem. Ei tea aga kahju kohe vahest. See võib ju haiget teisele teha. :(
Vahest on mind aidanud spetsiaalne meelestamine enne kohtumist, et nüüd lasengi ennast lõdvaks ja ei mõtle millegi peale või siis sellele, et kui hea ta on.

:))) eh naised-naised:) Ja siis kurdate, et miks küll mehed nii ja naasugused on:)))))

Kuidas sa Donna nii saad, kisud riidu ja kätte ka ei anna.Võibolla teine on sinust päev otsa unistanud, aga sina?
Ma ei kujuta ette, et ma võiks oma kallile nii teha.Ma oleks küll solvunud kui mulle nii tehdaks.Ilmselt sa teda ikka väga ei armasta.

aga võib olla armastate just LIIGA palju, soovitaks rahulikumalt asja võtta, kuid see ilmselt pole võimalik, ehk aja jooksul taandub paika?

tõesti huvitav. ka mul on olnud mitu korda oma kallimaga sama juhus. tema poole minnes räägib suure õhinaga kuidas ta mind kohe murdma hakkab ja ei tea mida kõike veel minuga ära teeb, aga kui kohale jõuame, siis täpselt sama. vaatame telekat, sööme ja läheme lihtsalt magama. ma ei julge ise ka asjaga enam algust teha, sest ükskord nähvas sama olukorra peale, et sa muud ei tahagi kui keppida. aga sellepärast ma ju tema juurde läksingi. telekat võin ma kodus ka vaadata.
nagu näha on meid samas olukorras olevaid mitmeid. sooviksin samuti teada teiste kogemustest, et mis selle vastu on aidanud?

Mis on palju ? 2-1 x nädalas on palju?Mis taandub paika siis enam üldse ei armasta või?

punn, kas räägid minuga või?
tung ja torm taandub paika, nurgad lihvitakse ümmarguseks ja loksutakse oma tunnetega unisooni.
LIIGA palju armastamisega ei mõelnud keppimist vaid mõistust tuhmistavat kireleeki ja illusoorset lähenemist partnerile.
elu on näidanud, et argisem suhe kulutab tõepoolest vähem närvirakke(mis teadupärast ei taastu).
armastus on mõnnam asi kui armunud olek, minu meelest.

Ma ei tea miks ma peale 12 a. ikka veel kireleeki tunnen.ja illusioonides parnerist ka ei ole. Armunud ka e nagu ei ole.Ta mulle ikka kangesti meeldib.Mis teha ei tea.Ei saa nagu ennast kogu aeg pakkuda ka.

Teate, meil samuti. Mees olevat terve päeva mõtetes jubedas hoos, et kui kätte saaks, küll teeks. Kui õhtul koju jõuame, on Seitsmesed Uudised, see ja teine saade, õhtusöök, siis kõht liiga täis. Ühesõnaga, asi täiesti unustatud. Vot ja siis kui mina magama jään, on tal isu tagasi. Siis tahtvat jällegi murda. Ta on enda jaoks järelduse teinud, et õhtuti on ta lihtsalt väsinud ja sellepärast ei taha enam. Aga milleks siis see tahtmine kui mina juba magan? Ja nädalavahetuseti kui olen täpselt käeulatuses, pole kah hoogu ollagi. Mulle kah üldse ei meeldi see lükka-tõmba mäng. Seksiisu läheb üldse ära sellise jama peale. Mina oleks muidu kogu aeg valmis.

Mul on kummalisel kombel just vastupidi. Kui kallim eemal, mõtlen, kas tahan teda või mitte. Aga koos olles on kõik kahtlused pühitud ja sädemed - nii vaimses kui füüsilises mõttes - lendavad.

.

mina fillega nõus
kui saaks, jätaks armumised yldse ära
ja tegeleks argise armastusega
tegelt saabki

maitseasi vist