Kodus lõunal olles helises (laua)telefon. Võõra häälega naisterahvas küsis, kas ma olen seesama ... (minu nimi), kes abielumehi võrgutab, vastamiseks ei jäetud aega, viisakalt ja kinldalt tehti selgeks, et olen @!#$ ja kas vallalisi mehi ei jätku jne. Arvasin tõsimeeli, et ulakad kolleegid lollitavad niisama (ikka aeg-ajalt teeme üksteisele lollusi), üsna lõbusalt küsisin, kas ta teeb nalja. Lõpuks viskas toru hargile.
Tööle naastes jälgisin kahtlusaluste nägusid, sealt ei paistnud tavapärast kihistamist. Nad olid tõsiselt hämmastunud - ütlesid, et selliseid nalju nad küll ei tee.
Seik hämmastas mind, õnneks sügavuti hinge ei läinud :) Pigem pani mõtlema selle üle, et kas on vaja armukadedalt ja lahmaki helistada (segane on ka see, kes ja miks tuttavatest abielumeestest ilma oma naise teadmata mu kodust numbrit peab. Variant, et aastatagune pimekohtaja, kes väitis end vallalise olevat ja kellega pole ka aasta aega suhelnud), iial ju ei tea, kas asi on nii nagu segase peaga paistab. Ja teine asi - harjumuspärane karm lõõp ja lollitamine tuleb mõnikord kasuks - jalad jäävad reaalses elus alt löömata :)
Kas teil ka sama totraid olukordi ette on tulnud?
Ja mida üldse arvate sellisest mehe potensiaalsete armukeste läbi helistamisest?

Tean kui nõme selline kõne on. Aga tegelikult näitab see helistaja kui madal inimene ta on . Ära lase end sellistest kõigutada.

Nii see juhtub kui fakte pole ja huupi lahmitakse.Mulle helistas kunagi üks lihtsalt tuttav ja tahtis kohe oma mehe koos kohvritega minu poole saata.Ei osanud nagu midagi kosta.Hiljem selgus,et see oli tema nn.südamesõbranna kes tema kalli kaasaga kusagil järve ääres shampust limpsis.Paraku kattusid lihtsalt minu ja tema sõbrantsi välised näitajad.

mul juhtus ka sellelaadne lahe lugu.:))
ühel ilusal õhtul helistas võõralt numbrilt naisterahvas,mina võtan toru kenasti ja ütlen "arina".naisterahvas on väga üllatunud ja ütleb,et tema kullakallis mees olla just minu numbrilt helistanud ja küsis kas teda minu läheduses ei ole..?mina vastasin üliüllatunud häälega,et ei ole loomulikult!ja tegelt ei olnud ka...:))
mõned päevad hiljem aga helistas mees ja ütles,et ta annab telefonitoru edasi naisele ja ma võiksin ta naise maha rahustada,et temal ei ole minuga s.t. arinaga mingit liini...

Tegelikult on need lood tagantjärele ju üpris naljakad :)
Aga ausalt, kas keegi ise ka sedasi oma mehe armukesele helistanud on või siis lihtsalt muul moel endast "teavitanud"?

Veider, mul ka on taoline kõne tulnud. Ükskord laupäeva õhtul. Ma ise arvan/ loodan, et kkegi lollitas. Nubrit ei näidanud. Mingi neiu ütles, et kui sa mu kutti rahule ei jäta, tapan su ära. Vastasin, et sa ajad mind kellegagi segi. Tema, et ei, kui sa mu kutti rahule ei jäta, tapan su ära ja katkestas kõne. Siiani pole keegi elukallale kippunud, eks näis. Kui ma siin kuidagi vaikseks olen jäänud, eks siis olen maha notitud. Ise olen täiesti kindel, et aeti kellegagi segi. Aga ära hirmutas ikka.

Minu kallal hakkas ühel kollektiivi peol õiendama mu töökaaslase naine.Olin väga üllatunud, sest peale normaalsete kolleegisuhete pole mul selle mehega mitte kunagi pistmist olnud. Ütlesin naisele otse, et mind absoluutselt see tema mees ei huvita. Lõpuks rahunes maha. Kust ta sellise mõtte üldse võttis? Kas ajab mees kodus lolli juttu või on naine haiglaselt armukade?

Ise pole helistanud aga mul oleks ka üks tore jutuke:))))
Enne minuga tutvumist suhtles minu praegune mees ühe tibiga, kuna aga tibi peale suure ja hea sexi ja rahakoti muud ei soovinud siis lõpetas mees temaga läbikäimise ja 1 kuu pärast saime meie tuttavaks. Pool aastat hiljem hakkasid järsku imelikud tel.kõned,helistati aga ei räägitud(ööbisin tihti siis mehe pool)
Ükskord õhtul juba voodis olles helistas siis see tibi ja uuris mehe käest imearmsa moosise häälega variantide üle a`la kui hakkaks käima jne. ja kui mees siis EI ütles tuli sealt sellist sõimu ja roppusi et jube, mu mees olevat igavene kohitsetud kõuts ja mina olevat jube emane (kõige leebemad)
Igatahes pani mees siis toru ära ja terve pika õhtu naersime me selle väiklase tibukese üle....
Huumoriga tuleb selliseid asju võtta......

Arvan, et sellistesse kõnedesse tuleb suhtuda kui valeühendustesse. Ja kui ikka mingit seost väidetava inimesega ka ei paista, siis ka mitte südamesse võtta. Kui kõnelejaga mitte väitlema hakata, on suurem tõenäosus, et need kõned peagi lõpevad. Endast väljas inimesed vajavad oma armukadedustule õhutamist. Kui nad seda ei saa, rahunevad üldjuhul varsti maha.

noh, aga minule on jällegi mehe armuke helistanud ja teavitanud, et mul su mehega niiiii suur armastus ja andis mõista, et astu eest ära. kahjuks ei olnud see bluff ja nii ma uut meest otsingi.
Tuttavale aga tuli kord moblale sõnum a´la: kas sa juba tead et su mehel on aasta otsa armuke olnud ja et igal hetkel jookseb ta sinu juurest tema juurde. Allkirjaks: Heatahtlik sõber.
noh selle loo lõpp pole veel teada...

Olen ise sellise kõne teinud. Põhjus mehe ilusad sõnad ja nendele absoluutselt vastupidine käitumine ei jätnud teist võimalust, kui helista tema huvide objektile ja järele küsida. Aga üliviisakalt, end tutvustades ja ette vabandades - ma soovisin vaid infot, sest edaspidine teadmatus oleksid hulluks ajanud. Ma ei tahtnud tibi solvata.

Sain oma infi - neil oli suhe. Tibi minust väga üllatunud. Mees on nüüd minevik..

Mõnikord tuleb eneseuhkus kokkuvõtta ja kahtlustamise ning enesepiinamise asemel küsida otseallikalt. Iseasi, KUIDAS seda teha.

käisime sõbrantsiga klubis, talle haakis külge üks justkui ok välimuse ja olekuga kuju, viis meid koju lõpuks ning sõbrants küsis, kas tohib anda talle minu koduse numbri (sõbrants oli nimelt abielus) mida ma lahkelt lubasin - miks mitte..
järgmisel hommikul helistas tolle mehe naine ja sõimas mind hüsteeriliselt ning väitis, et jälgib meie 'mängu' juba pikemat aega ning et ma veel kahetsen jne..une pealt ei saanud millestki aru, mul võis jube loll nägu ees olla kui jumalakeeli pidin talle vanduma et ühtki sergeid ei tunne ning mingit mängu ei mängi. pool tundi õigustasin ennast ja rahustasin teda, sest minu esmareaktsioonina toru äraviskamisele helistas ta kohe tagasi ja väitis, et hakkab mulle 24t järjest helistama seni kuni elab..ühesõnaga suutsin ta mingi valemiga äraveenda, et ma tõepoolest ei tunne ta meest. lõpetasime siis kõne ning alles siis tuli mulle meelde sõbrantsi eileõhtane polt..IIALGI enam ei hakka kellegi vahemeheks.

olen minagi taolise kummalise kõna saanud.
helistati minu kodusel numbril - kuhu tavaliselt helistab AINULT mu ema. küsitakse kedagi meesterahvast. mina hõikan vastu, et vale ühendus ja potsatan telefoni käest. heliseb uuesti ja teatatakse, et minu mees andis selle numbri ja ütles, et saab teda sealt kätta. mina teatan, et minu juures ühtegi sellenimelist meesterahvast ei viibi ja pealegi ma ei tunnegi ühtegi sellenimelist. kontrollime telefoninumbreid - ei ole nagu vale ühendus ka. siis neiu küsib - kas teie nimi on .... kokutades vastan jaatavalt. olen küll. siis küsin omakorda, et kas see on mingi nali... ja tuleb sõim - teile võib see ju naljakas olla aga mulle bla bla bla... palusin tal mulle rohkem mitte helistada ja katkestasin kõne.

naljakas. muudmidagi.
samas ka kurb.

Meenub naljakas lugu ülikoolipäevilt. Varahommikul toimuma pidanud loengu naisõppejõudu ei tulnud ja me siis otsustasime talle helistada ning üht-teist täpsustada. Vastu võttis meeshääl ja kursusevend, oletades, et see on ta mees, küsis viisakalt, et ka pr.X on kodus. Mees teiselpool oli ülimalt hämmastunud ja küsis, et miks te arvete, et ta siin on? Seepäeale vastas noormees, et kus ta siis nii vara hommikul ikka olema peaks?! Järgnes vaikus ja siis ütles see mees, et vabandage, see on hr. Y korter. Kursavend viskas toru hargile ja me kõik olime naerust kõveras, sest hr. Y oli meie teine õppejõud ja helistades olime lihtsalt kõrvutiasetsevad numbrid segamini ajanud.

ha-ha-haaaa! sellised lood mulle meeldivad :) :)

Mulle on hullult selliseid ko´nesid tulnud ja mitte ainult - jätke järele ausalt.....

Mina olen saatnud ühele neiule sõnumi,et ta oma mehel silma peal hoiaks, sest see teda petab. Pettis ka ja kuigi naine pidevalt kahtlustas, siis suutis ta kuidagi oma valedega alati ta oma truudust uskuma panna.
Mul hakkas ausalt öeldes naisest kahju. Isiklikult teda ei tunne, aga tean küll ja tean, et ta tahaks teada kui mees petab, aga ei saa ju võõrale nii ütlema minna.
Paraku tundub,et naine andestas oma mehele ka see kord või suutis too end valedega välja vabandada. Igatahes koos on nad endiselt ja mees petab ka endiselt. Kuna ma asjast veelgi kaugemale olen jäänud, siis ei topi oma nina enam teiste asjadesse.
Ja naisest on siiamaani kahju...

Minul juhtus selline lugu, et tuttav mees pani kord klubis käies oma telefoni minu kotti, pärast unustaski selle sinna. Järgmine päev siis üritas mulle helistada, et telefoni kätte saada, aga helistas kogemata valel numbril ühele tütarlapsele.. Neiu poiss-sõber muidugi muutus seepeale armukadedaks ning tüütas mu tuttavat pärast pärivate telefonikõnedega..

huvitav, kas tõesti sellised asjad sünnivad täiesti tühja koha pealt?
Kui paljud "suvalised laimajad" teavad kellegi "täiesti asjassepuutumatu isiku" perekonnanime ja kodust numbrit?

mh, emba-kumba, helistaja või tema kaasa peavad olema "ohvri" tuttavad või on "ohvri" nimi juhuslikult Katrin Kuusik või Jüri Tamm, kelle number telefoniraamatust leiti

Aga minul oli selline lugu. Kui olin ca 19 aastane ja töötasin enne ülikooli minekut. Olin tööl ja astus kontorisse sisse üks rulli-mamsli kõrge soenguga suhteliselt noor naine. Küsis mind nimepidi ja läksime koosolekute tuppa. Ja oh, sa taevas, kus siis hakkas tädi rõhutatult allasurutud ja ennast valitseva häälega küsima, kus tema mees on. Ma ei mäleta, mis selle mehe nimi oli, aga minu jaoks absoluutselt võõras inimene. Minu jutt muidugi ei olnud uskumist väärt ja nii ma saingi teada, et mees tal juba 3 nädalat elab minu, so armukese, juures ja mina olen kodulõhkuja, lita, südametunnistuseta jne jne. See pidi mulle kunagi tagasi ka tulema. Tema ajutise välise äpardunud ülespuhvitud välimuse tagant kumas läbi, et tegelikult oli ta kodune naine, kes kunagi end ei värvinud, tema keemilised lokid alati lastud lihtsalt ära kuivada ja pooleldi välja kasvada. Ühesõnaga enda eest mitte hoolitseja. Ma saan aru, inimesel oli mure, mees kadunud jne. Kohati rääkis kõrgilt ja ülbelt, kohati puhkes nutma, siis ma jälle lohutasin teda. Ja ta ei jäänudki uskuma minu juttu. AGA KES TA OLI JA KES SEE MEES OLI??? Ma ei tea siiamaani, kust ta minu nime teadis, miks ta arvas, et mina tema mehe armuke ja varjaja olen jne. Ainult küsimused, millele ma ei saanud tookurd 1,5 tunni jooksul vastuseid ja mis ei ole ka aastate jooksul juhuslikult välja tulnud.

No paljudel meestel on ju kombeks korjata pidudelt tüdrukute telefoninumbreid. Tantsid kena neiuga, lubad kunagi helistada. Naine võib ju pesu pesema hakates need leida. Kust tema teab, kas selle taga on suhe või on mees ehk tüdruku näo ja nime juba täiesti unustanud. Aga teadmatus põhjustab hulle mõtteid, armukadedust ja hingepiinu. Teab mis lugusid siis pähe tuleb...

Selgus saavutatud! Unustasin mainida, et hiljaaegu tuli mu lapse isa minu juurde tagasi. Noh, mitte päris tagasi, aga ilmse sooviga ametlikult leibasid ühte kappi panna. Jättis oma krõhvast (vabandage väljenduse pärast!) elukaaslase (omal ajal oli armuke minu kõrvalt) maha.
Helistajaks oli sama tibi (ega tal vanust, haridust, haritust ka suurt pole). Pidas ilmselt mu eksmeest oma "abikaasaks".
Eks ma ise ka esialgu kahtlustasin, et tema, aga jutt oli ju ABIELUmeestest ja võrgutamisest, pole kummagagi pistmist olnud, sellepärast mosaiiki kokku ei pannudki.
Vat sellised lood on :)

PS. vähemalt mehest on saanud pärast "rentslis" käimist ja elu vintsutusi (koos krõhvaga) tõeline mees, kes stabiilsust, peret, oma last ja armastust väärtustab :)