Küsimus selline, et millest alates loetakse inimest alkohoolikuks? Tean, et sõltuvuseks loetakse üldjuhul seda, kui in. ei suuda vastu panna/ära öelda kui talle mingit jooki pakutakse. Usun, et suudaksin, kuid lihtsalt ei taha! Praegune seis on selline, et joon u. üle päeva (nädalalõpul iga päev) üksi või koos mehega kodus ära mõned martiinikokteilid, pudeli veini või gin`I.
Niipalju veel, et see kõik algas peale seda kui jäin ilma ühest väga kallist ja lähedasest inimesest. Joomine on ainus asi, mis aitab mul vähegi hirmutavateset mõtetest vabaneda ning end veidi paremini tunda. Samas on just alkohol ise see, mis mind viimasel ajal hirmutama on hakanud .
Üsna loomulik on, et välja minnes tehakse mõned dringid aga olete te kunagi tundnud, et see on teie jaoks kujunenud tõsiseks probleemiks?

Ininene on alkohoolik siis, kui on aasta otsa iga päev alkoholi tarbinud.Noh, kasvõi klaasike päevas.Proosit!

Annemari, ma arvan seda nüüd küll ei saa sõltuvuseks pidada kui ma ei suuda seltskonnas öelda ei klaasikesele.
Kui sa jood aga selleks et unustada, siis jah,...on juba probleemid. proovi kuidagi muud moodi raskustest üle saada. meeldiv sõit loodusesse, matkamine, koeraga jalutamine (kui on koer olemas) või mingi füüsiline töö (kevadel peenarde kaevamine). nii muret uputades võib tõesti sõltuvus tekkida joovastavatest ainetest ja trööst on hetkeline. pead lihtsalt endale oma mured, kartused selgeks tegema.

ilmselt pead miskit mõistlikumat leidma asendamaks lünka, mis kaotus jätnud, millegi arukamaga aega täitma....kena ju kui ise veel märkad asjade nihestatust ja iseendale tegudest aru annad...
abi alkoholist on ajutine ja mingil hetkel pead nii-või-teisiti tegelikkusega tõtt vaatama....mine kevadesse ja lase kevad endasse!!!!!

Vaat, metsas jalutamisega nüüd küll alkoholiprobleemidest üle ei saa, koer ka ei aita.
Ilmselt sa küll pole alkohoolik, kuid probleem juba on, katsu eos sellest lahti saada. Pöördu spetsialisti poole.

Ehk saad abi psühholoogilt,kuigi see pole odav lõbu. Mis alkoholi puutub, siis selle pikema- või lühemaajaline tarbimine hakkab maksale mõjuma.

ai sa mait...

on ka selline etapp elus läbitud,(lapse surm) kus igal õhtul sai omale väike
kokteil sisse joodud, kohe palju parem tunne, ei olnud enam nii masendav ja magama sain ka siis jääda(ilma napsita istusin öösel 4- 5 üleval,)( käisin tööl ja kasvatasin last)
kuid seda teravam oli probleem järgmisel päeval. ja lõpuks kujunes minu olukord selliseks, et kui keset päeva juba midagi ei meeldinud, tule jube tahtmine endale üks klaasike teha.....

Kuid ühel päeval lihtsalt mõistsin(nagu ka sina praegu)et kui nüüd ja kohe ei pane piiri peale, siis on jama......, kuidas ma oma lapsele silma vaatan???????
Mõtle mida kõike võid sa kaotada oma sellise elu jätkamisega, võta ennast käsile ja kui üksi ei jõua, otsi omale kedagi appi(arst)sa ju suudad edasi minna ja oma murest võitu saada...
EDU!!!

Mõlgutan samu mõtteid mis Annemari.Aind et mina ei trimpsuta mingi probleemi vcõi mure pärast,vaid mulle lihtsalt meeldib teha päevas mõni koks.Ka aias töötades on hea libistada mingit kocaga segatud segu.Läheb töö rõõmsamalt ja on energiat rohkem.Mõni õhtu luban endale kas konjakit või viskit raasukse-laiendab veresooni ja südames ei pista enam.Ei joo end kunagi purju,on nagu juba see mõõt käes kuna aitab.Aga mingis mõttes teeb murelikuks küll,eriti siis kui poes käies omale jälle mingit alkoholi korvi tõstad.Selliseid alkoholivabu perioode on nädal või kaks,kus koju põhimõtteliselt midagi ei osta.Vot andke nõu asjatundjad-kas on tegu süveneva alkoholi vajadusega?

Olge alkoholiga ettevaatlikud. See on mürk.
Muredest peab olema võimalik teistmoodi üle saada. Kuidas, seda ei oska teile tegelikult keegi soovitada, selle tee peate ise leidma.
Jah, mitte midagi hullu ei pruugi juhtuda, kui alkoholism kui haigus välja areneb. Sala-joodikuid on tegelikult üllatavalt palju. Aga see harjumus võib tekkida üllatavalt kergesti ja lihtsalt.

Inimene on alkohoolik siis, kui ta ei näe oma joomist enam probleemina vaid vòtab asja nii nagu need on: joob ja salgab iseendalt ja teistelt. Sina, Annemari pole ilmselgelt veel alkohoolik, sest tahad midagi muuta.

Aga muutma pead kohe ja kindlalt. Tee, mida tatsud, on libe ja järsu alamäega. Olen kórvalt näinud, mida alkohol teeb naisterahvaga. Mehed tulevad probleemist palju kergemini välja, aga naised, ... sry.

Leia endale tegevust, pöördu aitajate poole, kui sòpradest ei piisa. Ära otsi sellist seltskonda, kus alkohol dikteerib elamist-olemist.

Ära lase viinal vótta enda úle vòimust, loll lugu ju, kui sinu elu seaks mingi lolliks tegev vedelik mitte sina ise. ???

Alkohoolik on see kes pead parandab,,, enne 18 eluaastat joomist alustanud inimesest saab väljakujunenud alkohoolik 1-3 aastaga, naistrahvastest kah 1-3 aastaga ja täisealiselt joomisega pihta hakanud meestest 3-10 aastaga..... need numbrid räägivad enda eest. Nii et hoidke sellest sogist eemale kui elu ja need keda armastate kallid on.....

Jah, tegelikult olen sama mõelnud. Mina arvan et probleem on siis kui ise aru saad et see probleem on. Ja hull ei ole minu arvates see kui jood klaasikese veini või lahja kokteili õhtu lõpetuseks, vaid see kui jood kasvõigi harva, aga ennast nii purju, et kaob enesekontroll või tekkivad nn. mälulüngad. Sellel võivad olla kohutavad tagajärjed. Arvan, et kui inimene suudab piiri pidada, siis ei ole tegu alkoholismiga.
Kindlasti ei käi minu arvamus meditsiinilise seisukohaga kokku.