Tunnen oma abikaasat juba 8 aastat, koos oleme elanud 7 aastat, milles abielus 5 aastat.Suhe toimib mõlemipoolselt, meil on ka armas 4 a. poeg. Kuid mõnikord tunnen, et on raske rutiinist välja tulla. Samas kord paari kuu jooksul on ka periood kus käitume teineteisega nagu äsja armunud kuid üldjoontes nagu tavaline perekond ikka. Ega tegelikult mingit probleemi ei ole aga mõtlesin lihtsalt, et äkki kellegil on mõni hea idee kuidas lapse kõrvalt üksteisele rohkem tähelepanu(erootilist)pöörata!
Mõtlen lihtsalt, et mis juhtub siis 20 aasta päras kui olen juba
45 aastane, kas siis äkki mõlemad mehega peame lugu ainult soojast söögist ja pehmest padjast?

Oh, ära muretse praegu sellepärast, mis 20 aasta pärast on :) Ühe stsenaariumi järgi mees enam ei taha sedasamust, aga sina oled teises nooruses ;)
Et kuidas... lihtsalt pöörakegi teineteisele rohkem tähelepanu :) ja mitte ainult erootilist.

No loen ma eile mingist lehest, et üle neljakümnesed mehed on märksa paremad nende noortest sookaaslastest:))) NÕndaks, et ega naistelgi siis (oh õudust kui vanalt:))) neljakümneselt muret pole. Muide, tean omast käest!:)))

Samad sõnad. Olen just nimelt 20-aastat ühe sama mehega koos elanud ja olime samuti veel 7-ndal abieluaastal vahest nagu äsja armunud. Ja tunnen ennast praegugi veel üsna õnneliku ja värskena koos temaga.
Õnne Sulle!

Tänan, arvan, et "hirm" 40-date ees on lihtsalt sellest, et tutvus ringkonnas on mitu sellist peret ja nende suhted ja suhtlemine, õigemine suutmatus suhelda võibolla tekitabki teadmatust ja hirmu!