Probleem on mul järgnev: olen tudeng ja õpin teisel kursusel. Avanes võimalus sõita välismaale õppima 1-2 aastaks ja vastuse peab andma esmaspäevaks. Kuid kardan otsustada, sest olen juba 4 aastat koos olnud (nn visiitabielus) ühe mehega - ta armastab mind ja mina teda..... Kuid kardan, et kui lahkun Eestist nii kauaks (alla aasta pole võimalik), siis on ka meie vahel kõik läbi :(( Nuuks
Nii palju veel, et viimased paar nädalat on ta rääkinud sellest, et hakkab siia (Tartu) tööd otsima, et saaksime koos elada. Tahan mõlemat ja ei suuda otsustada.... Kas uskuda suhete tugevusse ja sõita või...
Mida teeksite teie? Kool ja karjäär või mees ja armastus?

oi,oi...mis küsimus!Armastus ootab vägagi!Kindlasti sõita,sest hiljem võid kahetseda!Ära pikemalt mõtlegi,sest aasta pole miiingi aeg.On ju internet ja sellega hoiate pigem suhte värskema,ja salapärasema ja see on positiivne!Ruttu kott valmis ja ...7 tuule poole.

Tähh Mercantile positiivse ja optimistliku arvamuse eest

oijah, nii lihtne see asi ei ole. raske on nõu anda ilma sinu meest tundmata. mõni ei saa ikkagi hakkama selle teadmisega, et naine kuskil võõral maal üksi, seal ka kõik kenad mehed ümber ja... probleeme ja konflikte võib tekkida kohutavalt selle aja jooksul. oleneb ka sinust, kui sa saad hakkama ja ei nuta iga õhtu igatsusest patja, siis mine, aga kui see juhtub, siis on sul väga raske seal üksi olla. mina sinu asemel valiks küll välismaa, aga arvestaks võimalusega, et see võib suhtele saatuslikuks saada. kui sinu mees on ka välismaal õppinud ja teab seda olukorda, siis ta vast on mõistev. aga paljud ei saa aru, et selliseid võimalusi ei saa tudeng (eriti IIkursusel!!) just iga päev ja igast võimalusest tuleb kinni haarata!!

Seda kardangi, et ta ei saa aru - tal endal ainult kutseka haridus ja väga rahul sellega ja parajalt armukade on ta ka ;((

kullakene, sa oled alles nii noor ju! ja see et ta sul nii esimene on ausaltöelda teeb valvsaks...sa lihtsal peaksid saama mingi aja temast eemal olla ja õppida tundma ka ennast ilma temata! kole on see kui hakkad ennast tunnetama temast sõltumata siis kui olete tõsisema kokkujäämisotsuse (abielu) teinud...niiet mine!

Täiesti raudselt - mine. Õige armastus kannatab selle välja. Sa saad ju vahepeal mõne korra koju ka ehk tulla. Ja kui su suhe on ainult niisama käimine, siis jumal temaga.
Mõtle, kui kurb oleks, kui sa ei läheks välismaale ja ikka lähete aasta pärast lahku.

Usaldus on see, millele suhted toetuvad.

Ja võimalus minna välismaale - mine kindlasti.
Ning kui ta Sind takistada püüab, ei taha ta Sulle järelikult parimat....milline armastav kaasa keelaks oma partnerile sellist elukogemust ja võimalust?

Minu näide - sõitsin kallimaga pooleks aastaks välismaale elama-õppima, tulime tagasi ja läksime lahku.....nii et ka 24 h koosolemine ei garanteeri õnneliku lõpuga armulugu.

to Tigr


misasja, kui mees laseb minna, siis ta vastupidi just ei armasta, tal on siis suva. Kui mees ja naine tahavad normaalset suhet, siis ei saa nii, et üks läheb suvaliselt aastaks ära, kusjuures eesti naine on ju täitsa kiimas välismaa meeste järele. Kuidas saab su mees sind edaspidi usaldada või ühiseid tulevikuplaane teha, kui teab, et valiksid iga kell aasta temaga asemel aasta mingis limases ülikoolis. vuih.

aga samas kui ta on sul seni ikka ainus mees, siis on shans, et see asi säilib niikuinii väiksem. Kujutle ennast ette tulevikus, kas see mees sobib sinna? Või tahaksid kedagi paremat-kenamat-targemat-rikkamat. Kui jah, siis go!

ketu: mina näen jälle asja teisest aspektist.
suhe tähendab minu jaoks teise inimese jaoks parima tegemist ja soovimist.....
Sinu näide, justkui mees armastab siis kui naisel ära minna EI lase, tuletab mulle meelde sellist asja nagu usaldamatus ja kontrollimissoov.....omandiinstinkti.

minu parim sõbranna läks aastaks välismaale topeltdiplomit tegema ning tema kallim oli alguses samuti selle vastu, aga ta on normaalne inimene ning saab aru, kui tähtis on nii haridus kui välismaal elamise/õppimise/suhtlemise kogemus, ütles seejärel tüdrukule, et ootab ning kusjuures ootabki, täitsa üle mõistuse, kas pole.
kui tüdruk sügisel tagasi tuleb, siis abielluvad.

seega on küsimus ikkagi usaldamises, VASTASTIKUSES usaldamises.

ei oska kommenteerida eesti naiste kiima välismaa meeste vastu....aga kaldun arvama, et Sul on sellest üsna kummaline ettekujutus (kui räägid omast kogemusest, siis palun Sul mitte rääkida kogu naissoo eest).

Mine kindlasti ja jäägi sinna. Otsi endale seal uus mees.
Ära loodagi, et keegi siin sind ootama jääb. Mehel ei ole mõtet raisata ennast naisele kes nagunii ära läheb.

to ketu!
Mida?
eesti naised kiimas välismaa meeste järele?
olen juba 2 aastat välismaal elanud - ja anna andeks, kedagi normaalset pole k¨üll kohanud ja testin just armastust - kuidas mu kallike ilma minuta Eestis vastu peab! Siiamaani tundub asi endine olevat - kuigi telefoniarved on suured.

Haiged tüübid...
Truudus on juhuse puudus jahh ?
Aga kuidas sellega on,
kui kodustad siis vastutad ?

mina arvan, et karjäär ei saa olla inimestest tähtsam. kõigepealt ikka hingeelu ja õnn ja siis kõik muu! materjalistide kari!
ja kogemusi välismaalt saab muudmoodi ka! võta kalli näppu ja minge koos - pead sa siis kohe õppima? õpi siin lõpuni ja lennake siis koos kuhu tiivad viivad :)

ma ei saa aru, kuidas te saate nii ignorandid olla.....kujutage ette, et teil on kallim, kellel on võimalus minna välismaale õppima....kas panete ta siis ultimaatumi ette - kas mina või kool?
miks te siis lasete oma elukaaslastel kodumaalgi koolis käia....pole ju vaja karjääri peale mõelda, parem juba kätt hoida ja sugu teha...

ning materialismiga pole siin absoluutselt midagi pistmist, normaalne kallim on see, kes oma partnerit tagant julgustab ning näeb asju kaugemas tulevikus ja mitte ainult siin ja praegu...

õppida on ikka õige noorena ja kodu mängida siis kui ollakse selleks igas mõttes kypsed. teisel kursusel ollakse vist nii 20-aastane umbes...minumeelest on see ikkagi aeg enese arendamiseks ja oma vajaduste täitmiseks ja põhja loomiseks edasiseks eluks...

eesti naine on kiimas välismaa mehe järele- no see on tüüpiline eesti mehe kompleks!
ega see koos mehega välismaale minemine nii noorelt ei ole nii kerge, et võta ja mine. stipendiumi saamine on ikka täiesti õnne asi ja oma rahakoti peal-- noh, tulge maa peale inimesed, see on ikka suur võimalus noorele inimesele praegu. Tüdruk, kui ta on sul esimene poiss ja kutseka haridusega, siis ei taha küll kurja välja kutsuda, aga kaua see asi nagunii vastu ei pea. ükski esimene armastus ei kesta väga kaua aega. väga tõenäoline on stsenaarium, et otsustad küll j ääda, aga siis lähete ikka mingi aja pärast lahku. ja ega siis, kui juba lapsed taga, ei ole naisterahval enam mingit välismaale õppima minekut reaalne ette kujutada, või on see igatahes veel sada korda raskem kui praegu. Parem ikka võimalikult varakult ära käia!

Oleneb kuidas sa maailma vaatad. Kahekümnesel võib küll tunduda, et õnn on see mis sul käes on ja igaks juhuks ei tee midagi et seda mitte käest lasta. Aga maailm on suur ja lai ja vaata kui palju on seal inimesi ja võimalusi ja see kõik on sinu jaoks!! Kui kutseka haridusega mees sinu soove ei arvesta ja ilmselt ei arvesta, siis pole midagi teha. Maailmas on palju sulle sobivamaid mehi, ära oma noorust küll talle ohvriks too.

mida te selle kutsekahariduse kallal norite? kui vaja, siis saab ka see kutsekaharidusega kutt ülikooli minna ja teile kõigile silmad ette teha või elada oma elu nii, et kõik kadestavad.
minu mees on ka see nö lollide kilda kuuluv, aga ta on normaalsem, kui kõik teised kokku ja pakub mulle paremat (nii raha ja uskuge või mitte ka väga õnnelikku) elu, kui mingi kõrgharidusega panga reatööline.
seega parem tark loll, kui loll tark!

Tänan arvamuste eest - otsustasin ikkagi minna. Rääkisin mehega ja ta ütles, et ootab mind :)) Loodan, et kõik läheb ilusti :)
Igatahes oli hea lugeda erinevaid arvamusi

Ja veel - see, et koos lähme on mõnes mõttes ebareaalne - kogutud raha ei ole ja stipp katab vaid minu kulutused ja neidki mitte kõiki. Mees käib siin tööl ja loodan, et kui tagasi tulen, läheb kõik ilusti

Veel kord: tänan arvamuste eest