autor ei ole lesbi, autor on bisksuaal. heteroks teda kutsuda ei saa.
ja siis veel niipalju et ma ei salli neid hetero/binaisi, kellel mees kodus kuid kes "katsetavad" teiste naistega. mõtlevad, et see on ok ja ei ole petmine. mehed lubavad ka lootes et saavad kolmandaks. tegelt on teise naisega suhe sama petmine mis teise mehega. petja on petja. vastik. enne lõpetad ühe suhte ära kui teise voodisse maandud. vahet pole kas on mees või naine. sai asi selgemaks?

Seda ei saa nii kindlalt väita, kas autor on bi, hetero või keegi kolmas. Asi ei ole läinud ju ka füüsiliseks. Üks asi on mõelda füüsilisest lähedusest, teine asi on seda kogeda. Praktikas asjad ei pruugi olla nii nagu oleme endale ette kujutanud.
Mõned on lihtsalt 'bi-curious' ja ihkavad vaid vastassooga seksuaalset kogemust, ja sellega võib ka asi piirduda.
Muuseas, mitmed homod on olnud varasemalt suhtes vastassooga (igal tõenäoliselt omad põhjused) ja nt naised on saanud meestega lapsed ning nüüd elavad nad samasoolisega ning identifitseerivad end kui homoseksuaalset.
Sildistamine ja mingisse kasti surumine pole siin aga oluline.

Tõsi, selles osas viimase kommenteerijaga nõustun, et petmine ka samast soost inimesega on ikkagi petmine. Seega ei ole õige kedagi kihutada proovima ega arendama suhteid teise inimese kõrvalt. Teisalt, nii ei pruugi sa end kunagi avastada. Kuid võib-olla ongi parem?!

Naine, kas Sa muidu oled sellele mõelnud, kui teine pool oleks valmis Sinuga füüsilisse suhtesse astuma, kas Sa seda teeksid? Ja mis siis, kui see Sulle meeldiks ning teie suhe areneks omasoodu edasi? Kas Sa oleksid valmis tegema oma praeguses elus kardinaalseid muutusi? Kuidas see Sinu ja Su lähedaste elu mõjutaks?

See, et Sa praegu naisesse arumunud oled, on olnud tn juhuse puudus ja ehk su alateadvus on neid mõtteid siiani tõrjunud. Lihtsalt see konkreetne inimene vallandas Sinus need tunded, mis põhjustavad seda segadust. Sageli inimesed ei julge endale tunnistada, et nad võiksid midagi sellist üldse samassoolise osas kogeda. Vahemärkusena võin mainida, et ka mina alguses eitasin ja surusin maha neid tundeid. See selleks.

Kui Sa aga soovid ikkagi teada, mida see teine naine võiks üldse mõelda, siis üks variant on teha mingeid repliike või viia jutt nii muuseas homoseksuaalidele (lesbidele). See ehk annab aimu, kuidas ta üldse neisse võiks suhtuda. Teisalt, see ei tõesta veel, et ta Sinust huvitatud ei võiks olla. Sõltub ka, kui avatud suhe teil üldse on - millest te räägite ja kui palju te olete teineteisele oma mõtteid valmis avaldama.

Kuigi see on vaid Hollywoodi seriaal ja elu on midagi muud, on algatuseks 'L-Word' hea sissejuhatus saama lesbisuhetest aimu. Esimesed hooajad on paremad. Lisaks on see üsna naljakas :)

Sorry, unustasin end rääkima

Rahu-rahu :) Ma ei ole kedagi petnud.

Kapp on kapp ja sealt võetakse vaid riideid (selleks kapp ongi loodud). Teemaalgatajal on kapiga tundub sama suhe - riided.
Need, kes väidavad "oma homoseks olemuse" millalgi elu jooksul leidnut olevat (ükskõik mis x põhjendustel), on selle OMANDANUD. Ja maailmas peamiselt ongi "omandatu" esindajad. Palun mitte teemaalgatajale pähe määrida elu või olemust, mis ei ole talle omane. Ta on heteroseksuaalne, kes liohtsalt teatud põhjustel on ajutiselt emotsionaalselt sisse võetud samast soost isikust. Seda tuleb elus ette ja see pole = homoseks'iga.

Ma tean, mida tunned :S
Hiljuti kogesin midagi suhte sarnast neiuga, kellel on pikaajaline suhe mehega.
Aga kuna endal pole piisavalt julgust ja pealehakkamist sellise suhtega meie ühiskonnas läbi lüüa, siis nüüdseks me enam üldse ei suhtle. Mõlemale kergem.

Kuna ma ei taha inimest oma elust kaotada siis ma ei riski sellega vist kunagi, et räägiks talle kõik südamelt ära. Äkki läheb see ikka millalgi mööda. Kuigi hetkel see möödaminemine ei paista veel isegi täpikesena mitte kusagilt.

Jah, mina ka ülepeakaela samas jamas ja ootan, et see ometigi kord mööduks. Sest perspektiivi pole. Ootamatu loll armumine on minu eramure, talle ei räägi ma seda eal. Milleks teise elu raskeks teha ja suhtlust rikkuda, ei näe mõtet.

Ruby, kui pikalt sa jama soled olnud? Minul kisub see ajaliselt juba ulmeliselt pikaks :(

Kas olete leidnud vastused küsimusele "Miks"? Järelikult peab olema selles persoonis(hetkel siis naises) midagi väga väga erilist, midagi mida kohtab üliharva. Või siis on tulnud ka teiselt poolt mingisuguseid signaale. Sellegipoolest usun ma, et sellised asjad on vastastikku tunnetatavad, sest midagi ju peab olema, et heteronaine naisesse armuks.

Jah, ju siis ongi midagi väga erilist aga ma ei oska seda seletada, see lihtsalt on nii ja tundubki väga eriline. Signaalid teiselt poolt... on olemas aga ma ei saa aru, kuidas ma neid tõlgendama peaksin. Igatahes ma ei julge neid tõlgendada nii nagu ma tahaksin.

naine, mul kisub ka. Ütleme nii, et teine aasta jookseb ja muutust pole näha. Ei taha kedagi teist, ei taha mingit meest nö peale võtta, et üle läheks, midagi ei taha. Kaua sul? Lohutav on see, et leidub omasuguseid "lollakaid", kes lambist ära keeravad :) Mina olen oma teadliku elu olnud hetero, olen siiani, kuna mulle ei meeldi mitte üks teine naine, ainult see ÜKS. Ja oi ma vahepeal mõtlesin ka pingsalt sellele, et "Miks ometi?" ning et ilmselgelt temas peab midagi olema, niisama tühjast kohast ei sünni miskit. Aga rääkida temaga sellest, et äkki olidki mingid signaalid tema poolt (mulle tundub, et olid), no ma ei saa ju. Sest kui polnud, siis ma ei taha teada, mis edasi saab, ei taha inimest kaotada :)

No siis ma olen alles "poisike" sest pool aastat on mul see kõik kestnud :) Aga minu jaoks juba piisavalt pikk aeg, et teada, et see pole mingi ühe päeva hullus ja et see ei kavatsegi mööduda. Ja samamoodi nagu sulle, ei meeldi ka mulle mitte ükski teine naine. Ning suu hoian kinni samal põhjusel, ei taha inimest kaotada. Aga vahepeal on ikka väga raske ja valus sest tahaks selle kõik välja öelda aga ei saa ja see vaikselt sööb mind seestpoolt. Täna just mõtlesin, et kirjutan talle kõik meilitsi ja vahet pole siis mis saab aga kohe järgmisel hetkel hakkab süda selle mõtte peale kokku kiskuma sest kui ta mu elust lahkuks siis oleks see sama valus kui lahkuminek.

Jajaa poisike, palju pikki piinarikkaid päevi on veel ees :)) Tegelikult eks see lahendus piinadele meie endi kätes ole. Kõige targem oleks suhtlus lõpetada, minna olla omaette ja saada üle. Aga kas sa saad siis, ei ju. Neid kirju olen ma kirjutanud mitu, ka sellistel hetkedel, kui ma mõtlen, et ei jaksa seda enam taluda ja et vahet pole. Saadan ära ja jooksen minema, see lahendab kõik probleemid, teadagi :D Aga siiski pole ma neist saatnud ühtegi. Ilmselt ei saada ka. Temal on perekond, minul ei ole ja kellegi elu lõhkuma ma ei hakka. Isegi, kui temalt tulid mingid signaalid, siis mida see muudaks, eks. Lihtsalt mõnikord ma mõtlen, et miks see kõik peab nii keeruline olema, saaks asjad sirgeks räägitud, võib-olla ta mõistaks mind, olemine läeks kergemaks ja äkki see hull tunne läeks üle ka. Kunagi :)

See ei süstinud minusse praegu just väga positiivseid emotsioone :D Ja ka mitte lootust :)

Minul endal on pere ja temal on mees. Lõhkuda ei taha ma kumbagi. Aga sedasi edasi ei saa ka lõputult minna. Millalgi peab mingil viisil selle kõik lõpetama aga ma ei kujuta ette, millal ma nii tugevaks saan. Kardan, et ei saagi ja see peab lõppema mingil teisel moel, mingil teisel põhjusel.

Eks selle positiivsuse ja lootusega ole endalgi kohati kitsas käes :) Kuidas sul läinud on, kirjutasid kirja ja maailm keerleb nüüd teistpidi või ootad-vaatad vaikselt edasi?

Ei kirjutanud kirja. Ei usu, et see üldse kunagi juhtub. Ma ikka arvan, et ma kujutan kõike ette, teine pool lihtsalt on sõbralik. Sõbrannadele ka ju võib öelda kallis jne

Ma segaks vahele :D
Sa kardad, et kui talle räägid, siis kaotad ta ja see oleks ränk, eks. Nii.. Aga praegu see tunne, mis sind sisemiselt närib, piinab ja teadmatuses hoiab, kas see on parem kui VÕIB-OLLA kaotamine?
Minul oli selle neiuga nii, et olime kergelt joogised, kõndisime kuskil kahekesi ja siis järsku ta tulistas mind sellise teadmisega, et tunneb minu vastu midagi enamat, kui sõprus. Ja üks asi viis teiseni, kirg möllas kohati päris tugevalt...Tahan öelda seda, et veetsime koos imelise aja. Praeguseks me küll ei suhtle üldse, aga mingil määral ma tunnen kergendust.
Mina arvan küll, et räägi talle oma tunnetest, mitte ära kirjuta, vaid räägi, et sa näeks tema reageeringut, see võib palju öelda ;)
Ja kui ta hoolibki sinust kui lihtsalt sõbrast, siis vaevalt ta sellepärast sinust lahti ütleks. Mina isiklikult arvan, et temas tekitaks see huvi, isegi kui ennem temas see puudus, mida ma ei usu. Sinu jutu põhjal kaldun arvama, et asi on vastastikune ;)

Mina ka usun jutu põhjal, et asi on vastastikune, kuna heteronaine vaevalt lambist hakkab selliseid mõtteid mõlgutama. Soovitan ka selgelt märku anda või rääkida, elu on liiga lühike ja rääkimata asjad hakkavad piinama ja tekitavad alatist teadmatust, kuid hingerahu on kõige tähtsam.

Kuidas te seda reaalses elus ausat ära rääkimist või märku andmist nagu korraldate? Ma ei kujuta isegi ette, et hakkan äkki miskit armastusejuttu ajama või külje alla pugema või ma ka ei tea. No ei ole selliseid hetki, lihtsalt pole. Alkot ei saa tarbida, et jooks end täis ja laseks siis tulla. Surnud ring ja täna on kõigest sellest kõigest nii kopp ees, et mõtlen suhtluse lõpetamisele. Ma ei saa sellega hakkama :(

ruby, kas tohib küsida, kui tihe teil igapäevane suhtlus omavahel on?

No näed kui palju toetajaid Sul on.
Tegelikult ega ma väga ei kujutagi ette kuidas sellist asja kaine peaga korraldada :P
Võib-olla proovid niiöelda võrgutamise, kerge flirdi mängu. Seda Sa kindlasti oskad, igas naises selline võime :)
Või teine ja viimane variant siis tõesti, et äkki kirjutad talle oma tunnetest ja ütledki talle, et saad aru kui ta ei taha edasi suhelda jne. Aga ma võin kihla vedada, et see on kaheinimese mäng ;)
Suhtluse lõpetamine lihtsalt ilma midagi ütlemata on Sinu enda nõrgima ja tundlikuma osa pidev torkimine nõelte kobaraga. Sellega Sa vaevalt toime tuleks...Jääb lisaks igatsusele õhku küsimus, "aga mis oleks kui...?"
Tee mida tegema pead, tead väga hästi, mis see on ;)
Jõudu!

Jah, tänan teid! Uskumatult positiivne tagasiside tuli, kartsin, et läheb pigem sõimuks see teema.

Hmm, ilmselt tihe, kuna oleme ühenduses eri kanaleid pidi iga päev. Mõnikord harva juhtub nii, et teineteisest päev otsa sõnagi ei kuule. Mis siis? :)

Lihtsalt huvi pärast. Võrdluseks. Mul sama lugu.

Soovitan ka sobival hetkel rääkida või kuidagi kehakeele kaudu märku anda: kirja kirjutamisel ei näe tõepoolest seda esmast ja nii mõndagi ütlevat reaktsiooni. Tundub ka, et asi on pigem vastastikkkune ja teine pool võib-olla vaeb samasuguseid siseheitlusi praegu. Igatahes jõudu :)
Mis puudutab seda, et "muidu olen 100% hetero", on see paras lapsejutt:) Kui oled armunud ÜHESSE mehesse, siis ju samuti ei taha kedagi teist. Huvitav, et just mitteheterote suhtes on mingi kummaline eelarvamus, justkui nad vaataksid KÕIKI samasoolisi vastava pilguga.

Mul naisega oli mõned korrad jutuks, et tahaks huvi pärast teada, mis tunne oleks naisega olla.
Armukadedust ma ei tunneks, kui naine seda teeks. Eks väike hirm on ikka, et äkki pärast enam mehega ei tahagi olla, aga ega naisteliigas ma ju konkureerida ei saakski. Kui meie suhe naisega seetõttu ei kannataks, siis ma aktsepteeriks sellist varianti, et tal ka mõne naisega suhe oleks. Kuid mitte sellise naisega, kes veel kellegagi lisaks paralleelset seksuaalsuhet omab. Ei taha mingeid suguhaigusi saada.

Lesbide teemale jutujätkuks, kunagi üks lesbi tunnistas mulle joogise peaga, et olen ainus mees, kelle vastu tal tunded on. Võibolla põhjus selles, et temaga juba väga noorest peast sõbrad oleme olnud. Ilmselgeid naiselikke omadusi mul igatahes ei ole.

Kaks naist omavahel on väga seksikas.

naised ärge kartke armuda naisesse,see on imeilus tunne ja veel ilusam on armastada naist,tean millest räägin.Jätsin oma mehe aastaid ja ei taha enam iial meest enda tundemaailma.Naistevaheline armastus on palju kaunim kui mehe ja naise vahel.Eestis võiks naised enam end avada ,siis ei peaks me otsima seda õiget,mehed on end nii ammendanud ja on sageli nii primitiivsed.Rumalus on endale keelata omi tundeid,elame vaid kord. Armuge,armastage,kogege kallid naised,ärge kuulake mehi mida nad teile räägivad,et see pole normaalne jne. Lapsed vajavad isa,aga naised vajavad ka armastust ja hoidmist.Seks mehega võib olla nauditav,aga olla koos armsa naisega on palju meeli köitvam ja hinge kosutavam.Lubage endale elus seda mida vajate,enamus abielumehi nagunii petavad.