Taevas tänatud, et lahti said. Muidugi see, et jätab kirja "lähen sinna, kus mees saab mees olla" ja läheb ema juurde, on viimase aja PARIM anekdoot. Ma naersin niiet ...oh...ohjummmmal....assasade

Kui tahad mehest lahti saada, palu tal süüa teha...:)))) No kui ta emme juurde pages, eks ta oli siis paras memmekas kah.
Õnneks, et mul selline mees pole. Aitab mul süüa teha kui ma teda appi palun, peseb nõusi ja koristab ka.

lasteaed...
või peaks ütlema, et: olge tibukesed nüüd kullakesed ja võtke käekestest kinni ning leppige jälle ära?

Me oleme üle 5 aasta abielus olnud :)

Valus kindlasti, tunnen kaasa! Aga anekdoot (see kiri ja seejärle vanematekoju minek) on kindlasti aasta parim. Eriti, kuna elust enesest! Eile õhtul teenisin suuremas seltskonnas juhtiva naljahamba aunimetuse ainult selle looga... Mehed möristasid erit kõvasti naerda :-)))) ja lahkumisel patsutasid üksteist õlale ja küsisid "kas sina lähed sinna, kus mees saab mees olla?" ja möirgasid naerda.

aa, nii lihtne see oligi... kui viis aastat abielu juba selja taga, siis pole ime, et sisseharjunud rollijaotust raske muuta on...

Kurb lahendus, aga arvan, et ta tuleb varsti tagasi. Mõtleb natuke aega järele ja leiab, et Sinu kulul on ikka lihtsam elada. Nii et mõtle võimalikke variante läbi, mis Sind rahuldaksid. Ja ära lase endast põrandamatti teha. Sa oled väga tubli ja saad ilma sellise meheta palju paremini hakkama. Kindlasti leidub Sinu jaoks kuskil ka selline mees, kes Sind ja Su töölepühendumist paremini hinnata oskab.
Pea püsti! Jää enesele kindlaks!

Miks on häbiasi toonitada, et teenin mehest rohkem, kui ma tõesti teenin? Kui mees on laste isa, siis peaks ikka tema esimene kohus olema jahil käia, s.t raha teenida, nagu see juba ürgajast peale on olnud. Ja kui ta seda ei viitsi või tal on rohkem aega, siis iseenesestmõistetavalt tehku perele süüa. Mina teen seda sama iseenesestmõistetavalt jälle nädalavahetusel, kui ma ei tööta. Pole veel juhutnud kuulma kodutööde kätte koolnud mehest; naistest paraku, ja üsna noortest, viimasel ajal olen küll. Naised on (!) ülekoormatud, tõesti on. Ole ema, naine, hea töötaja, tark, ilus, hoolitsetud, moodne - ausalt öelda on seda ikka päris palju tahetud. Ja kui lapsi pole mitte euronormide kohaselt, vaid ehk mõni rohkem, siis kuluks üks töökas mees ikka marjaks ära küll (mõtlen oma sõbranna perele praegu).

"Ja kui lapsi pole mitte euronormide kohaselt, vaid ehk mõni rohkem, siis kuluks üks töökas mees ikka marjaks ära küll (mõtlen oma sõbranna perele praegu)."

no kuda need lapsed sinna peresse saavad, kui mees töökas ei ole? ;-) naene ei tohiks ju sellist asja mitte lubada, niikuinii on temal muret rohkem, milleks siis veel töötu mees või mehe töötus majapidamisse lubatakse?
Kesse neid naisi siis niimoodi ülekohtuselt koormab - ikka ju needsamad mehed, kelle nad endale ligi lubanud on... ja ei tahaks jälle nutujuttu, et alguses oli normaalne, siis pööras ära (ja jäi töötuks), see on kas oma rumalus, mida võiks tunnistada või saatus, millega tuleb niikuinii leppida, ja mida rõõmsamalt leppida, seda kasulikum tervisele, ilma milleta poleks sedagi, mis veel alles on :-)

Lexx, ten points:) minu teada ka ei panda eestis kedagi vägisi paari. oma kaaslase oleme me ikka kõik ise omale valinud. paha lugeda seda alailma virisemist oma meeste yle et ei tee nii võiu pole naa.

dharma
kui tuled töölt toidukottidega, kas ootad siis et kaetud laud ja valmis toit sind ees ootaks?
kojujõudes tervita mehekest rõõmsalt ja tee jutt muust maast ja ilmast (a la kuidas päev läks vms) ja muu seas meelita ta jutuajamist jätkama kööki ja siis muusea palu tal end aidata õhtusöögi valmistamisel, esialgu ei maksa mehele jätta neid tülikamaid töid nagu mingi juurvilja või kartulite koorimine, aga ürita kui hoolid teie suhtest ja ära lase kibestumist oma hinge pesitsema - teeks ise nii, kui oleks võimalik