Mul selline küsimus: tahaksin teiste käest teada, kui palju te PÜSIPARTNERIGA (abielus oldud 5 aastat) varieerite seksimisel asendeid ja üldse vaheldust loote? Ma ei mõtle igasuguseid väljasõite ja loodust jne., sest paratamatult tuleb abielurahval seda asja ajada peamiselt kodus...Elu lihtsalt selline, tavaline tööinimeste abielu, kus kokku saadakse õhtul söögilauas...
Millest algab rutiin? Kas on ohtlik pikka aega kasutada samu võtteid ja poose või peaks me kogu aeg püüdma midagi uut teha? Ei jõua, tegelikult... 5 aastat juba ikkagi...
Mida arvate?
Mehelt olen küsinud küll, ütleb, et on rahul...Ei tea.

Meil on 4-5 põhiasendit väikeste variatsioonidega (nt. misjonäriasendis võib jalgu "sajal" eri moel hoida, ei loe ju sajaks eri asendiks), mida vastavalt tujule kasutame tihedamini. Ja siis on veel need maiuse asendid, mida kasutame siis, kui eriti mängulist seksi tahame. :) Selleks puhuks peavad mõlemad ikka üsna puhanud ja üsna üles köetud olema. Oleme üle 11 aasta abielus, loomulikult on ka selles vallas mõõna perioode olnud, aga üldiselt peama küll oma voodielu üheks paremini kulgevaks valdkonnaks oma suhetes. Kui tekibki mingi rutiin, siis peame lihtsalt kauem vahet ja hakkame uue hooga pihta ;)

Ei tea, kuidagi imelik. Kui lausa mõtlema hakata siis tundub, et asja käigus nagu ei mõtlegi asendite kui selliste peale. Kulgeb kuidagi iseenesest. Asja lihtsalt loominguliselt võtta ja igasugu piirid unustada. Rutiini olen õppinud vältima piiri pidamisega st. nii kui kaob pinge ja kipub tükitöö maik juurde tulema. Seksimine ei tohi lihtsalt mingiks kohustuslikuks rutiiniks muutuda. ... :))

Oige seks algab alles kui 10 aastat abielus oldud.Alati saab midagi uut proovitud ja selleks ajaks tunned partnerit läbi-lohki.Kannatust teile.

Meil ka juba 9 aastat koos elatud. Eks ole erinevates kohtades asjaga tegeldud ja igasuguseid kamasuutra poose proovitud, kuid aja jooksul on paar- kolm lemmikut välja kujunenud ja oleme mõlemad väga rahul. Töötab nagu kellavärk. Ma küll ei arva, et peab koguaeg "võimlema". Kui on armastus ja hoolimine siis on kõik hästi. Sellest lihtsalt pole võimalik tüdineda.

hmmm...
mul vist vara veel siin sõna võtta. kümme aastat abielus ja ikka seksitakse?! see on tase. ega ära ei tüdine?! siiralt edu ja jaksu soovides.

To K.
Juba tegid selle vea-võtsid sõna!Mine lastelehele!Või psühhiaatri vastuvõtule....

mulle on tekkinud selline arvamus, et kui oled juba kaua partneriga koos, nii asentide ja tehnikade peale ei mõtle enam nii palju kui alguses vaid selle peale kuida tekkitada õige õhkkond, läheduse tunnne, siis asja väline pool pakkub ka nagu rohkem nautingut.

To K: Tundub, et 20 aastased arvavad tõesti, et üle 40 enam ei suudlegi,seksist rääkimata. Minu arust just siis, kui lapsed on kodunt laia maailma läinud , tekibki igasuguste vabaduste aeg. Ei pea ootama ,kui lapsed lähevad magama, ei pea ennast hommikuti korrektselt riidesse panema, mis omakorda annab tohutuid võimalusi. Ma ei tea milliseks oleks kujunenud suhe,kui kõik need aastad ühe mehega elada, aga minu suhe on nelja aasta vanune ja jumala värske veel. Asenditest niipalju, et iga naine vajab erinevate meestega ka erinevaid poose, mis kujunevad välja sõltuvalt sinu ja mehe füüsilistest näitajatest.(pikk,paks,kõhna,lühike).Nii ma arvan oma kogemustest.

MInugi arusaam on, et asendid iseenesest ei tähenda suurt midagi...niikuinii kuunevad need ajaga välja...et mis ses kohas, neis tingimustes, sel ajal parem-otstarbekammõnusam parasjagu on....noh pole mõeldav ju kasutada nt raseduse ajal samu poose, mis nt autoseksis on suurepärased...ja inimesed o nju kah erinevad, kellele meeldib katsetada, on avali uuendustele, keegiteine aga on kindel et tema saab selle maksimaalse (talle teadaoleva) naudingu just nõndamoodi kindlas staatilises poosis.....seega poosid iseenesest pole tähtsad.enamgi veel - nad muutuvad lausa tähtsusetuks, kui paaril klapi pole...et poosid iseenesest ei päästa miskit.