nüüdseks siis viis kuud ilma seksita. kaua võib?
nõmedam on ju see, et endal mees kodus olemas. aga ta ei taha.
ja mina ei taha armukest. ja vibraator muudab ka õnnetuks.

tigedus tuleb peale.

ja ärge arvake, et ma pole proovinud. lähened ühte pidi ja teistpidi ja siis mitteühtegi pidi.

ja me oleme kõigest 25 aastased ja koos elanud aasta.

mähh?

leppida olukorraga, tuleb olukorda muuta. Näen kahte võimalust - esiteks, ükskord ometi tema käest teda saada, MIKS ta ei taha ja siis üritada seda põhjust kas kõrvaldada või fookusest välja lükata. Teine võimalus - lahku minna.

mina olin 8 kuud ilma, pooleteistaastase kooselu ajast...ja seda küll muidugi omal tõrkumisel (vastu hakkas tema puudutus ja lõhn, olin juba armunud teise), aga lahku viisid meie teed ikkagi, sest nii ei saa.....pinged tekivad varem või hiljem.

proovige kõigepealt arutada, milles probleem seisneda võiks ja kui tema keeldub, siis.....tule foorumisse ja küsi meilt uuesti :)

ma ju ütlesin, et ärge arvake, et ma pole proovinud. lisaks tegutsemisele olen ma ta käest ka küsinud - miks ta ei taha.
vastused siis: miks ei taha, tahan küll aga mitte praegu. ära muretse, kõik on ok, aga ma olen täna väsinud. jah, sa erutad mind endiselt aga ma pean veel paar toimetust jumalteabkus korda ajama. jne jne.
tema probleemi ei näe. vahest ütleb küll, et näe- mõni mees oleks nõus loovutama nii mõndagi, et minuga koos voodisse minna aga tema loll vahib selle asmel telekat.
lahendust polegi, ma arvan.
pigem huvitab mida mõni võõras meesterahvas sellest arvab.

Järelikult, te ei ole sellest teemast ikkagi RÄÄKINUD. Sina oled küsinud ja tema on toonud ettekäändeid. RÄÄKIGE. Saa teada tegelik põhjus. Ega sa ometi pole nii naiiv, et arvata, et need tema põhjendused on põhjused? Või ei oska sa panna teda rääkima. Kui mees ja naine ei seksi ja lisaks ka rääkida omavahel ei oska, siis tuleb lahku minna. Muuseas olen meesterahvas, 31.

Enamikul juhtudest inimesed ikka oskavad oma kallimat rääkima panna. Aga tihti seda siiski ei tehta ja tavaliselt on põhjus 1 - alateadlikult ei tahetagi asja nii kaugele viia, et tegelik tõde selguks, sest see võib VÄGA valus olla või ehmatav. Oled sa kindel, et sa tahad kuulda oma mehe suust kogu tõde? Ükskõik, millist? Tuletagem meelde, et kalduvus impotentsusele on väääga leebe variant, mis võib põhjuseks olla, tagatipuks ravitav ja koostöö selle kallal võib peret hoopis tugevamalt kokku liita.

Kas tõesti pole nii noorel mehel nii pika aja jooksul isu peale tulnud ja pole olnud ühtegi võimalust see asi sinuga ära ajada?! Siin peab küll midagi mäda olema - kas tema impotendiks jäänud või saab rahuldust kuidagi muudmoodi. No mis sa kostad! Eks siis pead sinagi hakkama seda rahuldust kuidagi teistmoodi saama.
Tee õige ükskord üsna demonstratiivselt omale käsitööd tema nina all ja oiga ning ähi hästi valjusti. Vaata, mis siis teeb?

Kui sa ei suuda: ja Sul on kindlasti hetkel imehästi toimiv suhe olemas? (veidi kadedalt)

kas ma usun tema ettekäändeid.
jah, usun küll. ja usun ka seda, et tegelik põhjus, miks ta nii arvab on hoopis kuskil mujal.
lahku minna? olen mõelnud. samas usun, et suhe koosneb paljustki rohkemast kui ainult seksist.

Arvan, et ta on kellegisse armunud ning elab temaga regulaarset suguelu. Millegi muuga küll ei saa põhjendada mitte tahtmist, ja veel mehe puhul.

Kumba sa siis usud? tema ettekäändeid või mujal-olevat põhjust? Noo kui usud, et põhjus on mujal, siis räägi temaga, taevas hoidku. Räägi südamest südamesse. Või ei oska?

no ma kohe mitte ei usu , et suhe saaks ka ilma seksita toimida. Su kaasal on lihtsalt keegi teine, voi hoopis on saanud mingi haiguse ja nyyd ravib seda viiendat kuud, voi tegelikult voib asi ka deprekas olla...vaat see viimane voib kyll seks-suhteid paris korralikult parssida. Sa vaata kas on ta kaitumine mingil maaral muutunud, samas aasta on ikka vaaga-vaaga lyhike aeg.

Ühesõnaga, sa usud, et tal on regulaarselt teine? Ja sa ikka sa püstitad küsimuse, et "armukest ei taha, mida teha". Sa tahad, et ta magaks sinuga kaa? Ja samas sa ei taha või ei julge kindlaks teha, kas tal on armuke või ei? No ja kui selgub, et tal on armuke, mis siis? Kuidas siis su meelest laheneb see probleem, et ta sinuga ei maga?
Probleemipüstitus on ehk pisut kipakas. Kui sa tahad tõde teada, siis kõnele inimesega, se's mõttes teistega täiesti nõus.

aga kas ta kallistab sind (ise) ja vaatab sügavalt silma?
kui jaa, siis võibolla talle sellest piisab, võibolla on seda isegi liiga palju ja sellest piisab väga-väga
kui ei, miks peaksidki sa siis tahtma seksi...

Äkki ta on haige? Ma mõtlen suguhaigust. Kui ei, siis on tal keegi teine. Kindel, muud varianti olla ei saa.

tovale: millest sa järeldasid, et ma usun, et tal on keegi teine?

usun tema ettekäändeid ja usun ka, et põhjus on tegelikult kuskil mujal. st. et ma arvan, et ta ei tea ise ka miks ta ei taha.
ma tean kui pingeline ta töö on. ma tean kui pingeline aeg tal praegu on.

muidugi olen ma ka arvestanud sellega, et tal võib pidada armukest. ja kuidas ma suhtuks, kui see osutubki tõeks? kuna viis kuud on olnud nn. harjumiseks aega - ma arvan, et rahulikult. solvunud ja pettunud oleksin otseloomulikult. mis edasi - sellele mõtleks tõsisemalt alles siis kui oleks kindel selgus olemas. niisama paanikat ei armasta.

Teise naise olemasolu võib mehe hoopis oma naise suhtes aktiivseks muuta, v.a. juhul, kui ta armukesse armunud pole.
Depressioon pärsib eriti hoolega. Ja hirm võimaliku impotentsuse ees on ka ju võimalik.
Tegelt tahaks ka küsida, kas ta üldse mittemingeid lähenemisi ei taha, kas ta ise kallistab mõnikord? Kui ei, siis on probleem suurem kui arvata võiks :( Muidugi, suhe ei koosne ainult seksist, aga kui see on vähemalt ühele mitterahuldustpakkuv (või sootuks puudu), siis on ju probleem!
Oli ju armastusegi valem sõprus pluss intiimne lähedus...

Ikka Ilma, vabandan, see oli teise inimese kommentaar, kes väitis, end uskuvad seda armukese-asja.
Niisama paanikat sa ei armasta...aga sul juba on ju paanika. Sa oled ju siin oma murega. Katsud ehk siis selle mure ära lõpetada, selgust saada.

no ega ta mind nüüd kui pidalitõbist ometi ei väldi. ja ta kallistab, suudleb mind, võtab ööseks kaissu jne. ja kõike seda omal algatusel. ta on mind ka lohutanud, et kallis, kannata see aeg ära, et ta katsub uuesti end vormi ajada. ta pole füüsiliselt vormist väljas, vaid rohkem jääb see tahte taha kinni.

segane lugu.

5 kuud ilma k....a? Oi, seda on kohe väga palju. tegelt ei usu ma ei depressiooni ega impotentsuse jama.
Kuna ka minu mehel on pingeline töö, pole ta mind iialgi ära tõrjunud, ka siis, kui ta väga väsinud on olnud.
Rääkige inimesed!

Nõus, et vastus on - rääkige omavahel, inimesed. Ära räägi siin meiega, mine kohe ja räägi temaga. Ehk saad isegi teda aidata.

Seks peaks depressiooni ja stressi/pinge olukorras just hea maandajana toimima. Igasuguseid lolle mõtteid ju tekkib, kui noor abielus mees nii kaua ei taha ja piinab naist: homoks hakanud, paneb ennast proovile või naise kannatust ja truudust, hakkas põhimõtteliseks askeediks...jne. rääkimatta armukese ja haiguste variandist.

Kas vaatate "Seksi ja linna", seal oli ka ju ühel tibil sama probleem, mees ei tahtnud. Hiljem tuli välja,et mees peksis pihku vahtides ajakirju, aga naist ikka ei taht...

No mida me siin teoretiseerime läheme küsime selle venna käest. Tibile kui ei räägi siis lihtsalt ei usalda teda.

nojah... lohuta ennast sellega et on ka inimesi kes on ilma juba paar aastat.
Midagi ei ole teha... ainult leppida reaalsusega :P

Elan koos oma mehega juba 15 aastat. Probleem sama: mina tahan tunduvalt rohkem kui tema. Alguses tahtsin mina iga päev (äärmisel juhul üle päeva), tema 3x kahe nädala jooksul. Aastatega minu tahtmine vähenes, temal aga veelgi rohkem. Aastaid nutsin selle pärast (arvan, et nutnud olen rohkem kui seksinud), siis hakkasin oma tahtmist maha suruma. Nüüd olen jõudnud etappi, et enam eriti ei tahagi. Mees tahab kord kuus ja see teeb asja eriti raskeks. Kui kogu aeg oled sisendanud endale, et seda pole vaja, siis ka kord kuus tundub vastikuna. Rääkida olen proovinud küll ja küll - see näeb välja nii, et mina räägin, tema vaikib või ütleb, et on kõiges süüdi. Aga ma ei otsi ju süüdlast, ma tahaksin lihtsalt selle probleemi kuidagi ära lahendada.
Tegelikult olen 15 aasta möödumisel jõudnud järeldusele, et oleksime pidanud juba ammu lahku minema. Kui iseloomud ei sobi, ei elata ju koos; miks siis kõigest hingest pingutada, kui seksuaalsed tahtmised on nii erinevad?

Kurb kui see teadmine alles 15 aastaga tuli.

No see on küll minu arvamus, aga kahtlustan, et paneb kedagi teist.

Ausalt öeldes võib küll nii olla, et pingete tõttu tööl ja muus elus kaob mehel kepiisu ära. Eriti kui ta muud lähedust ta ei väldi. Ma ei use sinu jutu põhjal, et tal teine on. Aga samas, arvad sa, et kunagi tuleb nii muretu aeg, et probleeme polegi. Kui mees pole ikka kuid tahtnud, siis ma ei usu, et temast võiks saada täkk, kes tahab kasvõi nädalas korra. Kaalu tõsiselt, enne kui end temaga lõplikult seod, a la lapsed ine.