Julgen kahelda et eelmainitud filosoofia (piimapõrsas) kõikides suhetes kehtib. Olen olnud märksa paksem ja ega ma endale ei meeldinud kyll siis eriti - meeski oli teine, kel suht ykskõik nii minu kui enda fyysiline vormisolek ja välimus.Kuna olen loomult jube laisk, siis selline väike taganttorkimine on minu puhul igati omal kohal. Praegune elukaaslane on ise fyysiliselt väga heas vormis ja tõesti mu silm puhkab ta peal ja on kena vaadata. Loomulikult ei jätaks ma teda maha kui ta mingi haiguse tõttu paksuks ja lodevaks läheks, aga kui selle põhjustaks lihtsalt õllekaanimine sohval vedeledes ja rämpstoidu ohjeldamatu näost sisseajamine, siis ma ka näägutaks ja torgiks - tema enda huvides.Samas ei mõista ma hukka teistsuguseid paare - endalgi on yks tuttav paksukestepaar, kes ei ytle kunagi ära heast söögist ja joogist ja muudest elumõnudest, nad hoiavad teineteist väga ja on ka teineteise jaoks ilmselt atraktiivsed ning mul on hea meel nende pärast. Niiet jutu point on "igale oma"

Piimapõrssaga nõus. Sinu suhe on rajatud valele alusele.

aga mind paneb imestama see, et siin suhtutakse mehesse, kes naisele 'paks' ütles nagu ta oleks roimaga hakkama saanud. ma olen kindel, et kõik on näinud/kuulnud, kuidas naine oma õllekõhuga mehele ütleb, et ära rohkem söö, tee trenni, sul on õllekas ette kasvanud vms. mina olen korduvalt kuulnud naisi oma meeste figuure arvustamas. ma ise ütlen alati mehele kui ta juurde hakkab võtma, et söö vähem, kõht kasvab ja mees tõdeb, et on jah mõned kilod juurde tulnud.
miks ühte pidi (mees naisele) ei tohi tüsenemisele tähelepanu pöörata ja teisipidi (naine mehele) võib? kusjuures minu mees käib ise mu käest küsimas, et kuule vaata, kas ma olen paksuks läinud ja ma täiesti ausalt ütlen kui on. ei mingit solvumist. aga miks mees naisele ei tohi öelda, kui naine paksuks hakkab minema. ise ei pane ju tähele, kui kilod kogunevad.. ühed püksid jäävad väikseks, siis järgmised ja järgmised. nii see paksuks minemine ju käibki.

Sest naised on selles teemas nagu tundlikumad. Meestele ei lähe oma välimus nii palju korda kui naistele. Minu kallim ütles mulle kunagi et ma võiksin ka trenni teha natuke ja siis ma olin ka hullult solvunud. Ma arvasin et ta peab mind paksuks kuid hiljem tuli välja selline asi, et kuna ta ise väga sporti armastab, siis ta lihtsalt tahaks et ta saaks sporti koos oma tüdrukuga teha, et oleks lihtsalt lõbus.

armastav mees ei ütle IIALGI oma naisele, et "kuule, sa oled paks, võta kaalust maha, muidu otsin mõne peenema". ta ütleb, et "kallis, lähme rattaga sõitma" ja hakkab ise naise jaoks lahjemaid toite kokkama. ja seda ka alles siis, kui naise ülekaal on juba tervist ohustavas suurusjärgus. selle tropiga, kes paari kilo peki pärast vingub, pole küll mõtet oma elu raisata.

Margitiga täitsa nõus. Ja kes veel peaks sellele tähelepanu juhtima, et oled ennast käest lasknud, kui mitte oma mees. Mul endal kaaluga kõik korras, aga hiljuti oli mehega ülekaalust juttu. Ütles mulle otse, et kui näeb, et lasen ennast käest ära, siis peab minuga tõsised läbirääkimised. Kui vaja teeb ise süüa ja kui vaja lähme koos trenni jne. Vastupidiselt solvumisele oli see nii armas, et mees hoolib. Tahab, et ma hea välja näeksin ja on ka ise nõus sinna panustama. Ja mis seal salta, ise teeb ta ka trenni ja vaatab mida suhu pistab. Ja tegelikult on meil kõigil õigus enda kõrvale valida inimene kes meile meeldib. Jutt ei käi rasedatest naistest ja taastumis perioodist. Siis saab iga normaalne mees aru, et miks see nii on. Nii et naised, hoolitsege enda ja enda keha eest.

Aga mida lugeda enda käest ära laskmiseks?
Mõnele mehele meeldivad modellimõõtu alakaalulised tüdrukud ja pole sugugi tervislik täita sellise mehe nõudmisi.

Näiteks kui sain oma kallimaga tuttavaks, olin modelllimõõtu neiu. Keskkoolis ütles kooliarst kogu aeg, et oi sina pead küll rohkem sööma. Ma sõingi kõike, mida tahtsin ja mida kodus saada oli, lihtsalt ainevahetus või miskit oli selline, et olin peenike kui modell. Ükskord ülikooli esimesel kursusel olles näitas kaal 55 kg ja siis tuli endalgi hirm peale :)

Nüüd aga olen kaalus juurde võtnud, ei teagi, kas seda on põhjustanud töö, toit või rasestumisvastased tabletid. Ja kallim ütleb kah, et olen ennast käest ära lasknud, ükskord ütles koguni, et rõve vaadata :( Ise arvan, et olen keskmine, peenike enam ei ole, aga paks ka mitte. 176 cm, 71 kg ja kannan suurust 40. Trennis ei käi, sest peale tööd tunnen end väsinud ja näljasena ja ainus, mida tahaks ja jõuaks, oleks midagi süüa ja siis lihtsalt rahulikult olla. Pealegi jõuan pahatihti töölt sellisel kellaajal, et nii hilja vist trennid enam ei alga.
Endal on ka tegelikult ennast peeglist halb vaadata, sest kui ikka alakaalulisest jõuad normaalkaalu ülemisse otsa, siis see on päris suur vahe. Kuigi mõni ütleb, et ma pole paks. Näiteks mu noorem õde, kes on minust palju paksem ja kelle ümber pidevalt sumiseb mehi, kes temast vaimustuses on ja mingit "käest ära" juttugi pole :)


Ma arvan,et eks ma kah midagi ikka ette võtan, näiteks olen mõelnud, et peaks mingi trenazööri koju muretsema. Samas olen nõrga iseloomuga ja soovin ka iseelu nautida, mitte ainult mehe jaoks elada, näiteks ei suudaks ma loobuda maitsvatest toitudest ja hakata ainult keeduporgandit sööma nagu siin eespool soovitati. Või tulla hommikuti vara üles (mul on hommikuti kõige magusam uni!) ja minna vesivõimlemisse, kuna õhtustesse trennidesse ma ei jõuaks...

Samas kallim ise on ka samamoodi juurde võtnud aastatega, aga mind see ei häiri ja ta meeldib mulle ikkagi. Mina leian, et mis siis, et me pole ülisaledad - me pole ju päris koledalt paksud ka, vähemalt saame elu nautida ja ei pea end piinama, sundides trenni ja keelates toitu.

ma oleks küsinud ja mis sina selleks teinud oled, et mina peenem oleks? Kus on sinu abi, kui seda pole siis ära plääguta!!!

Meil ka siin Vaeste Patuste Alevis ühel lumevaesel talvel ühed tüübid rääkisivad ühe naesterahva kuuldes et näedsa Loodus on täitsa pekkis lund es ole.

Noneh polegi teist siin tükk aega tööpostil näinudki tea kas läks lõhki või dekreeti. Kui dekreeti siis võis vabalt lõhki ka minna ta ennem juba mitme raseda jagu. Loodetavasti suutsid arstionud ja tohtritädid enneaegse mittesündinu grazycutiga emakere küljest eemaldada ja inkupaatorisse järelvalmimisele suruda.