rääkige oma häid või halbu kogemusi, kellel eriline eesnimi. endal hästi tavaline, linnas kui keegi hüüab, kohe pool tänavat vaatab..

mina muudan nüüd varsti oma esimese mehe perekonnanime eesnimeks.
ei meeldi vanemate poolt pandu.
eesnimeks tulebki esimene perekonnanimi ja perekonnanimeks praeguse mehe nimi

Päris hull oli kuulata, et meie üks tuntud naisnäitleja on oma tütrele Miira nimeks pannud.Eestlastel on see läbi aegade olnud kindel hobuste nimi!Õnneks või kahjuks on hobuseid väheks jäänud.
Kui nii edasi arutleda siis nimed Muri, Miisu ja Kirjak on siis tuleviku nimed. Nimi last ei riku, kuid vanem võiks küll veidi mõelda enne kui lapsele nime panema läheb ja kindlasti tahab, et seda nime enne ei oleks.

noh, ma ei leia jälle mingit erilist rõõmu selles, et pean iga kord oma nime öeldes hakkama seda täht haaval ette veerima. ja mul ei ole isegi mingi pop x,y,c (vaata nimerida ;) ) kunstlik moodustis, vaid lihtsalt vana ja harvemalt esinev nimi.

Pauka oleks hea tütarlapsenimi.

muideks ma oleks päris rõõmus, kui mu nmi oleks pigem muri kui tiina vms

Mulle küll minu nimi meeldib:) Ei ole mingit probleemi kuskil maal, et kas sa oled mees või naine või kuidas seda nime hääldatakse:)

Ralliässade laste nimed:
Bensiinika
Mehaanika

traktoriina

Hea oli see, et õpetajatel läks alati väga palju aega enne kui minu nime selgeks said. Hea selles mõttes, et siis ei näidatud iial näpuga minu peale, et sina x vasta sellele küsimusele - neil ei tulnud nimi meelde. Lastele polnud nimi meelespidamine probleemeks, just täiskasvanutele. Ei sisalda võõrtähti, täitsa hääldatav. Aga ikka ja alati hüüti valesti, kõiksugused levinumad variandid, mis vähegi sarnased, prooviti läbi.

Mina pole iial nimekaimu kohanud, kuigi neid on...nagu näitab netiotsing. Midagi keerulist pole, lihtsalt vähe levinud.

see siis on hea, kui õpetajatel läheb palju aega nime hääldamise selgeks saamisele? On siis nim hääldamine peamine ? Olen ise õpetaja ja kogenud halvakspanevat naeru, kui esmalt ei oska õpilase nime hääldada nii nagu tema tahab . Näiteks mitte Maarika, vaid Mariika. Kusjuures kirjapilt on sama.

mul selline tore nimi, mis sobib nii mehel kui naisele, igasuguseid toredaid juhtumisi on olnud, eriti kui sõbranna räägib minust, arvatud on et olen homo, kuna olen nõus sõbrannaga šoppama, taksos öeldud, et pidi ju mees tulema jne

nüüd olen juba reageerima hakkannud kõikidele vähegi sarnastele nimedele, ei viitsi enam seletada, et tegelikult olen... mitte...

Üle 30 aasta ei ole oma nime sallinud. Liiga pikk ja kohmakas. Ja olenevalt lastevanemate maitsest, on see aegajalt jube moenimi.
Nii on igas "satsis" hunnik Hannasid, Liisusid, Laurasid... Minu kooli ajal oli Katrin, Andrus (Andres), Toomas, Marek, Vahur jne. väga moes.
Vanad Wilhelmiined ja Adad, Martad ja Akselid olid eelmise saj. algul ja hooti korduvad siiani.
Erilised nimed võivad väljanuputamise või kirjapanemise hetkel huvitavad tunduda, aga kui ikka võõrad või ka laps ise oma nime käänata ja hääldada ei suuda, siis milleks see?
Nii nagu oli aeg, kus soost, suurusest ja tõust olenemata oli iga teine vastutulev koer Charlie ( erinevas kirjapildis). Kujutate ette punnissilmset kõverat ja kollast Tšarlit?
Ja kassid Pätud...

Ka kuuekümneaastane Annike on "armas"! Ja sajakilone Chathryne...
(mis iganes, peaasi, et palju võõrtähti).
Samas pisikest Reinu või Vambolat ka ei tahaks teada...

Nimi olgu ikka auks ja eluajaks, mitte naljategemiseks!

Õigemini probleem polnud häädaldamise vaid lihtsalt nime välja ütlemisega. Hääldan ma oma nime täpselt nii nagu loen. Aga õpetajatel tundub suur probleem lugemise ja mäluga olema. Lugesid vaid esimese poole ära ja edasi leiutasid ise sobiva lõpu. Tõesti mul ei ole mingi imenimi, ei ole võõrtähtid, väga eestipärane, ei ole kusagilt ameerikast võetud. Ainus häda, et harva esinev ja sellega poldud nõujaajal harjutud.

Mul üldiselt mäluprobleeme ei esine, kuid sel aastal vahetasin töökohta (kooli) ja sain kokku 132 uut õpilast. Ausalt öelda ei olnud alguses kerge meeles pidada,kelle nime kuidas välja ütelda (Kristina - kaks tüdrukut tahavad, et nende nime loetaks rõhuga esimesel silbil, üks jälle teisel silbil. Komplektis on veel Kristiine, Kristiina, Chrystin ja Kristiin).

mt

Olen oma töö tõttu kohanud väga veidraid eesnimesid nagu: Ottokas, Aap, Kanni, Üllas, Kutt, Tunnet, Lible, Kiir ... jne
Olen kunagi isegi ühe noormehe maha jätnud tema nime pärast...... okei ta kandis kajakaid ka, see oli teine põhjus :D