Mina sain külll ema ja isa käest rihma lapsena ja oli üsna valus pepu peale rihmaga saada.
Nüüd kui sellest juttu teen,et miks nad mind peksid vahest siis nemad ei mäletagi,et nad mind lõid.
Oma last ma iial ei löö rihmaga.

ise sain kaa, küll isa käest, lolli pubekana loopisin näkku talle seda. Nüüd suhted head. Aga samad sõnad - NEVEREVER oma last ei löö!!!

enamus lapsi on lapsepõlves rihma saanud.

rihmaandmist loeti kasvatuslikuks võtteks ja muidugi ei pannud siis vanemad kirja, millal ja mille eest laps täpselt keretäie sai.
Samamoodi rebitakse last kättpidi nurka seisma, näpistatakse keelest keelenäitamise eest või antakse laks käe pihta, kui ta midagi haarab,mida ei tohi. Vitsaga vist praegu rohkem ähvardatakse niisama, harvad vanemad tõesti toovad väljast puuoksa või haaravad vöölt jämeda nahkrihma ja annavad näiteks pandlapoolega lapsele peksa. (oma lapsepõlvest mäletan, et raskem karistus tuli pandlapoolega, kergem teise, pehmema poolega)

arvestades lapse väiksuse , pahanduse suuruse ja karistuse vahekorda/suhet, tuleks enamikke täiskasvanuid vähemalt korra nädalas telefonipostidega nuhelda....

to mara

Mind lubati mustlaste juurde elama saata kui ma ennast pesta ei lasknud.
Minu meelest üsna tobe ähvardus.
Mina sain ka rihamaga,ema eest sai veel kuidagi ära joosta aga ise eest ei olnud võimalik ära põgeneda.
Seega suhtun külmalt sellesse kui ise peaksin üksikema olema tulevikus kuna isa võib lapsele liiga teha

to lihasööja -lilleke

irw

Inimeste psüühika on erinev. Mina teadvustasin alati, et keretäis on asja eest ja pole vanematele hiljem kunagi seda ette heitnud. Õigesti tegid!

Mind saadeti tavaliselt õue endale vitsa tooma. Aga ma otsisin alati kõige kõdunenuma oksa ja viivitasin tuppa tagasi jõudmisega piisavalt, et lõpuks oli esivanemal suurem viha üle läinud.

jah(ohkab), sain ka vanemate käest nii vitsa kui rihma..vahest ka pandlaga ja tõotasin endale, et mina oma last küll rihmaga ei löö....aga tegelikult olen talle ikka asja eest rihma küll andnud:((
Saage vanemateks ja te näete, et ajalugu hakkab kahjuks korduma...

meees:
aga vot mina ei saa siiamaani aru, mille eest mu isa mind rihmaga peksis. Siiamaani tundub, et kui endal olid probleemid tööjuures, tuli koju, otsis mingi tühise põhjuse (näiteks mõni asi ei olnud täpselt seal, kus pidi olema) sõimas hoolimatuks, laisaks, ja lolliks ja siis ladus veel rihmaga ka.
Samal ajal teinekord, kui olin näiteks midagi ära lõhkunud, ilmusin vanemate ette jubedat süüd tundes, juhtus neil olema hea tuju., ütlesid ainult, et ah, korja siis killud kokku.

jee
Mingi eseme ära lõhkumine ei olegi rihmaga vehkimist väärt. Selle eest polegi rihma saanud. Aga näiteks kui ema käis 5 korda õhtul tuppa kutsumas, siis oli karta kõvemat kohtlemist :)

sain ka vanemate käest vahel rihma.Ei ole põhjust neile midagi ette heita-sest see oli asja eest saadud ja muu vahend lihtsalt ei aidanud.

tunneb ennast järjekordselt idioodina..ei ole ise kunagi saanud füüsiliselt karistada, ei ole ise kunagi kedagi füüsiliselt karistanud...nüüd saan aru, miks ennast delfis kontvõõrana tunnen.....muig.

Tegelikult ei ole muidugi ükski peks õigustatud ehk "asja eest saadud". Vägivalda ei õigusta miski. Aga huvitav on, jah, inimeste erinev suhtumine sellesse. Et mõni aktsepteerib seda. Mind ei ole lapsena pekstud ja mul ei ole pähegi tulnud oma last peksta.

ma pole ka lapsena füüsiliselt karistada saanud v.a. kui olin 14 aastane poisike ja siis mu essa,18 aastane seksipartner igapäev ei taht...:) Olen ta pääle solvunud siiamaani!

to piloot..

anna andeks mu segipeksmata mõistuse aeglane käik, aga..oot, sa said peksa kui tema ei tahtnud???

Huvitav on hoopis see, et näiteks minu usaldus vanemate vastu ei kadunud mõningasest rihma kasutamisest. Samas ei kujuta ma ette situatsiooni selles ameerika peres, kus ema mingi 7-8 aastase lapse karistamiseks politsei kutsus (lehes kirjutas kunagi). Ilma rihma kasutamata võib suhe väga formaalne olla, mis on veel hullem (verbaalne või psüühiline vägivald - kuidas seda kutsutaksegi).

Mina ei ole peksa saanud,aga isa lõi mõnikord venda näkku,kui sigadusi tegi.
Vale tegu oli niimoodi näkku virutada.

sain,kuniks minu kõneosavus nii argumenteeritud sai,et enam ei nahutatud...kuskuil 2-ne klass vist viimati ja peab tõdema,et minu 2 last said kah 3-eluaastast kuni 5-ni...noorem siiski vaid paar korda,vanem sai rohkem...häbi on oma tegude eest (no teod olid tõesti sel ajahetkel päris hullud...aaga,kas just kätt tõstmist väärt?) ja olen lastelt andeks palunud,ennem,kui nad pubertieeti astusid...huvitav,et ei süüdistatudki eriti,praegust tundub,et hääletõstmine on ülim solvang,rahulik asjade lahendamine aga võtab lastel pisara silmist välja;)

hee, "häid" karistusi mis (kasu)isa minule kohaldas ja mis siiani mulle viha tekitavad:

- minestamiseni nurka seisma panek
- 3-aastase lapse löömine tagumiku pihta lahtise käega nii, et see teise seina lendab ja 3 päeva istuda ei saa
- pidev irisemine, mõnitamine, mölisemine ja idioodiks sõimamine

Ea käest pikki triioe säärtele saanud küll ja veel....aga isa pole mind ilmaski nuhelnud, riidles ainult. Aga ega ma viha pea, mõnikord oli ikka täiesti asja eest.

to meees

ma ei tõtta halvustama ei peksjaid ega pekstavaid, liiga palju on erandeid...ju mul vedanud, olen igatpidi ilma hakkama saanud.
aga suhtumine ja näited ajavad küll kananaha ihule:

* ema mingi 7-8 aastase lapse karistamiseks politsei kutsus
lehes kirjutatakse iga päev asju, mida mul raske uskuda, ja tead, kuskil elavad veel inimsööjad ka

"Ilma rihma kasutamata võib suhe väga formaalne olla"

rihm kui läheduse ja loomulikkuse sümbol?????????
tule taevas appi..rihma kasutades võib ka formaalne olla...
ma nimetan seda totaalseks loogikapuuduseks

Hrrrr....pean arvutist kaugemale minema, muidu jään vigaseks ka veel...., niisiis - "ea" tähendab EMA ja "triioe" tähendab TRIIPE.
Läheb vaikselt eemale...

lihasooja_lilleke
rihm kui läheduse ja loomulikkuse sümbol????????? ... kust sa seda välja lugesid?
Lihtsalt lapsel on tihtipeale kergem välja kannatada üks terav aisting tagumiku piirkonnas, kui taluda täiskasvanu igasugustel koolitustel lihvitud verbaalset vägivalda. Kui vaja, võin ma enamuse inimestest vihast siniseks ajada, rääkimata lastest.

need,kes te lapse füüsilise karistamise vastu olete:


mida te siis oma lapsukesega teeksite,kui too

1. Haugub vastu ja ei täida vanemate rahulikul häälel esitatud palveid
2.Peidab vanemate asju ära
3.Loobib möödujaid kividega
4. Hakkab jalgu trampima kui mänguasja ei osteta ja röökimist ei lõpeta?
5.kui telekast parajasti oma saadet vaadata ei saa,sest vaenmad vaatavad AK-d, viskab telekapuldi aknast alla

sellega nõus, et tänitamine on vist hullem kui laks, ei tea, ei oska võrrelda...
aga miks ma peaks tänitama, iseenda emotsioone välja elama..kah eesmärk, kedagi vihaseks ajada, eriti veel oma last..
ma üritan teda mõtlema panna, mida vähemate sõnadega seda parem, ja kogemus oma teismeliste karjaga ütleb, et see va laps on palju targem kui arvata oskame...
praegu tänan õnne ja mõtlen , pole enne arugi saanud, mul vedanud, ma arvasin, et füüsiline karistamine on erand...

Mulle tundub jälle nurka seisma panemine mõnitamisena. Või näitaks taskuraha äravõtmine üheks kuuks (oled nagu äpu, kui kaaslased midagi ostavad). Või koduarest. Selliseid vahendeid ju kasutavad need, kes laksu ei anna?

to pille...
kordan ennast:
ma ei tõtta halvustama ei peksjaid ega pekstavaid, liiga palju on erandeid...mõned situatsioonid sinu nimekirjas on tuttavad, kuidagi on ilma möödakäijate surnuksloopimiseta asjad ikka lõppenud:))

aga arvestades lapse väiksuse , pahanduse suuruse ja karistuse vahekorda/suhet, tuleks enamikke täiskasvanuid vähemalt korra nädalas telefonipostidega nuhelda....

to pille:
peksa annaks

Ise olen ka vitsa ja tutistada saand küll, pole häda midagi.