mul on üks tuttav abielus mees, kes pole väga õnnelik. Oleme juba päris kaua suhelnud netis ja väga harvad korrad ka kohtunud. Ainult põgusalt. Ma tean, et mees pole oma pereeluga rahul. Ta suhtleb minuga, aga seda seisu ta ära ka ei lõpeta. Ta on tegelikult jube kift mees ja ma iga kell ta võtaks, aga ei taha,et see suhe oleks kellegi lahkuajamiseks.
Ta peaks ise tegema otsuse. Mulle ta väga meeldib. Ootan ja loodan.

lähenemine, kui inimese elust midagi puudu, parem siis juba muudatusi teha!

Sa võid talle ju toeks olla ka siis kui ta jääb alatiseks oma naise juurde. Vahel on sellisest abist väga palju kasu. Inimene saab rahuneda, kellegi seltsis rahulikult mõelda.
Sa võid leida kellegi, abielluda ja ikkagi jääda toeks ka sellele mehele, kelle juurde saatus sind juhtis.
Püüa teda ainult mitte himustada, sellega sa sead ta väga raske kiusatuse ette. Ole teadlikult lihtsalt sõber, tuleta seda endale meelde, see kipub ununema.

Aga kuidas sa saad olla sõber kui sa tõesti kõigest hingest teda ka himustad. Mina küll himustan, aga kuna olen väga arg, siis ei julge küll ise esimesena ettepanekut kunagi teha.Ma tahaks seda meest väga endale. Aga ma ei taha olla armuke. Niisama sõbrana ta ei kõlba, sest olen ikka korralikult armund juba. Mure on nõme tegelt....

naisuke sa siuke oled - töllmokast äpu, kes vabade meeste turul läbi ei löö! Ehita ise midagi üles ja siis himusta, palju kulub - nagu krdi röövherilased, ise tööd teha ei viitsi, vaid mõnuleks juba valmisehitatud-toodetud lobi peal...

Mine küsi selle mehe naise käest kui vilets pereelu ka on?Siis selgub ka mingisugune tõeraasuke asjast.Muidu hõljud mehe udumulli peal!

Aga tead miks sa ei tohi teda himustada? Sest ta paneb kodus oma naist ja tema naine peab seda meest oma meheks. Nad on palju üles ehitanud oma kunagiste tunnete pealt. See kõik teeks sulle haiget, kui sa seda reaalsust ei salgaks. Armukeste põhiviga selles seisnebki. Kui ei taha haiget saada, siis vaata kohe reaalsusele silma.
Sa oled palju õnnelikum, kui lood tõsisemad suhted vaba, või vabanenud mehega.

dziizas kui lihtsameelne. olen küll kuulnud meeste halamisi raske elu ja halva naise kohta, kuigi kindlalt tean, et sama mees on kodus ainult diivanipadi ja täielik türann. püha jumal!!! no ega sul enne mõistus nagunii ei võta kui ükskord ise abielus ja siis kuuled kuidas sinu kallis diivanipadi halab neiukestele kui raske tal on

Mis aparaati omad, et oskad mõõta kui õnnelik või õnnetu too kits kahe heinakuhja vahel on? Kust tead kui tore ta on, kui pole temaga argipäevi veetnud? Miks üldse küsid kui ei taha kedagi lahku ajada? Ära enam kunagi avalikusta oma rumalust!

kas teil on hirm, et kardate oma meest kaotada?

ahaa - läheb, siis läheb, meil rohkem hirm, et keerab oma elu täielikult tuksi, koos säilinud närvirakkudega - lõpuks tuleb ikka oma lasteema ust kaapima, aga ütle ometi, kellele teda vaja on enam? Ikka sinusuguste eest, ahaa, tahame teda kaitsta. Kas sulle ei tundu õiglane see olema, et peresiseselt räägitakse ennem asjad selgeks, kui midagi ei klapi nagu peab?
Et su v'tt mädaneks ja lastetus neljakümneselt mööda ajusid kolistaks, rohkem nagu ei oska teisuguste, võltsküünistega emaste kohta midagi öelda!

ara unusta, et koik mida soovid endale saad tagasi ainult, et veel suuremas koguses.

just, just - seda'nt minagi, kulla ahaa!

Kallis naisuke! Võta elu mõistusega,sest mehed on ju sellised ja siin suheldes s.t. netis nad lausuvad ju alati ilusaid sõnu ja meelitavad.Ei saa ju ausalt tunnistada,et kodu on hea ja naine hea.Ta kurdab seda Sulle,sest on arg mehike.Kodust nad kunagi ära tulla ei taha vaid korra paar su keha üle tampida(vabandust küll väljenduse eest).Pärast räägivad veel sõpradelegi kuidas oli see seks selle naisega ja irvitab taga.
Ole ometi targem kallis inimene ja ära vasta ta neti vestlustele kuigi on raske Sul.Aga nii sa saad ise sellest üle ja saada mees pikalt oma pereelu elama.Tea ka seda,et kui väga igatsed teda ja soovid -siis see elu kunagi ei toimi sinu nägemuse järgi mida igatsed ja soovid.Sama toimib ka selle mehega mõninga aja pärast.Algul tõmme ja kuum valu armastuse järele,kuid see ei ole igavene-Samamoodi saad selle tagasi veel raskemal kujul kui võtad perelt isa ja mehe ära-Taevariigis nähakse kõike seda ja sa oled pärast palju õnnetum ja ei oska iseennast ära kiruda.Teise naise meest ära igatse,see on tappev sulle kogu eluks.Soovin sulle jõudu ja leida vaba mees - sealt tuleb ainult õnn ja kooskõla.Abielumehed nagu nii käivad ka sinu kõrvalt kodus oma naist hooldamas ja harimas,sest see on aastatega elatud kooselu ja armastus.Hetke ajal nad muidugi armukestele seda kõike kiruvad-oh kui paha naine jne.Eks ise näed ju miks see mees ei tule Sinu juurde.Ära oota,elu elada tuleb teisiti.Ole tugev naine ja ela rõõmusalt aga mitte sellise mehega.Ihu hinged ja igatsused kustuvad,see mis teil toimus on hetked,aga mitte igapäevane elu,mida loodad.

lollakas oled totaja!

olen jah! ahaa - et nagu nuja siis?:D

Minu kallis mees käib ka ühele järjekordsele meestejahil tibile-blondiinile kurtmas kui halb ja raske elu tal kodus on.Kodus aga räägib juba mitmendat nädalat kuidas ta peab ära minema ja oma pere maha jätma.Minu poolt pole talle ühtki takistust aga ikka pole veel ära läinud.Küsisin täna talt,et kas ta vajab minekul abi?Et mina kui armastav naine võin ju ta kõige kallima talle järgi kutsuda.Mulle tundub,et mu mehel on vist jalad haiged!Jutu järgi on ta juba mitu nädalat mineja olnud aga ikka pole veel minema hakanud.Ise arvan,et viga ongi haigetes jalgades.Jalad ei liigu kaasa sellele mida pea mõtleb.

Kuule teemaalgataja, ma sind ei tunne ega tunne ka seda meest, kuid usun küll, et kuldaväärt mehi on olemas, kelle järgi iga naine keelt limpsaks. Ainult ühest ei saa ma aru, sellised mehed ju ei kurda oma rasket elu, nad on ju nii tugevad, mõistvad ja iseseisvad, et nende abielud on õnnelikud ja püsivad.
Minu arust inimesed jagunevad kaheks, need kes oskavad õnnelikult koos elada ja need, kes ei oska.
Mis sa sellist inimest enda ligi tahad, kes ei oska oma naisega õnnelik olla. Usu, usu, sügavalt väärt inimesed saavad kõigiga läbi ja kui nende naine on veidi madalama olemusega, siis nad aja jooksul tõstavad selle naise enda tasemele.
Olgu, olgu, igatse teda kui tahad, kuid tea, et tegemist ei ole väga kõrgelt arenenud inimesega.

mis sõprusest sa, teemaalgataja, räägid, kui tegelikult teda himustad?? Täpselt sama juttu hakkab ta varsti teisele rääkima, kui koos elama hakkate...
Mina olen juba poolteist aastat netisõbraks ühele abielumehele, kellega leppisime kokku, et ei kohtu mitte kunagi. Ja mina olen teda tema elu keerdküsimustes aidata saanud, sest pean end tema kirjasõbraks. Ja kui minul on raske, oskab tema ikka mind naerma panna. Kirjutame väga tihedalt ja pikki kirju. See on sõprus! Inimesed ei tea tänapäeval vist enam, mida tegelikult sõpruse all mõeldakse...

kui su mees on mingi vangla mentaliteediga @!#$ kes väljas ringi kekutab ja ennast mõttetult laiaks teeb siis lihtsalt ei vedanud või midagi. kui loll ta on? tõesti lollidel polegi kunagi lootust millegi suuremani jõuda vaid töötavad lihtöölisena ja kõrvalt on pätid, halvemal juhul istuvad aeg-ajalt kinni ka .
need kellel aju töötab on mingi tuleviku visioon, et kui palju läheb raha vaja et midagi suuremat kordasaata- neil on kindel eesmärk mis õnnestumise korral rohkem raha sisse toob(legaalne investeerimine on nagu loto ja kiiresti rikkaks ei saa, illegaalsel tegevusel aga on kriminaalne-teadagi miks).
looda et se mees kes sulle nii väga meeldib on tark ja ei pea kriminogeenset käitumist mingiks uhkuseks

Naisuke oota ja looda aga head see sulle ei too.Loobu,nii on lihtsam.Ära soosi lahkuminekut.Sõprust ei ole sellelt mehelt vaja otsida ,sest oma pere on ikka oma ja asjad lahenevad alati kodus.

to nii ja naa:
See on puhtalt sinu nägemus sõprusest ja sugugi mitte kõigi inimeste. Sa oled nõrk inimene kui sa ei suuda kellegiga kohtuda, ilma, et sa teda himustama kohe ei hakaks. Seleta kuidasmoodi saab see olla sõprus, kui te olete sisuliselt teineteisele lubanud reaalselt mittekunagi aidata üksteist? Õigel sõprusel pole mingeid kitsendusi ja sellisel juhul ei loeks minule küll mingid kokkulepped, kui ikka teine inimene palub minult seda reaalset abi, said aru! Sinu sõprus on tavaline kirjasõprus, mis on paberimaiguline ja hingetu.

Sõprus on imeline. Saab olla sõprus mehe ja naise vahel. Meie sõprus on vastu pidanud juba kolm aastat. Ei kiru mitte kunagi oma naist. Olen ainult natukene välja lugenud tema jutuajamistest, et asjad pole päris nii nagu peaks. Jumaldab oma tütart ja poegi. Aeg-ajalt on vaja mõistvat jutuajamist ja siis saamegi kokku ning räägime. Mõnikord käime ilusat loodust nautimas. Peale lahkumis-kallistuse pole mingeid õrnusi vahetanud. Meeldib mulle see suhe ning temalegi ("Üllatavalt kerge on rääkida" - tema sõnad päris tihti, kuigi on üldiselt kinnine inimene). Töötab heal kohal, korraliku haridusega.
Palun ärge väitke, et EI SAA olla sõprust mehe ja naise vahel. SAAB ja on imeline!

to teemaalgataja

Ära kuula siinset jama. Ühe naise vana on teise naise uus. Kui tal on tõesti kõik pees, kasuta võimalust. Ükski mees ei otsi põhjuseta armukest ega naistuttavat, järelikult on kodus ikka midagi totaalselt paigast ära. Siinsed tegelased on arvatavasti naised kel on ka midagi mäda ja kardavad oma mehe kaotust (just sinu suguste noorte ja huvitavate näol).
Anna sellele mehele kindlalt teada mida tunned, võib juhtuda, et sa ei kahetse. Ütlemata jätmisel kirud ehk end elulõpuni.
Oled vaba ja seega võid teha mida heaks arvad, tee seda.
Elame vaid korra ja seega ELAGEM.

Noh,minu mees armastab mind meeletult aga tean täpselt,et ühele naisele kellele ta külje alla hiilib räägib ka sellist tüüpilist juttu,et kodus kõik läbi ja nii ja naa.Ja kui uksest sisse tuleb siis kallistab mind ja ta ei jäta kunagi ütlemata kui väga ta mind armastab.Ühegi abielumehe juttu ei maksa uskuda.Selleks ,et naiselt midagi kätte saada peab ju valetama.Ta ei vaja ühtki armukest,ta lihtsalt ajab neile kärbseid pähe.Nagu ta ise ütleb,et eksperiment kui kergemeelsed ikka naised on.Ja veel,olen ise ka olnud abielumehe armuke palju aastaid tagasi ja usu mind...see tuleb kõik kunagi sulle endale samamoodi tagasi.Vot.Krt!Kas tõesti enam vabu mehi pole?

to või hoopis nii...:
Kirjutasingi oma nägemuse ja kogemuse sõprusest, sinu oma ju ei tea! Teame teineteist piltide järgi ning oleme mõlemad kindlad, et kui kohtuksime, läheks me kirjasõprus üle millekski muuks...Aga seda pole kummalegi vaja: temal on väga haige naine, minul... muud asjad. Ja meil on teineteist VÄGA VAJA. Meie kirjad on kõike muud kui hingetud! Kas ainult siis voodis on võimalik teineteist aidata??? Arumaeisaa!!!! Õigel sõprusel pole tõepoolest mingeid kitsendusi, on vaid reeglid, mida loome ise. Ja meid meie reeglid rahuldavad. Kusjuures tunnen teda alati rohkem juuresolevana kui mõnda reaalselt kõrvalseisjat.
...selline võimalus lihtsalt kohutas sind, jah???

aimasin kohe kellega räägin, mõte oli tuttav! aga ok, sellel polegi vahet. kommentaar sinu vastusele: "mis keelel, see meelelel"

tegelikult oled sa samas seisus teemaalgatajaga, vahe on ainult selles, et teie pole veel füüsiliselt kohtunud ja pole mõtet rääkida, et sa pole sellest suhtest pikemalt mõelnud, mõtle ise: sulle sümpaatne mees ja tema väga haige naine ning sina vaba ning vallaline, tee mis sa tahad aga sinu siirus ei paista just kaugele...või räägi seda nn. sõbrajuttu sellele VÄGA HAIGELE NAISELE, temal kindlasti läheks sinust kohe tervis poole paremaks:(

to to nii ja naa 01:02!
ajasid mu vähe "segadussse", kuna sõprusese teemadel pole siin delfis eriti kirjutanud, sellest konkreetsest kirjasõprusest kirjutasin aga täiesti esimest korda. Aga, tore kui mind tunned, ja muidu polegi siin ju mõtet kirjutada kui pole "keelel ja meelel". Niisama kommimist siin niigi palju.
to to nii ja naa 01:20!
Kui mind teemaalagatajaga ühte patta panid, siis ei saanud sa minust küll üldsegi aru... Minul on eetikanormid kindlalt paigas ning minu kirjasõbral ka. Mina ei ole siiani, ega hakka ka edaspidi, mitte ühtegi abielumeest himustanud ja tema ei kavatse oma väga haige naise kõrvalt mitte kellegagi armusuhet luua. Ja aidanud oleme teineteist just nagu sõbrad - paljud küsimused on "lahti kirjutatud" ning teine on teise nõuandeid ka kasutada saanud.
...See on vist tõega selline sõprus, mis siinsele seltskonnale vastuvõetamatu näib... Aga ta on MEIL olemas ja see on kõige tähtsam!

õige ta on, et tuleb kirjutada seda mis on meelel aga rõhutasin seda rahvatarkust sellepärast, et sinusse on nagu sisse kodeeritud mingi sisemine tõrge, mis halvustab teisi inimesi, kes arvavad teisiti ja ei mõtle sugugi iga reaalse kokkusaamise all himude rahuldamise vajadust..., nõrga sisemise kontrolli olemasolul on sinul tõesti parem mitte reaalselt kohtuda ühegi mehega, kellega on sul plaanis vaid seda kirjasõprust pidada. ma ei halvusta sinu suhet aga see sinu nägemus õigest sõprusest oli nagu liiga rõhutatud ja üldistatud:
"Inimesed ei tea tänapäeval vist enam, mida tegelikult sõpruse all mõeldakse..."