Probleem/küsimus järgmine. Kuidas aidata naisterahval üle saada hirmust oma endise mehe ees? Vanemate juurde tagasikolimise sammu julges ta ette võtta alles peale aastaid kestnud terrorit. Tütarlaps lihtsalt kardab suhelda meesterahvastega, sest endine elukaaslane teeb igatepidi elu põrguks, ähvardab ennast tappa, lapsi kohtuga ära võtta jne (teate vast isegi). Minu huvi asjast oleks nii palju, et meil selle tütarlapsega on suhteliselt paljutõotav suhe aga Tema hirm endise mehe ees lihtsalt lämmatab selle, vaikselt aga kindlalt. Täpsustuseks lisaks, et ma ei ole nende lahkumineku põhjuseks, tutvusin selle tütarlapsega siis kui ta elas juba vanemate juures.

Ei aidata saa siin keski muu, kui proffesionaalne hingearst. Sulle soovitaks (kui ikka temast tõsiselt huvitatud oled) mitte lasta suhtel lämbuda ja olla igati toeks. Kannatlikkust :)

Lastega TÙTARLAPS, vot sul alles veab!

Kas see mees siis on mingi labane maamees??noh,selline,et ühes suunurgas on odav suits!?

hirmutaja naudib seni olukorda kui teda kardetakse ja tunneb end kõikvõimsana- ikkagi omab võimu kellegi üle!!!! armetute inimeste ego upitamise mannetu viis, aga mõjub ja kui hästi...hirmutamisele tuleb vastu astuda (üldjuhul terror tegelt hirmutamisega piirdub ja selle mõjus kindel olles lihtsalt võetakse terroriseerija poolt tarvitusele veelgi mitmekesisemaid viise)..terrorile tuleb vastu seista ja näidata, et ennast hirmutamisest segada ei lasta ja seal peaks küll tugi tüdrukule ära kuluma ....endal kogemus olemas- lahutuse möödapääsmatus exile pärale jõudis, tulid kasutusele kõikvõimalikud meetmed ja hirmutamine mitmel tasandil sealhulgas...nii et enam vaimu-ja hingejõudu teile!!!

ma ei saa neist aru, kes Te siin viskate nalja. Point pole siin arvustada ei seda mure autorit (meest), et suhtleb lastega naisega jne. tegelt olen nõus eelmisega s.t tuleb teha 3 asja: olla kannatlik, seista hirmutamisele (siinkohal exile) vastu ning ka professionaalne abi pole paha.
Igatahes edu ja ära kergelt alla anna!!!!

Vii ta reisile, kui suhe on palju lubav, siis kolige teise linna või riiki. Keskkonna vahetus tuleb kasuks.

ega need exid ei taha jah rahule jätta- sest nemad on ju mehad ja nende ego kannatab...minult lubati ka ära võtta laps,hooldusõigused ja mida kõike veel...ei tasu selle lõksu langeda, hirmutab niisama...

mul oli kunagi ka sama lugu, et kui lahutasin mehest ära siis hakkas ta mind jälitama ja ähvardama. Tegi isegi paar korda katse endalt elu võtta. Aga aeg läks mööda, ma lihtsalt ignoreerisin teda, ähvardasin kohtuga. Arvate, et ma ei kartnud, loomulikult kartsin ja isegi väga. Käisin tööl saatjaga ja töölt tulles oli mul saatja, õhtuti väljas ei käinud, sest ei teadnud, kus nurga taga ta mind ootab. Mõtlesin, et lähen hulluks, hakkasin juba kõike kartma ja iga krõpsu peale võpatasin, närvid olid täitsa läbi aga tänu oma sõpradele ja headele inimestele sain sellest üle ja hakkasin võtma huumoriga.
Soovitada on muidugi hea aga siiski, tugevat närvi ja huumorimeelt, kui seda ei ole, siis võid hulluks minna.
Lõpuks väsib ka tema ära oma lollustest ja annab alla.
Päiselist nädavahetust teile kõigile.

Mul ex ka juba mitu aastat terroriseerib, küll jälitab mind või mu last(ei ole tema laps)ja nuhib me järelt igal pool ning levitab kurje kuulujutte ja ähvardavaid vihjeid. Ei tea jah, kaua see veel kestab nii. Ignoreerime täiega, aga enesetunne on vahel ikka üsna kehv. Vahel mõtlen, et organiseeriks talle keretäie peksa, aga mis seegi aitaks.