Logi Sisse

Teata kohatust postitusest - moderaator@delfi.ee
Feministi nurgake
Kokaiiini kahjulikkusest.
 
Arstionu 29. september 2005, kl 21.57
sina ,kes sa arvad et kokaiin on Cool ja, ohutu voi staatuse symbol, motle veel. Kokaiin tekitab tugevat psyyhhilist soltuvust ning ka vaikese koguse tarbimise puhul psyhhoose ja tugevat depressiooni, millest aju ei pruugi taastuda.
Kokaiini soltuvus avaldub tugevas psyyhilises soltuvuses, ning sydameataki oht kasutajal umbes 1000% suuurenenud.
 
empsel 29. september 2005, kl 22.01
Tore, aga seda teame meie, mitte nemad.
 
jorss 29. september 2005, kl 22.06
1000% suurenenud millega võrreldes?
Kui muidu on null (nagu noortel inimestel enamasti on), siis sellest 10 korda suurem summa on samuti null.
Ma ei ole narko sõber, aga sellised pioneerilikult reipad hoiatused tekitavad sama efekti kui nõmedad pesupulbrireklaamid teles - poodi minnes ma neid kaupu kohe kindlasti ei osta.
Mõtle selle üle.
 
mait 30. september 2005, kl 15.38
Kokaiinil on kaks farmakoloogilist toimet: ta on tugev kesknärvisüsteemi stimulaator ja kõrge efektiivsusega anesteetik. Toime on aju kortikaalrakkudele, tekib eufooria, annuse suurenedes aktiveerib ka madalamad ajukeskused ja võimalik on krambid ja treemor. Toime ajurakkudele on lühiaegne, järgneb depressiooni periood. Lokaalne valuvaigistav toime limaskestadel 20 - 40 minutit, kokaiin ahendab veresooni, tõstab vererõhku ja vähendab südamelöögisagedust. Seetõttu on üleannustamisel võimalik südameseiskus toksilisest mõjust südamelihasele. Kokaiini poolestusaeg on väga individuaalne - 20 minutit kuni 2 tundi. Samuti on toime tugevus väga erinev sõltuvalt manustamisviisist. Näiteks võib olla letaalne 30 mg inhaleerimine, piir eufooria ja surma vahel on väga kitsas. Suukaudsel manustamisel on letaalne annus aga 1200 mg, sest maos laguneb suur osa kokaiinist maohappe ja ensüümide toimel. Nii venoossel manustamisel, inhaleerimisel, lihasesse süstimisel on taluvus kõrgem kui sissehingamisel. Inhaleerides imendub kokaiin limaskestadelt kiiresti ja täielikult. Seega võrreldes inhaleerimisega on 40 x kõrgem taluvus suukaudsel manustamisel ja 20 x kõrgem taluvus venoossel manustamisel. Suitsetamine on kokaiini manustamisviis, mil saadakse parim elamus, kuid see on kõige lihtsam viis üleannustamiseks (väga raske on annust kontrollida). Ka on suitsetades suurem sõltuvuse teke ja tugevam toime psüühikale - sage on paranoiline psühhoos, mis teiste manustamisviiside korral on harv. Kokaiini detoksikatsioon toimub maksas kiirusega 30-40 mg tunnis. Võib erituda ka muutumatul kujul uriiniga.mait
 
Mait 30. september 2005, kl 15.39
...Äge kokaiini intoksikatsioon põhjustab deliiriumi, segasust ja paranoiat. Nagu iga teise stimulandi intoksikatsioonil esineb hüpertensioon ja tahhükardia. Esineb müdriaas ja hüperpüreksia. Tahhüpnoele järgneb apnoe; krambid, mis alluvad diazepamile. Võimalikud on ka kardiaalsed arrütmiad, müokardi isheemia ja infarkt. Kroonilised süsteemsed nähud kokaiini tarvitamisel on kaalulangus, letargia ja impotents.
Kokaiini psühhoaktiivse toime võtmeefektiks on leitud oleva dopamiini tagasivõtu sünapsite blokeerimine, tulemuseks on tõusnud dopamiinergiline stimulatsioon. Kokaiin blokeerib dopamiini, noradrenaliini ja serotoniini tagasihaaret närvirakku. Monoamiinide mediaatorite toime lõpetatakse aga nende tagasihaardega neuronis, kust nad on vabanenud. Kokaiin pärsib dopamiini tagasi neuronisse transportiva proteiini toime. Kokaiin blokeerib serotoniini tagasihaaret samavõrd ja isegi väiksemate annuste puhul. Seetõttu suureneb kokaiini juuresolekul monoamiinide sisaldus. Blokeerides noradrenaliini tagasihaaret sümpaatilistesse närvilõpmetesse, põhjustab kokaiin sümpatomimeetikumidega sarnanevaid toimeid. Näiteks ahendab ta veresooni, mistõttu on teda kasutatud trummikile tuimastina. Samuti on toimeks tahhükardia, vererõhu tõus ja müdriaas. Kokaiin blokeerib teiste neurotransmitterite transpordi ja eufooria teke on laiem protsess kui vaid dopamiini tõus mõnes aju piirkonnas. Pärast intensiivset kokaiini kasutamise perioodi raskekujuline psühhootiline seisund, millega kaasneb jälitamisluul ning optilised ja akustilised illusioonid. Kokaiini järgi võib tekkida nii suur himu, et see ületab kõik muud vajadused. Katses ahvidega hakkasid ahvid ise endale kokaiini manustama, lõpetades kõik muud tegevused, kuni nad vajusid unetusse väsimusse ja surid 5 päeva kuni paari nädala jooksul. Kokaiini pideval tarvitamisel tekib kokaiinile omane kiire tolerants. Mõni minut pärast kokaiini manustamist on mõnutunne kadunud, kuigi kontsentratsioon plasmas on kõrge, põhjustades annuste suurendamise vajaduse. Alkoholi, nikotiini ja opiaatide puhul on samuti rakuvälise dopamiini tõus limbilistes struktuurides.
Füsioloogiline toime - toimib tugeva vasokonstriktorina ja inhaleerimisel tekib alul lokaalselt tugev veresoonte ahenemine, siis aga ninalimaskesta rakkude surm, mis viib koe haavandumisele. Vett tilkuv või kinnine nina, raske on hingata läbi nina, on omane harval ja väikeste annuste tarvitamisel. Edasi areneb ninavaheseina perforatsioon. Suitsetamisel mõne minuti jooksul järgneb vererõhu kõrgenemine, toimeaeg sõltub manustamisviisist. Kõrge annuse korral võib toime lakkamisel tekkida vererõhu langus, mis võib olla letaalne. Mõjust ajurakkudele hingamissageduse tõus, ärajäämanähuna ähvardab hingamisseiskus. Samuti võib esineda oksendamine aju okserefleksi tõusust.
Psühholoogiline toime - esialgu elavnemine, eufooria, energiapurse, vaimse võimekuse tõus, sotsiaalsuse tõus, seksuaalsuse stimulatsioon, ergastus. Sellele järgneb aga depressioon, segasus, meeleheide, ärevus, letargia, ärrituvus. Käitumuslikud muutused tekivad palju madalamate annuste korral kui avaldub füsioloogiline muutus. Sellest uue annuse vajadus, korratakse venoosset manustamist iga 10 minuti tagant, et hoiduda depressioonist. Krooniline ja igapäevane kasutamine lõpeb tunnetushäiretega, hallutsinatsiooni ja viirastuste nägemisega. Hallutsinatsioonid on sarnased alkoholi deliiriumiga, pikaajalisel kasutamisel tekib paranoia. Psühhootiline käitumine tekib juba suhteliselt väikeste annuste tarvitamisel. Sarnast kehalist võõrutussündroomi kokaiini tarvitamisel ei esine, on psühholoogiline - iha. Mida kõrgem annus, seda rängem depressioon järgneb. (Loomkatsed ahvidega kinnitavad, et kokaiin on kõige tugevam teadaolev iha tekitaja - ahvid manustasid endale vabatahtlikult kuni surid viiendal päeval. )
Seejuures iga rohuvõtmise episood aktiveerib spetsiifilisi ajustruktuure, jättes mälujälje, mis püsib kaua pärast seda, kui kasutatud aine on kehast jäljetult kadunud. Selline rohu jälg on seotud ümbritsevaga (inimesed, koht, asjad), millel on võime aktiveerida seda mälujälge ka ilma "rohuta". Kokaiini tolerants ei sarnane teiste narkootikumide omale - ei teki tolerantsi eufooriatundele, väheneb küll võime vähendada ärevust ja pinget. Sama annuse korral on võimalus üleannustada.
Seega kokaiini tarvitamisel on tegemist kroonilise haigusega mõnuainete kasutamisest. Patsient kannatab kõige kompleksema meditsiiniliste, psühhiaatriliste ja sotsiaalsete probleemide kombinatsiooniga.
Lisa postitus
Autor:
Sinu e-posti aadress:

Selleks, et lisada oma postitusele pilt, video või pildialbum, kopeeri postituse väljale pildi, video või albumi aadress.

Näiteks:
  • http://pilt.delfi.ee/picture/2715753/
  • http://video.delfi.ee/video/vRze7Wd9/ või http://www.youtube.com/watch?v=KF0i_TyTtyQ
  • http://pilt.delfi.ee/album/170457/
Pane tähele! Lingid on aktiivsed ehk klikitavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes! Lisada saab vaid Delfi Pildi fotosid või albumeid ning Delfi Video või Youtube'i videoid! Fotod, galeriid või videod on nähtavad ainult sisse loginud kasutajate postitustes!
Lisa postitusele link, pilt või video!