Tervist!
Mis te naised arvate kas inimene kes sooritab enesetapu on tugev või nõrk?Ja palun põhjendage ka.
Mina isiklikult arvan et vaid tugev inimene suudab sellise otsuse vastu võtta.Jah võibolla ta jääks millestki veel oma edasises elus ilma-aga ta vähemalt otsustab midagi ja teeb selle teoks mitte nagu paljud kes lihtsalt virelevad aastaid oodates et äkki midagi juhtub ja läheb paremaks.Mis teie arvate?Ja kas olete kunagi ise tundnud et peaks siit ilmast lahkuma?

kas sa ei oska elada või?

surnud jõuab olla küll ja küll.....

Nõrk, kes otsuse vastu võtab, tugev kes julgeb/suudab täide viia.
Minu jaoks mõttetu, alati on mingi pääsetee ja elu eest põgenemine näitab ainult argust elu(olu) ja põgenemist reaalsuse eest.
Kõigest on võimalik välja tulla, mis määral, see on juba kinni inimeses endas.

Arvan, et ikka tugev peab olema.
Olen üritanud korra, ühel väga väga raskel eluetapil, ei suutnud õnneks, hirm hakkas. Mitte surma ees vaid hakkasin kartma, et mis siis saab kui ei õnnestu ja jään nt. pooletoobiseks või vigaseks. Tegelikult hea, et hirm hakkas ja mõistus pähe tuli.
Peale selle raske etapi ületamist läks elu aina paremaks ja praegu olen väga rahul. Rohkem pole sellist soovi olnud.

ikka nõrk, tugev inimene saab eluga hakkama.

vaga huvitav vaide. elada ei julge, aga ennast tappa kull. kus see julgus siis valja paistab.

Nõrgad jah, annavad elule alla. enesetapp on mõistetav ainult olukorras kus ei ole teist väljapääsu nagunii, väga raske haigus, surmanuhtlusegavangid jne. siis on mõistetav.

898937

see peab olema ikka aarmiselt suur moraalne ja hingeline, ka materiaalne kriis, kui inimene endalt elu votab. kindlasti on enesetapja selle nimel "kovasti vaeva" nainud.

alati on mul kahju nendest inimestest, kes peavad koik selle elavatena ule elama / perekond, sobrad, lahedased. nendele tehakse ikka vabasurma mineja poolt koige rohkem haiget.

samuti kujutan ette, et enesetapja leinamine on mingi hoopis teistsugune protsess, kui loomulikku surma surnud inimese puhul prrr! paris kole moeldagi.

Mina üldse ei saa aru, miks öeldakse et inimene, kes enesetappu kaalub või seda teeb, on nõrk. Miks nõrk? Kui eluisu pole, siis seda pole, see pole nõrkus. Kui su probleemid on kasvanud üle pea või lihtsalt elu ei paku sulle enam midagi, oled saavutanud kõik, mida tahtnud oled ja elu on igav, siis miks peaks edasi elama? Tõestama, et oled tugev? Ei tea mis hea pärast. Mingil hetkel lihtsalt võib juhtuda, et inimesele muutub kõik talumatuks ja kõik see oleneb inimese temperamendist ja eripärast. Iga inimese elu üle otsustab ta ise ja kedagi hukka mõista või viltu vaadata on lihtsalt ülim debiilsus. Hukka mõista ja kritiseerida on alati kerge. Eriti neil inimestel, kes ise tegelikult surma kardavad.
Mina surma ei karda ja ei võta seda kui halba asja.
Enesetappu olen kaalunud küll aga tegemata on jäänud see just vahendite puudumise tõttu.
Aga enesetapu teinud inimest tugevaks nimetada... mõnes mõttes on arusaadav, sest tahe elada on inimeselooma instinkt ja looduse vastu mõistusega minna... seda võib nimetada mingis mõttes tugevuseks.

Inimene, kes teeb enesetapu, on haige.

Kuidas see üldse oluline on kas tegemist on nõrga või tugeva inimesega? Mida see vastus nagu muudab?

öh: Enesetappu olen kaalunud küll aga tegemata on jäänud see just vahendite puudumise tõttu.

?????????????? selgitust pole vaja lisada. päris hea must huumor.

see, kas keegi on tugev või nõrk, annab arvatavasti hoógu ja selgust neile, kes midagi oma peas hauvad. samuti nendele, kes on midagi sellist kogenud.

Ma arvan, et need, kes pole täiesti põhjas olnud, ei mõista kunagi inimest, kes on valmis enesetapuks. Olen ise sellele mõelnud mitu korda aga siiani ei ole midagi ette võtnud.

Enesetapja on nõrk.
Tugev inimene "ei virele" ja "ülepea kasvanud probleemidest" saab ka üle - tark ja tugev võtab midagi ette (siinses elus), et oma olukorda parandada.
Vireleja vähemalt loodab, et ehk võtab ennast kunagi kokku aga enesetapja ei suuda sedagi. Nõrk.

sa vist pole depressioonist kunagi midagi kuulnud, no loodame, et sinul kunagi elus raskueks ei lähe.

masendus pole üldse võõras kogemus. alati võib inimene vaadata enda sisse ja küsida - mida ma olen teinud valesti, et kõik nii sitasti on? kindlasti leiab ta sealt hulga vastuseid. valed valikud, valed otsused, valed inimesed, võibolla selle hunniku valedega ongi raske toime tulla ja kusagilt otsast arutama hakata. mingeid asju lõpetada, et teisi alustada. ei usu iialgi, et keegi tõukab inimese selleni, et niisugune valik tehakse.

Kõikidele probleemidele on lahendus, elu on lill ja tuleb ennast lihtsalt kokku võtta ja muu selline pahn. Pigem tugev.

muidugi on enesetapja nõrk inimene, sest oma probleemsest elust "lahti saades" kallab ta oma saastaga üle oma lähedased ja sõbrad. ainult väga süüdimatu ja selgrootu inimene teeb selliseid asju oma lähedastele.

tegin kolm aastat tagasi...ellu jain ja olen nii nii tanulik!! elu on raske ja seda peab endale teadvustama, mitte seepeale end tapma.

kes lihtsalt virelevad aastaid oodates et äkki midagi juhtub ja läheb paremaks.

Ei ole sinuga nõus, teemaalgataja. Minumeelest on uudishimu elu ja tuleviku vastu (äkki midagi muutub? äkki tuleb mul endal mõni hea idee) just tugevuse näitaja ja üks positiivsemaid asju inimestes.

Hoopis teine asi, kui inimene riskib eluga oma tõekspidamiste nimel, näiteks oma maad kaitstes sõjas või kedagi tulest päästes. Arvestab, et tema võib elu kaotada, aga siis võidavad sellest ehk need, kes tema abil ellujäämise/parema elu saavad.
Neid pean julgeteks.

Okei, äärmuslik argpüks, kes kardab endale natukenegi haiget teha, ennast tappa ilmselt ei saa. Aga mingiteks ekstra julgeteks enesetapjaid ka ei pea. Kui ikka piisavalt ennast masseerida "natuke aega on valus/hirmus ja siis on eesmärk saavutatud ", siis eks valulikule meditsiiniprotseduurile või sünnitusele minejad tee ju samamoodi ja keegi neid selle eest harukordselt julgeteks ei pea.

Samas võib näit. sõjas või päästetöödel oma hirmust jagu saamine kesta päevi, kuid, aastaid... mis on enesetapuks vajalik julguse hulk (hirmu väljakannatamine hetkest, kui kui ta parajasti päästikut vajutab, auto vastu seina juhib, nöörikaela paneb vms kuni ära kustumiseni) selle kõrval? Köömes.

kriipsuga 100% nõus. nii see ongi. ja neid see enam ei koti, et pere peab sellega edasi elama.

Nõrk ei ole see kes enesetapu ellu viib,vaid see kes püüab sellise teoga TÄHELEPANU saada.Väga paljud üritajad (ka minu tutvusringkonnas on neid)mõtlevad vaid enda peale,mitte tagajärgedele.Väga ebastabiilsed või suure egoga inimesed need üritajad.
My point...

Võite rääkida mida tahes aga ma mõistan inimesi, kes sellise otsuse vastu võtavad. Võimalik, et sellel inimesel on nii tugev depressioon, et ta enam ei teadvustagi endale, et ta lähedased seda ei soovi, alati ei aita ka antidepressandid.

öhil väga tugev argument - mõistus looduse vastu. Loomad juba enesetappu ei soorita, selleks on tõesti vaja kõrgemat teadvust. Kes oleme meie, et sellist otsust hukka mõista? Kas inimesel ei tohi siis olla õigust otsustada enda elu ja surma üle? Ta ei saanud ju otsustada, kas sündida või mitte, miks ei võiks tal olla vähemalt õigust otsustada, millal ja kuidas enda eksistents lõpetada?

tugevus on selline tegu sel juhul kui inimene on ravimatult haige, ise tahaks võibolla elada küll, aga mõtleb teistele, kellel on tänu tema olukorrale elu keeruliseks läinud(vajab pidevat põetamist). nõrk on igal juhul see inimene, kes elab oma elu nii keeruliseks, et muud väljapääsu ei paista olevat. tark inimene elab oma elu nii, et endal oleks hea ja teistel samuti. depressioon ei teki üleöö. nõrk ja rumal on see, kes saab aru, et on masendus, depressioon aga ei võta midagi ette.

aga loll küsimus nüüd... kui MINA otsustan surra siis on see MINU otsus, miks peaks nüüd hakama MINU pere pärast muretsema? kas nad on mingid imbetsillid ja väärakad et kohe hukatusse langevad, kui ma ära end tapan?

ja kõik pole nii täiuslikud kui sina, tihtipeale polegi lahendust masendusele ja depressioonile. sinusugused inimesed süvendavadki inimeste kurbust ja masendust.

mango:

ma ka mõistan, miks ja millises olukoras enesetappe tehakse. Aga teema oli praegu tugevusest ja nõrkusest ja tugevateks ega julgeteks ma enesetapjaid siiski ei pea.

Loomad võivad ülitugeva ja pideva stressi olukorras lõpetada ennast alal hoidva tegevuse - ei võta sööki, ei puhasta ennast, ei pissi-kaka jne, sellest nõrgaks ja haigeks jääda ja lõpuks surra. Samuti ennast arutult kuhugi vastu peksta ja ränki vigastusi tekitada endale. Omamoodi kah nagu enesetapp. Nii juhtub vahel näiteks kinnipüütud metsloomadega.