Nii, mu kahtlused olid õiged...suure pärimise peale mees tunnistas, et ta tunded minu vastu on jahtunud ja ta on leidnud endale uue naise, kellega tal on rohkem huvisid ja kes talle hirmsasti meeldib. Tegelikult on see naine tema vana tuttav ja nyyd ta taastas selle suhte. Minu õnnetu viskas ta enda kodust välja, sest tundeid enam minu vastu pole. Mina armastan teda aga endiselt ja sydamevalu on nii suur. Lahkuminekust on hetkel mõõdas mõni tund ja ma ei tea, mida teha. Nii valus on!!!!!!!! Kas keegi oskab aidata ja lohutada

No ilmselt see teine naine jätab su mehe isiklikud asjad rahule... pane kõrva taha, kui järgmise leiad.

mida teha - edasi elada...kui 20 tähendab Su vanust, siis oligi vast veel liigavara:) Pea püsti, Sa pole millestki hullust ilma jäänud!

oi. Katsu esmalt aeg maha võtta, nii raske kui see ka pole. Ära kipu enam temaga praegu rääkima vms. Ja ära helista, ära tüüta teda, see teeb tema otsuse palju kindlamaks. kui tahad, saada talle täpselt 1 mai, milles oma tunnetest räägid ja siis KAO tema silmapiirilt. Ära tüüta teda, lase tal hingata. Muidu muutud "selleks endiseks neiuks, kellest kuidagi lahti ei saa". Jää parem "selleks neiuks, kelle ma omal ajal maha jätsin, kes mind väga armastas, kuid keda ma austan siiani tema eneseuhkuse pärast - ta ei palunud, ta ei anunud...ja tegelikult tegin ma teda maha jättes vea".

Lase tal minna.Kedagi vägisi kinni ei hoia.Mine õhtul sõbrannadega kuskile istuma nuta natuke ja alusta uue eluga.Iga negatiivne kogemus teeb ainult tugevamaks-me kõik tahame ju ellu jääda.Ära jumala pärast ennast alandama hakka,et püüad teda tagasi saada.See mees ei ole seda väärt.Ole tubli!

Tix! Nii hästi ja õeti öeldud.

No kle bella, jäta ikka praegu järgi ka korraks, ma arvan et praegu pole neiukesel sellist targutamist küll vaja, parem julgustavaid sõnu, et ta end nii õnnetult ei tunneks. Võib-olla oled sa ise kunagiu sama hullus seisus ja siis pole ju kena kui keegi asja veel hullemaks tahab teha.

Bellale! Selgituseks niipalju, et ma ei tuhninud ta telefonis...mul polnud seda võimalustki ja ma ei tahtnud seda teha. Aga ma pärisin mehelt endalt aru, et mis toimub, miks ta nii käitub...enne eilset sain vastuseks, et mitte midagi ei toimu ja siis kui eile kysisin, siis ta tunnistas, et suhtleb naisega, keda tegelikult juba ammu tunneb, kuid nyyd tekkisid mingid tunded...ja minu vastu ei tunne ta enam midagi...

Aitähh Sulle kaunite sõnade eest...kahjuks tegin ma just selle vea, et helistasin talle ja sain muidugi haiget, sest ta ei taha minuga rääkida. Ta ei taha mu sydamevalust midagi kuulda...jah, mul on jube raske, kuid ma pyyan igati talle rohkem mitte helistada ja teda tyydata. Kuigi nii väga tahaks. Aga kui ta ise helistab ja soovib rääkida, kuidas siis käituda_
kuidas saada yle armastusest selle meha vastu_

....vähemalt aus mees...ei hakanud valetama pikalt....

Aitähh Teile kõigile,tuju läks juba tipsakene paremaks...kui on soovi mulle meilida, siis naine20@hot.ee ma ei tea mida teha, ma pole peaaegu yldse maganud, olen ainult pisaraid valanud. syya ma yldse ei suuda, sest syda on paha...

kes teab, kui kaua ta valetas...ega ma saa tegelikult ju uskuda ka kõike, mida ta rääkis...aga selline suhe tuleb ju kunagi ikka välja

vana jutt, aga aeg ja uued meestuttavad viivad mõtted ja tunded. toetavad sõbrad ning perekond. proovi elada tund korraga ka see on hetkel pikk aeg. pühendu tööle või õppimisele. ja põhiasi, ära ennast mitte millegi pärast süüdi tunne ja süüdista!!!

Kunagi on keegi tark mees öelnud järgmised sõnad:
Lase oma armastatul minna, kui ta tuleb su juurde tagasi, on ta üleni sinu, kui ei, pole ta sinusugust naist väärt!!!!
Ole nii pai, ja mõtle nende sõnade peale! Ära piina ennast, kuigi tean, kui raske on sul praegu telefonist eemale hoida.
Ja kui ta peaks ise nüüd helistama, ütle , et sul on jube keegi uus, kes sulle väga meeldib.

Vähemalt nüüd Sa tead, et Su sisetunne ei petnud Sind. Usalda ennast! Ja soovitan ka, nagu eelkõnelejad-kogenud soovitavad, väldi teda, too oma asjad kiiremas korras ära ja ära süüdista end. Luba endal nutta - pärast on kergem. Ära looda midagi, eks, siis ei saa uuesti haiget. Sa väärid enamat, oled noor ju veel! Sulle lohutuseks veel üks näide Sinuvanusest neiust, 15 aastaselt alustas kokkuelamist, läksid lahku, põdes pikka aega; kohtus uuega ja paremaga, elasid, läksid lahku; nüüd on 3. suhtes ja ise ütles, et kui poleks olnud eelnevaid 2-te, siis ta ei teakski, kuidas tal on praeguse kutiga vedanud :)
Jõudu ja päikest :)

Oh, mis sulle öelda, või kuidas sind lohutada, ega seda ei olegi nii lihtne teistel teha......Tähtis on see et sina ise endale juhtunu lahti seletad ja eluga edasi püüad minna.........
Kui on võimalik oleks hea kui sa saaksid sellest vaheltult kellegagi rääkida, kuid ära keela ka endale aega iseendaga olla.......
Ole tubli ja ela edasi...................

Öeldakse, et ära kunagi näita oma pisaraid sellele, kelle pärast sa neid valad. Ja siis veel, et parim rohi ühe mehe vastu on teine mees. Otsi ülesse mõni oma vana tore sõber ja mine temaga välja. Ära lase enesehinnangul langeda ega enesehaletsuse lainetel üle pea kokku lüüa. Ole tubli, ees on kevad ja kaunis aeg, kaugel see uus armuminegi on... :)

Need on tõesti kaunid sõnad, loodan, et nii suudan ka käituda ja temast eemale hoida. Aitähh Sulle!!!!!!

Lahkuminek oligi parim variant sest milleks on mõtet enda elu raisata inimese peale kes sind millekski ei pea,, leiad kindlasti uue ja parema! Parem kiire ja valus lõpp kui aastaid piinelda ja piinelda........

Ma olen ka sellise asja üle elanud, kui mees ütles mulle, et mul nüüd keegi teine... Ta oli mind just koju viinud, olime minu maja ees autos. No ja kui ta mulle seda ütles, pidi mul süda seisma jääma... Tahtsin kohe õudsalt nutma hakata, aga võtsin kogu oma jõu kokku ja hoidsin nuttu tagasi. Rääkisime siis veel nats ja tegin siukest nägu nagu mul oleks täitsa ükskõik temast. Lõpuks läksin nina püsti autost välja. Ja läksin koju kordagi tagasi vaatamata ja nina ikka püsti. Ja tema vaatas mind nii kaua kuni ma uksest sisse läksin... Nii kui tuppa jõudsin, lahmisin nutta nagu segane. Mõtlesin, et elu täitsa läbi...

Järgmine päev tüüp kõllas ja ütles, et ta pole varem nii uhket ja tugevat naist näinud nagu mina. Seda põhjendas ta sellega, et ma ei hakanud nutma, ei hakanud teda paluma ja anuma ega helistanud talle enam ja ajasin selle asemel nina armsalt püsti. Ja ütles veel, et imetleb mind nüüd täiega ja on minu üle uhke. Kuu aja pärast leidsin uue mehe. Nii et ei töinanudki seda jobu kaua taga.

Nuta, aga ära kaua põe. Leia endale tegevust, uusi tuttavaid.
Pole halba ilma heata. Leia see :)

mina olen proovinud ühe suhte lõpu puhul kangelaslikult oma haigetsaamist varjata. olin uhke ja rahulik. kordagi ei püüdnud temaga rääkida, oma tundeid selgitada.
teise suhte lõpusirgel, arvates, et tunnete väljanäitamata jätmine on viga, tegin suht meeleheitlikke katseid. kuigi midagi eriti hullu mu eneseuhkus ei lubanud. nutsin lohutamatult, tema eest püüdsin seda küll varjata, aga...
moraal on selles, et vahet polnud. see ei muutnud midagi. lihtsalt esimesel korral sain kergemalt üle. ei pidanud oma eneseuhkust turgutama, polnud põhjust.
aga võib ka ilmselt teisiti minna...

Neid hetki, mil maailm näib seisma jäävat ja ümberringi ja iseendas on vaid üks suur tühjus, aitab ületada ka nn trumpkaardimeetod. See tähendab - üht suurt muudatust ja sellest tulenevat valu saab vahetavahel vähendada, lüües see üle teise kardinaalse muudatusega, parem veel mitmega.
Näiteks töökoha vahetus. Tahtmatult on mul see elus 2x niimoodi läinud, et suhte purunedes olen samal ajahetkel olnud asumas uude töökohta. Uus töökoht toob kaasa sisemise segaduse, kohanemisraskused, vajaduse uusi asju õppida, miljon pisitillukest probleemi ja samas ka vajaduse näida uute kolleegide ees tugevam kui tegelikult oled - ühesõnaga, aitab veidi uue segaduse tekkimisega lahkuminekuvalu tuimestada. Lihtsamad trumpkaardimeetodi väljundid on - absoluutselt uus soeng, kohe nii teise äärmusesse kui saab. Imagomuutus riietuses - nii võimas kui saab. Kolimine. Suur remont kodus. Mööbli ümberpaigutamine. Taimetoitlaseks hakkamine. No ja nii edasi.