on mul üks hea sõber, meessoost. ta on minust sisse võetud, aga ma olen talle öelnud, et meist ei saa kunagi rohkem kui sõbrad ja kui sellest talle ei piisa, saan aru kui ta minuga enam suhelda ei taha. ta tahab ja on igati abivalmis ning mõistev. olgugi, et olen kõik hinge pealt talle ära rääkinud, tundub ikka nagu mitte täiesti aus tema abi vastu võtta ja oma tujude järgi tema ettepanekutele igasugu ürituste suhtes reageerida. aga ta ei ole mulle mehena absoluutselt vastuvõetav, kuigi tal ei ole viga midagi, mulle lihtsalt ei meeldi. ainult tema suur headus on teinud, et temaga suhtlemist täiesti ära pole lõpetanud.

Tuttav olukord, minuga oli samamoodi paar aastat tagasi, kus ütlesin sõbrale, et midagi enamat sellest ei tule, lihtsalt hea sõprus. Paraku tema armus ära ja kulutas enamus ajast minu hoolitsemisele ning tegi kõikmõeldavaid asju, et hoolitseda minu eest. Selline ülihoolitsev käitumine hakkas isegi vastumeelseks minema. Aga inimesena on ta ääretult tore ja mul polnud sõpruse vastu midagi. Probleemid tekkisid siis, kui mul tekkis suhe teise inimesega - sõbrale tegi see ääretult haiget. Kuna ma enda sõbrast väga hoolin, siis tegi see ka mulle haiget, et ta sedasi kanntama peab. Lahendus oli suhtlemise vähendamises. Pealegi sai sõber töö Eestist välja ja seega aitas töö distantseeruda. Nüüdseks oleme mõlemad tõepoolest vaid väga head sõbrad ning minu suhe kellegi teisega ei ole talle probleemiks.
Sellest õppisin seda, et kui ei taha teisele haiget teha, siis on parem hoida mõõdukat distantsi. Sest isegi kui sina võtad teda kui lihtsalt sõpra, siis temale on see midagi palju enamat. Proovi asetada ennast tema olukorda ja sa mõistad..

Lõhnab sedamoodi küll.....igatpidi vilets lugu, ega asjata pole öeldud et mehe ja naise vaheline sõprus on võimalik ainult siis kui vähemalt üks pool midagi enamat tahab.

minu meelest tuleks meessõbraga, kui sa tõesti ei taha temaga rohkmat, teha kõik arved pooleks ja teenuseid ka vastu võtta niipalju, kui ise vastu osutad. Ehk, kui võtad teda sõbrana, siis kohtle ka sõbrana.

Minul OLI ka selline sõber. Korduvalt ütlesin, et meist ei saa mitte kunagi paari, aga ta ei suutnud sellega leppida ja muudkui üritas uuesti. Lõpuks palus, et jääksime vähemalt sõpradeks, no ei tulnud sellest välja midagi. Lihtsalt ei lubanud tal enam minuga kuidagi ühendust võtta. Lõplikult "lahti" sain temast alles siis kui teise mehega koos elama hakkasin ja rasedaks jäin.

See, et sa nii küsid, näitab, et oled hea ja aus inimene.

Ärakasutamist mõistan mina kui kavaldamist selle nimel, et teisest inimesest kasu saada.
Minu arvates sinu juhtumi puhul ärakasutamisega tegemist pole, kuigi probleem tõesti on.

Kui mees sind aitab, siis pole ju tegu heategevusega vaid tema tegutsemisega selle nimel, et sa oleksid talle midagi enamat kui sõber.
Ühepoolset abi vastuvõtmist aga võib ta tõlgendada nii, et tal siiski on lootust, kuigi sa oled sõnades õelnud, et ei ole.

miks sa arvad, et sa teda ärakasutad? kui te olete sel teemal rääkinud, siis teeb ta ise oma valiku. kui tahab sulle järgi joosta ja arvata, et sa tema kallike oled, on need mehe fantaasiad. ära vaeva sellega oma pead.

Arvan, et kui inimene on armunud, on talle rängem eemalolek. Ka tavaline suhtlus on rohkem kui mitte midagi.

Oled sa talle selgelt teada andnud, et ta ei ole sinu tuleviku plaanides sees?