Kysin lihtsalt huvist - milline on sinu jaoks olulisim, kokkuvottev printsiip mille jargi elada?
Pean silmas midagi sellist nagu
"ara tee teistele mida sa ei taha et sulle tehtaks",
"lobutse taiega kuniks elu veel kestab", voi
"anna rohkem kui sa votad", vms.

tee kõik selleks, et saada seda, mis teeb sind õnnelikuks!

Ela ise ja lase teistelgi elada.

hello moto..

ela nii,et pärast poleks kahju elatud aastate pärast.mul on kahju,olen jamalt elanud.

Olla õnnelik!

Liikuda lahemale olulisele ja kaugemale ebaolulisest.

minu elu teise poole moto " tee iga päev vähemalt üks heategu, veel parem kaks või kolm"

Harley Davidson.

usalda ainult ennast

parem kahetseda seda, mida oled teinud, kui seda, mille oled tegemata jätnud.

..jääda inimeseks, sest loomi on niigi palju.

Ära elada kuidagi.

* NALJA PEAB SAAMA!

* mida kõrgemal me lendame, seda väiksemad paistame neile, kes lennata ei oska - ja siis õppida sellest faktist mitte välja tegema:D

Ära tee kellelegi head ja keegi ei tee sulle halba

Üheksa korda mõõda, üks kord lõika!
Parem karta, kui kahetseda!

Tasa sõuad, kaugele jõuad.

tähtis pole see kui palju on su elus aastaid v kui palju on neis aastates elu!

elus on ainult üks asi kindel, et miski pole kindel ja isegi see pole veel täiesti kindel

ole mõnus ja ära tõmble :)

ära iial ütle iial

ela nii, et mitte ühtegi hetke pole vaja iialgi kahteseda

Tee ükstapuha mida tahad, aga ainult niikaua kuni ise õnnelik oled!

aga kas te elate ka nende motode järgi?

nt see, et ela nii, et mitte ühtegi hetke pole vaja iialgi kahetseda. Kahetsen pidevalt, et mõne inimesega tülitsen või lapsega riidlen. Kas ja kuidas oleks võimalik tegelikult ka nii elada, et mitte ühtegi hetke iialgi ei kahetse.
Enamus neid motosid tunduvad küll sõnakõlksudena. Aga ilusatena.

karina, arvan, et minul oma järgi elades ei käi ülejõu. vastutahtmist mägironijaks ei hakka, et hiljem sisukat elu meenutada, aga võimaliku ja väärtusliku küll.

Selge see,et me ei saagi osade asjade puhul kohe alguses teada,kas me kahetseme seda hiljem või mitte.Aga selle saab ju teada,kui on asi tehtud,seega pole vist ikka mõtet kahetseda - sest ka see aeg,et selleni jõuda ei kulunud ju niisama.
Ära iial ütle iial,mitte alahinnata tundeid...
Ära kaota sihti,tasub vahepeal riskida,aga säilitada inimlikkus...(meid teatavasti eristabki loomariigist võime anda hinnang oma tegevusele,eristada tsivilisatsiooni dzunglist,see ka meie vastutusel ma leian)
Ülbusel ja enesekindlusel ning targutamisel on vahe,tihtipeale kiputakse seda segi ajama,enamjuhul nende inimeste poolt,kel puudub julgus midagi ette võtta ning siis tunnevad vajadust kedagi maha teha...kes on edukam ja julgem...
Veel,keegi pole piisavalt täiuslik,et teist kritiseerida,ärge laske õelusel end pimestada,sellega ei saavuta lõppkokkuvõttes midagi head:)
Minu arvamus.

elan ainult iseendale, aga hoolin ka teistest:)

Võiks olla lihtsalt nii - et kui sa siia ilma sünnid,siis kõik naeravad ja kui siit ilmast lahkud , siis kõik nutavad.

Elust tuleb läbi murda, mitte pugeda...

Tark õpib teiste vigadest.