Naised appi!
Läksime kontoris vaidlema. Asi selles, et mõned on kusagilt kuulnud, et vee mitmekordsel keetmisel tekkib nn "raske vesi".
Panin otsingusse, ei leidnud midagi.
Ära nad ka mulle seda seletada ei oska. On mõni tark, kes selle lollile selgeks teeb, või on tegemist mingi naisteajakirja paanikaga üheks korraks.

Deuteeriumi ehk rasket vesnikku saab jah kohe kindlasti keetes! lambad...
muidugi, kui teil on elektolüüsi teostavad veekannud, ehk isegi õnnestub... kas keegi teist pole kunagi lapsena ulmekaid lugenud või??

Täielik jama... tavaline vesi H2O, raske vesi on D20(deuteerium-vesiniku isotoop), on üliraske vesi T2O(triitium-vesiniku isotoop).... niiet seda tavalist vett keeda nii palju kui tahad aga ainuke asi mis sellega juhtub on see et aurab ära:) Pealegi on raske vesi(üliraske veel enam) radioaktiivsed... kui mälu ei peta.

Või kas nad just radioaktiivsed olid aga mingi jama nendega oli.

http://en.wikipedia.org/wiki/Heavy_water

intelligentsematele ka link

koolis käinutele meenub vist selline õppeaine nagu füüsika......
või oli seal aega vaid meigile - soengule j.n.e. mõelda?

Selles tähenduses, nagu füüsikud mõistet "raske vesi" mõistavad, ei "teki" mitmekordsel keetmisel kohe kindlasti rasket vett. Mingil tähtsusetul määral võib raske vee osakaal tõesti suureneda, sest raske vee (mida vees alati on) keemistemperatuur on tavalise H2O omast veidi kõrgem. Mingit praktilist tähtsust sellel küll olla ei tohiks, tervisele ei oma see samuti mitte mingit mõju.

Teiselt poolt, joogivesi ei ole destilleeritud vesi. Arvata võib, et mitmekordsel keetmisel tekivad seal mõningad muudatused. Näiteks suureneb soolade kontsentratsioon vees. Võimalik, et mõni naisteajakiri on sellist "soolasemat" vett miskipärast (näiteks kehva tõlke tõttu) "raskeks veeks" nimetanud.

Suured tänud!
Aga need "blondiinid" nüüd said. Näod pikad peas.
Tuleb nagu endalegi keemiast midagi meelde, kui otsa peale aitasite.

jaa...aga teine vaatenurk on see, et veel on teatud kristalliline koostis...kas see on korrapärane või mitte - sellest sõltub tema tervislikkus. ja täitsa võimalik, et korduvkeedetud vesi kaotab oma omadustes.

Rasket vett saab toota tavalisest veest destillatsiooni abil (mis ei ole sama, mis keetmine), seda aga koduste vahenditega teha ei saa (destilleerimist saab küll, aga raske vee destilleerimist mitte, vaja on spetsiaalset destillatsioonikolonni), ja keemiliselt (mida ka vaevalt keegi kodus teeb). Raske vesi on oma koostiselt samasugune nagu tavaline vesi, vaid tavalise vesiniku aatomi asemel on molekulis vesiniku isotoop deuteerium (selgitus - vesiniku aatomi tuum koosneb ühest prootonist, vesiniku isotoobi deuteeriumi tuum aga prootonist ja neutronist, mis kahekordistab deuteeriumi aatommassi võrreldes tavalise vesinikuga, kuid samaks jääb tuumalaeng ja elektronide arv, uhh, tuletage meelde põhikooli keemia!)

Raske vesi on looduses täiesti olemas, iseenesest ei ole ta kahjulik (ei ole radioaktiivne, kuid kasutatakse nt plutooniumi tootmisel ja aatomielektrijaamades), kuid ainult rasket vett juues tekiksid tervisehädad seetõttu, et raske vesi käitub organismis veidi teistmoodi kui tavaline vesi.

Ja mis puutub ainult destilleeritud vee joomisse ja ainult keedetud vee joomisse, mida mõned ilugurud propageerinud on (nt Tiina Park), siis see on tervisele kahjulik samal põhjusel - nende protsesside käigus tekivad vee ehituses (vesi nimelt on kristallilise ehitusega tõesti, vee molekulid on omavahel seotud vesiniksidemetaga ja nad paiknevad korrapäraselt)muutused, mis mõjutavad vee käitumist organismi ainevahetusprotsessides. Nii et nö toorest vett peaks kindlasti jooma.

Hiiglama vana teema siin.Aeg läheb edasi ja nagu ikka paljud asjad muutuvad ajas

http://www.horisont.ee/node/808

H2 vesinikvesi