Hei, kas teie ka noores põlves kodust ära oled jooksnud?
Mina jooksin kunagi ära, kuna mu ema tahtis omale saada raha, mida mina olin teeninud meie aiast korjatud õunte müümise eest.
Ma arvasin, et ema nõudmine oli ebaõiglane, vaatamata sellele et meie rahaline olukord oli viimasel ajal kitsas olnud.
Sõitsin ära, teise linna.. et oleks sest kohutavast halvast emast eemal!
Kui aga papp otsa sai, muutus asi kiirelt nutuseks..
Kuna te kõik mõistate, et pubekas väga palju õunu turule ei suuda vedida, siis võite arvata, kui vähe ma tegelikult pappi sain :P

Igaljuhul.. kui papp otsa sai, mõistsin mingi aja pärast, kui mõnus mul siiski kodus oli olnud.. katus, söök ja vanemate hool ja abi.
Uhkuse allasurumine oli raske aga keha vajas oma.. Läksin tagasi... Ema kallistas pea-surnuks ja isa ütles, et kle, kui on jama, räägi kõigepealt mulle.. et ehk saame asjad omavahel korda aetud...


Ja nüüd siis on meie pere latsekene ära jooksnud.. isegi kirja jättis.. põhjused on natuke naljakad.. süüdistatakse meid tema peale liiga väha raha kulutamises.. ja selles, et me liiga kehvapoolses korteris elame..
Aga kui meil lihtsalt pole rohekm raha?
Minu arvates peaks ju asjad enamvähem korralikult jaotatud olema, kui lapsele jagub peale toidu ka trennis käimiseks ja mitme paari jalanõude ja muude riiete jaoks? Ja mitte mingite kasutatud kraami vaid täitsa uute asjade jaoks...

Ohh jahh.. kas ma võin loota, et ka tema tee paari-kolme päeva pärast koju tagasi jõuab? Või mitte?
Njah.. ja mina olen veel rahulik.. Kui te mu naist veel näeksite..

see on täiskasvanuks kujunemise protsess. midagi pole teha - inimesed õpivad oma vigadest. ole hästi rahulik.

Huuh...väga kurb kuulda.

Olen ka mina plaaninud ärajooksmist. Asjad olid juba pakitud ja olin minekul, kui tuli pähe mõelda, et kuhu minna? Ja selleajapeale sai ema jaole ka juba ja tegi selgeks, et iga pisema asja peale ei pakita asju. Perekond on perekond ja kui perel on raske, siis on kõigil raske, mitte nii, et üks jalutab käed taskus minema.

Põhjust enam ei mäletagi- ka võis olla mingi raha teema, sest olin vaesest perekonnast pärit ja koolis olid popid igasugused uhked riided ja ninnunännud. Südistasin ka vanemaid noorena, et miks mu peale vähe kulutatakse ja et ma olen väheoluline neile.

Nüüd suurena on muidugi väga häbi oma käitumise pärast. Küll sinu laps saab ka aru, et kodus on ikka kõige parem. Kodus olete teie, kes teda armastate ja talle olemasolema võimaldate. Vaevalt, et mõni miljonär ta enda hoole alla võtab ja kõik muretseb, mida hing ihkab.

Katsu ikka helistada või vähemalt tuttavatelt uurida, et kuhu läks. Ega päris tänavale ei jää? Sellised uisapäisa lollused võivad kurjalt kätte maksta..a la satub mõne juhututtava juurde jne. Eks ta ole praegu parajalt haavatav.

Edu ja jõudu!
Anna kindlasti kuidas asjad kulgevad!

Kuhu tal ikka minna ja pikalt kusagil sõbranna juures ju ei reduda. Kes teda võõrast üleval tahab pidada. Aga vaata et järele ei anna, et nüüd hakkad talle rohkem nänni ostma viimaste sentide eest. Püüa ilusti rääkida, pragada ja õiendada pole ka vaja. Ning räägi seda sama juttu, mida meilegi, oma ärajooksmisest ja miks tagasi otsustasid minna.

Aga kui ikka lähiajal tagasi ei tule, siis teata politseisse. Võibolla see natuke raputab ja hirmutab, et pole see ärajooksmine nii naljaasi midagi, meedias antakse teada jne.

Leitud.. Oli sõbranna juures.. Selle sõbranna emalt sai ka öösel uuritud, et ega tema juures pole... Sellele vastati too hetk eitavvalt..

Einohh tore ema siis sel sõbrannal.

teismeliste eripäraks ongi see, et nad enne teevad kui neile pärale jõuab mida nad tegelikult tegid. See on tingitud närvirakkude skiirest kasvust ja sellest, et närvide vahel info ei liigu veel sihipäraselt.
Muidugi otsi infot lapse asukoha kohta ja kasuta politsei abi lapse asukoha teadasaamiseks, aga päris vägisi ära teda praegu koju tassima hakka. Mingi laste turvakodu oleks ka hea variant natukeseks, et ta saaks maha rahuneda. Võta see hoiak, et no ole siis ära, aga hoiame ikka kontakti. Muidugi kui sul tekib kahtlus tema turvalisuse suhtes või tundub, et keegi teda kuidagi ära kasutab siis politsei abiga saab lapse igalt poolt koju tuua, sest sina oled ikkagi tema eest 100% vastutuav ja keegi ei tohi teda kusagil sinu eest varjata. Ka lastekaitsetöötajatega saad konsulteerida kui vajadus tekib.
Mingil juhul ei tohi last kallite asjadega premeerida selle eest, et ta kodust ära jooksis, st osta talle midagi tingimusel, et ta koju tuleb. Ta peaks piisavalt arvutada oskama, et kui sa talle pere eelarve üksipulgi lahti seletad, kõik tulud ja kulud siis peaks ta ka ise nägema, et raha lihtsalt ei jätkugi priiskamiseks.
Saab täiskasvanuks ja teenib siis ise endale nii palju kui tahab ja kulutab kõik enda peale.

ups, ei lugenud kogu teemat enne. Hea, et sa siis tead kus ta on.

Pane paberile kirja, mille peale perel raha kulub ja eks tütar näidaku, mille arvelt tema osa suurem võiks olla või mis tema arvates ostmata peaks jääma. Lapsed rahaga ju ei majanda ja puudub ettekujutus kulutustest.

vana laps on. Õige aeg talle selgeks teha, et kui midagi tahab, mingu tööle. Teenigu ise.

Mina pole kunagi ära jooksnud, aga oleksin tahtnud, et mind oleks varakult tööle sunnitud, sest mind hoiti ja mind ei sunnitud üldse et kui tahad midagi siis teeni ise...oleks võinud..sest ma olin 24 kui esimest x tööle läksin, kuna enne ei julgenud lihtsalt ja isegi ei tekkinud mõtet, et oleks vaja. Õnneks kasvasin välja ok, aga enne seda sai ikka parajalt loll oldud ja aega raisatud lampi.

Sõbranna emaga võiksite ka rääkida, et nii ei tehta, ta võib sbranna emale ükskõik mida rääkida, aga ütelde tõtt, mille pärast ära jooksis. Siis teinekord äkki enam ei valeta.
Noored võivad vabalt öelda et vanemad viskasid välja, lubasid tappa anda jne, et neid ei reedetaks. Ja sõbranna ema arvab,et kaitseb- kui tõtt teaks, siis oleks asi lihtsam.

muidu kasvab siia ilma jälle üks ablas ja ahne-loll litsipurikas

sulle vist ei antud piisavalt kerepeale, et sellist segast peksad? tundub, et isa on sind ära ka kasutanud, et pervo-pedeks kasvasid.

vitsa vanematele, kel oli aega teha, aga mitte viitsimist kasvatada.

Lõppude lõpuks läheme ju kodust ära kõik iseseisvasse ellu, kuid on hea, kui see äraminek toimub mõistlikult, mõistlikul ajal ning teistega arvestavalt ning mitte sildu põletades ja tüliga.

Üks, mispärast võib laps ära minna, on tähelepanuvajadus. Teemaalgataja laps väljendas seda nii, et vanemad ei kuluta tema peale piisavalt ja ei ela piisavalt uhkes elamises jne.
Lapsed (see puudutab ka juba nn täisikka jõudnud teismelisi) ei mõtle sageli, et täiskasvanuks olemine nõuab ka täiskasvanu täit vastutust ning nende jaoks võib see olla ülejõu. Tahetakse olla täiskasvanu. Kodust ära jooksnuna jõuab teadmine oma vastutusvõimest peagi pärale. Kui kolme-nelja päevaga saab hakkama, on väga hästi, mõnel juhul võib kõik aega võtta mõne kuu. Eks palju oleneb ka kodust lahkunud lapse vanusest ning lapse poolt varutud rahalisest tagavarast.

Mida kodu saab teha? Ega palju muud teha ei annagi, kui ühtpidi lasta lapsel tunnetada seda vastutuse määra, mida tähendab üksi hakkama saamine, ja teisipidi olemas olla, mitte kontakti kaotada ja uks avatuna hoida, kui tagasi tulla tahetakse. Muide seda, et koju võib alati ja iga kell tagasi tulla, kui vaid tahetakse, peab sõnaselgelt ja heatahtlikult lapsele välja ütlema.
Rääkida saab lapsega sellel teemal korralikult alles siis, kui laps on selleks valmis. Küll aga võib kohe, kui laps koju jõuab, rahulikult ütelda, et tema pärst ikka tõsiselt muret tunti ja ta ise ega tema käekäik pole emale-isale sugugi ükskõik ning oma muredest võib ta rahulikult rääkida, äkki mitme peale on kergem leida neile lahendusi kui üksi.

Ei usu mina, et leidub keegi, kes tema peale hästi palju raha kulutab. Et leidub koht, kus on parem kui kodus, sest kuule, teil on normaalne kodu, kus vanemad muretsevad lapse pärast.

Realist, loen Su kommentaari ja ei saa kahjuks aru, millist arvamust siinsetest Sa kommenteerisid?

ega päris ilma põhjuseta ei jookse keegi kodust minema.kasulik oleks ka ise vahel peeglisse vaadata...

Ilmaaegu kindlasti mitte, kuid alati pole sellise äramineku põhjuseks sugugi halb kasvatus. On hea, kui iseseisvumine toimub valutumalt, aga ehk tead sedagi, et ainult keeldude-käskudega last ei saa keegi kasvatada, laps lausa otsib ka oma kogemust... Ja kodu peab olema koht, kuhu tulla ka siis, kui milleski ebaõnnestutakse; kui ei oldagi alati pailaps.

Tahan end tappa ära või joosta, sest vihkan vanemaid

Vanemate patud nuheldakse 7 p6lve jooksul lastele. Kui kodus on väärtushinnangud paigas, ei teki reeglina ärajooksmisi. Sa saad seda mis ise oled. Kui lapsega on midagi valesti, tuleb p6hjusi otsida vanemas. Selleks, et midagi muuta, tuleb alustada juba "vanaemast/vanaisast".

Vale, Kitikene, 4 põlve nuheldakse. Elus nähtud neid ärajooksjaid küll, ka usklikest peredest ja mitte vähe. Muidu on õigus küll - rahaahnus on enamasti perekonnast saadud väärtushinnang - kui on liiga vähe või on liiga palju seda va 'papikest'ja muud asjad elus teisel kohal.

I Soldikene, millistele allikatele tugined, kui väidad, et neli p6lve?