Tere!

Selline mure on- mida arvata mehest, kes väidab , et ei taha suhet hetkel ühegi naisega (lahutas 2 aastat tagasi), kuid helistab, tahab, et ööbiksin tema juures, loomulikult tahab ta minyga magada, käime koos väljas, kuid väidab kinlalt ,et suhet kellegiga ei taha. Tunnen teda juba aastaid- kas see on kuidagi ärakasutamine, kas ei meeldi ma talle niipalju, et minuga suhet luua. Samaks võiks ta ju endale ööseks kutsuda iga tibi , kui tahab, miks just mina- ise aga twan, et nii see edasi kesta ei saa, kas kõik või mittemidagi. Või mõjub lahutus tõesti nii, et suhet peaks kartma hakkama?

Siin on kaks võimalust.

Mees ei ole lihtsalt sugumasin, et iga küllakutse koos ööbimisega peaks tähendama kohe iha magada. Ma ei välista, et see iha võib tekkida ja seetõttu tuleb ettevaatlik olla.

Mu enda kogemustest võin öelda, et mõnikord on vajadus teada-tunda naisterahva läheduse järele ilma igasuguse tagamõtteta seksile. Lihtsalt on hea koos olla, millestki rääkida, veini või kohvi juua. Olen nõndaviisi ise pärast lahutust mitme tutva naisega öösiti lobisenud.

See kõik aga tähendab, et seda meest ja tema võimalikke tahtmisi peab hästi tundma.

Tere lihtne!

Sellise mehega pole midagi teha, kas lased asjadel edasi minna nagu nad on või lõpetad ära. Kui mees ise sulle ütleb, et kindlalt suhet kellegiga ei soovi, siis pole mõtet sundida, s.t. sinna ei saagi midagi parata.
Mul ka midagi taolist praegu toimumas, lepin sellega nagu on, kuigi sellega kaasneb teatud määral hingevalu. Lasen sellel nii kaua edasi kesta, kui selle "Õige" leian. Midagi pole parata, kahjuks.

Mismõttes ei taha suhet? Kui te koos käite, magate jne., siis see on ju suhe. Kas ei taha kooselu? Abielu? Abi- või kooselu mittetahtmine võib küll tulla eelnevatest valusatest kogemustest. Ta ei suuda uskuda, et miski võiks olla püsiv. Kardab uuesti haiget saada. Talle tuleb lihtsalt aega anda – asjad laabuvad. Tean omast kogemusest, minu elukaaslasega oli sama lugu.

Noh üks põhjus võib olla näiteks selline, et mehe eelmine suhe oli mingil kombel talle ahistav, vabadust liigselt piirav ja nüüd ta kardab uut luua. Teine võimalus on et ta tahab lihtsalt veel vabadust nautida enne kui end uuesti seob. Sul tuleb ikka endal mingi nipiga see põhjus kindlaks teha miks ta uut suhet ei taha. Siis juba tead kas proovida ta kartusi hajutada või ehk polegi see mees sinu vääriline.

To: Minny!

Tuleb endale vist selgeks, teha, et hetkel oleme neil (meestel ) asendusnaised. Kui leiavad kellegi parema tipsi, annavad jalaga tagumikku. On ju nii? Kuigi ma ei saa sellest aru?
Igatahes lõpetan selle pulli täna ära.

to: Lihtne!

Jah, tundub küll nii. Ma olen sellega juba arvestanud, et üks päev me enam ei kohtu. Kahjuks ainult see mõtegi juba teeb haiget, aga mis teha, sellise võlts inimesega ka ei taha tegemist teha. Kui praegu juba kahtleb ja kõhkleb, mis siis veel hiljem. Sul on õigus, parem kohe see jama ära lõpetada, muidu teeme iseendile haiget. Ole tubli!

To: Lihtne

Anna siis teada teistelegi, kuidas läks...

Olen 100% kindel, et kui mees avastab, et hakkad käest libisema, toimub kannapööre.

Minny ja lihtne! Mõelge parem niipidi, et mitte teie pole asendusnaised vaid nemad las olla parem teile asendusmehed, kuni parema leiate ja hoopis teie annate neile esimesena jalaga tagumikku.
Oh, miks me naised ei oska küll suhteid kergemalt võtta. Tegelt ise me tekitame endale probleeme. On vaja siis kohe inimesel, kelles sa lõpuni kindel pole, lasta endale südamesse pesa ehitada, et ta seal vaikselt su hinge närida saaks.

Mees on oma seisukoha välja käinud, probleem on Sinus eneses, mida Sina tahad. Kui midagi enamat, siis tõenäoliselt on igasuguste pettumuste vältimiseks targem see lõpetada. Aga miks arvad, et oled asendusnaine, mõtle parem teistpidi, et tema on Sulle asendusmees seniks kuini leiad kellegi kes on ka tõsisemaks suhteks valmis.

To: Psysho!

Ma ei saa ari lihtsalt meeste mõtlemisest - kas neil on siis tõepoolest täiesti suva, kellele nad helistava, külla kutsuvad, magagavad, kas neile see naine siis üldse ei meeldi?, kui väidavad selle naise juuresolekul , et ei taha kellegagi suhet. Mida nad ise mõtlevad- kes see naine neile siis hetkel on? Sekspartnet, psühholoog, kes nende muret kuulavad, lihtsalt tuttav. KAs neil pole siis üldse tundeid?

Vat mul ka selline tunne, et hetkest, kui mees näeb, et võib Su ühe hetkega kaotada, siis võib ta kohe vägagi päris suhet tahtma hakata :) Ilmselt ikka kardab tõsist suhet. Ja mulle näib, kui seesugune teeks abieluettepaneku, siis mõtleks ta seda tõsiselt ja kindlalt :)

Arvan, et meestel ei ole suva (no kui just viimane rämps pole) kellega koos olla. Koos ollakse ikka eelistatult sellega kes kõige enam meeldib, aga iga meeldimine ei pea ju lõppema suhtega. Sul tekkis küsimus, kuidas sellist suhet nimetada. Noh, mina nimetan seda kepisõpruseks. Nii ongi: sõber kellele võid oma muresid kurta ja keppida temaga kui vajadus tuleb. Suhtest eristab seda see, et kummalgi pole kohustust teineteisele truu olla ja sõprusest see, et kepitakse. Et selline läbikäimine meeldiv oleks, on vajalik eeldus, et kumbki ei ootagi midagi enamat. Kui kohtad seda õiget, soovib su kepisõber sulle südamest õnne. Tean naisi kes oskavad elu nii võtta ja ausalt öeldes kadestan neid.

Psycho: nojah, võib ka nii... meenub Sex&City ja paremate võimaluste puudumisel vajalik ja alati kättesaadav fuckbody... ;)))

Psychol on väga õige lähenemine. Eks elu ise õpetab ka lihtsamalt võtma, kuigi alati see nii ei õnnestu, süda käib oma rada pidi. Ise avastasin ka hiljaaegu, et see on täiesti võimalik, kusjuures väga vabastav ja mõnus avastus ja on ka olemas see meessõber kellega aegajalt kohtuda.

Mul on samamoodi nagu Lihtsal,vastupidine on see, et olen naine samal positsioonil nagu Sinu mees. Nimelt ööbin kutiga koos, käime ka koos ringi-aga ainult siis, kui mul selleks soov on.Muul ajal tahan vabadust-vabadust teha, mida tahan ja olla kuidas tahan. Ei taha kooselu selle mõttes, et tema asjad meil ja ta tuleb, millal tahab. Samuti olen vaba ka leidma kedagi teist.
Samas ei ole ma teda petnud, aga kui ma seda peaksin tegema, ei tunneks ma, et olen teda petnud.
Ja ainus põhjus selliseks eluks on see, et intuitiivselt tunnen, et sellel suhtel puudub tulevik.
See suhe on kestnud nüüdseks üle 1,5 aasta ja need on kaunimad hetked mu elus. Ka voodiklapp on parim.
Aga lihtsalt-nii see on ja jääb. Kuni leian mina. Või tema. Kellegi sellise, kellega edasi minna...

Ja veel. Enne seda suhet tulin 8-aastasest kooselust.

samas mulle tundub, et mehi ongi kahte sorti: ühed tahavad lihtsalt keppi-väljas käia, teised sind endale päriseks, mul on õnneks viimane variant.

a ma koperdan pidevalt selle esimese variandi otsa