Alustuseks niipalju, et ametlikult ei ole ja enda arvates sisuliselt ka ei ole.
Lugu niisugune, et olen jäänud suhtlema oma teismeeas lapse isaga.
Mees on küll haritud, kuid oma elu korraldamises luuser, lisaks joob.
Praktiliselt näeb see nii välja, et aeg-ajalt tuleb mees meile, pakume vastastikku seltsi (näiteks kultuuri teemadel päris hea vestluskaaslane), mees aitab ära teha mõned majapidamistööd, mina pakun süüa ja sooja tuba (viimaseid saab ta tavaliselt pensionäridest vanematelt). Arvestatavat seksuaalelu pole juba aastaid.
Ise arvab, et on loomulik, kui naine meest üleval peab. Enda saamatuses süüdistab väliseid olusid.

Ise tunnen end vallalisena ja vastavalt ka käitun. Suhtlemist lapse isaga saladuses ei pea.

Probleem on selles, et üks mulle oluline inimene on hakanud mind selle pärast valetajaks pidama. Ikka nii, et "Sul ju mees" jne.

Küsimus selles, kuidas niisugune suhe väljastpoolt paistab?
Kas ma olen ka teistele vaba naine või mitte?

Eks see ole ikka enesetunde ja vastastikuse kokkuleppe küsimus. Asi oleks lihtsam, kui suhted mahuksid "raamidesse". Su probleem tuleb veidi tuttav ette: Sulle tundub, et Sina oled ainult andja ja mees ainult "ülalpeetav" saaja. Võib-olla on see ka objektiivselt nii. Kas olete omavahel püüdnud selgeks teha, kas teine pool ka samamoodi aru saab? Kui jah, siis peaksid üsna rahulikult "iseenda peremees" olema.

loomulikult oled sa vaba naine. suhtlen ka oma lapse isaga edasi. täiesti normaalselt. käime kolmekesi koos väljas, veepargis puhkamas jne. aga ma ei pea teda enda meheks ega ennast tema naiseks. mul endal on ka kallim. ainult, et ma ei ole teda päriselt meie kolme suhtlemisse pühendanud, kuna ei pea ennast tema naiseks ja aru andma ei pea.
olen vaba, noor ja ilus naine ning minu elu korraldus on ainult minu asi.
kui naine peab meest üleval, siis sellesse suhtun küll väga negatiivselt. saagu ikka ise hakkama.

Lapse isaga mul minu vabaduse suhtes probleeme pole.

Probleem tekkis mehega, kes tundis minu vastu huvi, kuid siis sidus end teise naisega ja nüüd heidab mulle ette, et olen valetaja ja mul on tegelikult mees.

Sellepärast küsingi, kuidas niisugune olukord väljastpoolt paistab.
Kui teine mees tajub, et olen seotud, kas see on siis tema viga ja tema probleem või olen ise endast valesid märke andnud?

Sooviksin luua suhteid mehega, kelle puhul andmine - saamine oleks tasakaalus.
Kas niisuguse veerand-suhte pidamine võib olla takistuseks?
Väline halvasti mõjuv märk võib ola võib-olla see, et lapse isa on vahel paar päeva kuni nädal meil. Kas see tuleks lõpetada?

Välja paistab see, et sa oled vist hea, teisele kaasatunda oskav inimene. Kirjutad, et ta on viinaveaga ja luuser, ometi kuulad ära kõik tema heietused. Ilmselt on tal sinuga niiöelda turvaline. Tuttav peab sind valetajaks ikka seetõttu, et arvab kus suitsu seal tuld. Ära lase mehekesel endale pähe istuda, kaovad ükskord mehe vanemad, siis oled sina see kes teda toidab, hooldab ja kasib.

Ruth: kui uus mees avaldab soovi sinu juures elada, ja hakkategi koos elama, siis aeg-ajalt kuni nädal aega sinu juures elav lapse isa mõjuks uuele mehele vast võõristavalt küll.

No kui nädal sinu juures elab, siis on jah raske uskuda, et midagi rohkemat ei ole. Siis paistab küll, et sul on mees.

Pilt sai pisut selgemaks. Arvan, et peaksid exile uut olukorda selgitama: et Su elus on uus mees ja sellest tingitult jääb edaspidi ära tema majutamine, seksist rääkimata. Uuele sõbrale peaksid ka selgitama, mis tasemel suhtlemist exiga soovid jätkata ja millega uus boyfriend peab arvestama/leppima. Kui see talle ei sobi ja Sina midagi muuta ei saa või ei soovi, siis tuleb vastavalt sellele ka koos uuele suhtele lahendus leida.
(Valetajaks tituleerimine ei ärata Su uue boyfriendi suhtes just sügavaimat usaldust, püüa olukorrad võimalikuks selgeks teha enne, kui on juba hilja.)

Minul tekkis hoopis selline küsimus, et kuidas su laps seda olukorda võtab? Et kas isa ja ema on koos või ei ole? Ja et emal on vahel mingid teised mehed. Lapsed tavaliselt loodavad viimse võimaluseni, et ema ja isa on ikka koos. Võibolla lapse arvates sa petad tema isa teiste meestega.
Mis tähendab "arvestatavat seksuaalelu pole juba aastaid"? Kas see tähendab et väikse tonksu ikka teete vahel?
Mina pooldan suhetes selgust ja sinu elukorraldus selgusega küll ei hiilga. Kui mina oleks mees, kes sinust huvitet, ei saaks ka asjale pihta. Sinu tuttaval oli õigus nuriseda.

Su probleem on üsna iidne: rahvaloenduse andmetel on ka alati abielus naisi rohkem kui abielus mehi. Olen nõus Sirtsuga: rääkige oamavahel mängureeglid selgeks ja kui vaja, püüdke koos formuleerida Sinu abielulisus või mitteabielulisus. Tean mehi (üks isegi väga tuntud nimega), kes elavad kahekordses majas praeguse perega ühel korrusel, eksnaine mehe eelmisest abielust lastega teisel korrusel. Mees suhtleb isana kõigi lastega, eksnaisega saab ka normaalselt läbi (aga väidetavalt ei maga temaga enam). Kõik asjaosalised aktsepteerivad sellist elukorraldust. Nad on sellistes mängureeglites kokku leppinud.

Kui sa lahutatud pole, siis oled abielus. Ja elad ju vahetevahel koos ka. Mõtle, kas sa tahad edasi olla tema naine või aitab ainult lapse ema olemast.

Tänan kõiki seniseid kaasamõtlejaid.
Kuna ma lapse isaga suhtlemises perspektiivi ei näe, on tõesti õige soovitus talle öömaja enam mitte pakkuda.

Sirtsule.
Õige tähelepanek, ka minus äratab kahtlust mees, kes mind valetajaks tituleerib.

Väljastpoolt vaadates oled Sa hooldaja ja sellisena ei ole Sa teiste jaoks just eriti mitte atraktiivne naine. Tõmbad enesele ligi vaid neid kes vajavad hooldamist

Tänan läbinägeliku kommi eest.
Kui satud veel siia lehele, paluks täpsustusi.

Kuidas sa interpreteerid minu valetajaks tituleerimist?
Seda ise hästi interpreteerida ei oska. Pealegi rohkem selliseid juhuseid pole olnud. Tavaliselt peetakse mind põhjendamatult liiga ausaks.

Et mees elab vahel sinu ja lapsega koos ja aitab majapidamistöödes, et arvestatavat seksuaalelu nagu pole, aga veidi ikka on ka, pakute õhtuti vastastikku seltsi. HMHM, minu arvates olete te abielus.