Kas teil on kogemusi meestega, kellel on kalduvus eemalviibijaid maha teha, eriti teisi meesterahvaid?
Samas jutt on argumenteeritud, näidetega illustreeritud ja lõbus.
Mis arvate niisugustest meestest ja kuidas reageerite?

Olen kokku puutunud sellisega. Pikapeale tüütab ära kui muudkui teisi arvustatakse. Ei ole just eriti ilus nii. Kes meist veatu on? Ju ta mingi kompleksiga ikka on, et tunneb end teisi maha tehes paremana.

Aga,äkki ongi see meestele omane? Olen viimasel ajal hakanud eriti palju selliseid meesterahvaid märkama. Ja huvitav on see et vähesed neist suudavad sellele tagaräägitule silmast-silma midagi öelda. Minu reageerimised on viimasel ajal sellised et kipun juba sutsu ärrituma, ühele ütlesin, et äkki ütled talle kuidas asju paremini teha ja see mees ütleski. Aga üldiselt libisevad sellised jutukesed minust lihtsalt üle. Tunduvad millegipärast et mees tahab oma minapilti kergitada. Kaasa rääkima ei kavatsegi hakata, sest siis võib asi õige hulluks minna.
Ja üldse, kas me naised paremad oleme?

Eks see mahategemine ja tagarääkimine ole ammu teada enese ego upitamise vahend.

mina teisi maha ei tee, pigem ikka kiidan, eriti oma sõpru sest nad on seda väärt

mees kas lõbustab ennast seltskonna arvel või seltskonda enda arvel... rohkem nagu võimalusi eriti pole