Lihtne on rääkida aga raske on reaalselt midagi ette võtta...kui hakkab edenema, avastad üks hetk, et langed sinna samma tagasi, kus alustasid.

Kas siin on veel sama probleemiga inimesi? Kas annaks see abi kui omavahel rääkida, vb hakkab kergem?

Sama siin...

Kui ei oska inimestega rääkida, siis rääkige iseendaga :D

infoks, et Delfi foorumis ei saa õiget infot ega soovitusi. Sest siin on hälvikud, kes ise elada ei oska.

mul on sama mure. Kahjuks enamik inimesi saab sellest aru, et ei julge rääkida, mitte, et ei oska small talki või pole millestki rääkida. Esmalt peakski minu meelest otsima seltskonna, kellega on sarnased huvid.

Huvitav kuidas on teemaalgatajaga nüüd olukord. Kas muutusteta? Ise olen sarnaseid mõtteid mõelnud sama vanalt. Oluline on iseendaks jääda igas olukorras. Püüa leida kontakti sarnaste huvidega inimestega, nagu eelpool kirjutati, siis ehk on ehk millest rääkida. Üksinda oleme siia maailma tulnud ja läheme samuti, seega on mõistetav, et oleme tegelikkuses oma maailmadega üksi. Samas kui on hea kaaslane, kes sind mõistab ilma sõnagi ütlemata, on hea. Ja selliseid suhteid õnneks on.

Jah Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Samas kui on hea kaasl
> ane, kes sind mõistab ilma sõnagi ütlemata, on hea
> . Ja selliseid suhteid õnneks on.


Ma olen sinu eelneva jutuga nõus, toetav ja kena jutt. Aga see osa sealt lõpust, mille välja noppisin, ei ole enam tark jutt. Kõigepealt ei tohi kunagi oodata teiselt inimeselt nii suurt mõistmist, et ta juba ilma rääkimatagi su soove ja vajadusi mõistaks. Ikka tuleb teisele inimesele rääkida ja selgitada, sest keegi ei ole selgeltnägija ja ei suuda sinu mõtteid lugeda. On olemas küll Jumal, kes teab kõik ja suudab suhelda isegi koomas inimesega, aga inimene kahjuks on piiratud võimetega ja temast ei tasu küll endale mingit jumala või ingli kujundit luua. Inimene on (andke andeks liigse otsekohesuse eest) patune olend, kes on enamasti enesekeskne ja keskendub rohkem sellele, mida sa talle anda suudad, mitte sellele, et mida sa vajad ja kas tema saab sinu vajadusi kuidagi täita. Me, inimestena, oleme ikka väga rikutud loomuga. Isegi need, keda me headeks inimesteks nimetame. Ja armumine ja armastus tuleb ja läheb, ilma selleta aga on kooselu suurem piin kui m27 praegune üksindus. Nii et see ime, mida taga igatsetakse, jääb sageli tabamata. Õnneks on võimalus oma elule muu sügav mõte leida ja seda igaühel. Miski, mis on jäädavam ja suurem kõigest petlikust. Ja elutarkus tuleb aastatega, enamasti läbi katsumuste ja kannatuste. Üks neist katsumustest on üksindus.

tahaks lihtsalt kellegagi rääkida...

tahaks ka kellegiga rääkida ja käest kinni hoida...

Võta ette paberileht. Kirjuta sinna mingi lihtne vestlusteema pealkiri. Hakka mõttes sellest rääkima samaaegselt juttu üles kirjutades, veel parem on kui algul lindistad oma jutu kuhugi ja siis kirjutad kogu lindistatu paberile ja teed sellest analüüsi. Vaata ehk on korduvaid sõnu liiga palju ja missuguste sõnadega võiks neid asendada, parasiitsõnad ürita viia miinimumini. Kasuta võimlikult palju enesele(ja ka vestluspartnerile) arusaadavaid sõnu. Ära püüa olla vaimukam või tõsisem kui sa oled. Alustuseks küll ja head pealehakkamist.

Mis te kurdate, et tahaks suhelda, see siin on ongi foorum, see on suhtlemiseks. Andke tuld!

selliseid inimesi on üsna palju, kes tahaksid vaikides suhelda ja omavahel hästi läbi saada, aga kuidas sarnast leida ? Ma võin vaikida väga pikka aega, aga seda pannakse pahaks, aga ma ei taha rääkida, mis siis teha ? Samas tahaks kellegiga koos olla, see ei ole haigus, see on läheduse puudus...

Kuidas leida? Arvan, et selleks tuleb otsida...
Mina tunnen end mõnikord vaikivate inimeste seltsis väga mõnusalt, sest egas ekstraverdid ka lakkamatult rääkida taha ega jaksa. Päevad pole vennad.
Eks vaata kollektiivis ringi. Või otsigi kusagilt jutukatest, öeldes ausalt, et ei räägi eriti piuksugi.
Tean aga näidet, et olid kord koos 2 introverti. Muudkui vaikisid külg-külje kõrval. Paarikümne aasta pärast selgus, et see oli mõlemale poolele surmavalt igav ja nad oleksid kedagi elusamat igatsenud enda kõrvale...

introvert Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> selliseid inimesi on üsna palju, kes tahaksid vaik
> ides suhelda ja omavahel hästi läbi saada, aga kui
> das sarnast leida ? Ma võin vaikida väga pikka aeg
> a, aga seda pannakse pahaks, aga ma ei taha rääkid
> a, mis siis teha ? Samas tahaks kellegiga koos oll
> a, see ei ole haigus, see on läheduse puudus...

Otsi endale hobid, kus teed midagi teistega koos, aga ei pea palju rääkima. Midagi koos tegema ikka peaks, muidu ei teki üldse kontakti.

Mina isiklikult olen ka üsna tasane inimene, räägin vähe, samas tahaks jutustada küll kuid mul võtab olukordadega kohanemine aega.. mõnele inimesele on see ootamine liig ja kaotab huvi minu vastu... mõne kannatlikumaga hakkan pikapeale vestlema ka ja võin isegi väga jutukas olla... ei tea miks nii on aga lihtsalt võtab aega...
aga üldiselt kuidagi kohe ei oska olla seltskondades kus on rohkem kui 2-3 inimest
esitlused koolis on ka piin

ükskord tööjuures oli uus inimene, ka suhteliselt vaikne nagu mina, sattusime koos tööd tegema... vaikisime mõlemad, naljakas oli, oleks nagu tahtnud rääkida aga samas nagu ei osanud ka midagi rääkida. Üldiselt olen mina see kes ootab et teine inimene jutuga algust teeks. Algul ei saa vedama aga pärast ei saa pidama. Nagu vana masina käima tõmbamine :D

Loodan et väga segast ei pannud siia foorumisse... :)

Vana teema-ei pea põdema.Inglastel oli ka nn.vaikijate klubi,kus ei tohtinudki rääkida.Teinekord on seltskonnas huvitav jälgida-kas on nn.hea vaikus või pingeline vaikus.Öeldakse ju ka,et vaikus on hea seltskonna tunnus.Ka vanasõna-vaikimine kuld,rääkimine hõbe.

m27 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma ei oska üldse inimestega suhelda. Ma ei oska mi
> llegist rääkida. Sõpru ja tuttavid mul ei ole. Sam
> uti ei ole naist ja peret. Põhjus ikka sama, et ei
> ole millegist rääkida. Naised ju tahavad, et mehe
> l peab olema hea huumorimeel ja mees peab olema ju
> tuks, et temaga igav ei hakaks. Muuta ma ennast ei
> oska
>
> Kas teab keegi kedagi, kes on ka sarn
> ases olukorras.
> Kas on veel selliseid inimesi?
>
>
> Mees 27


Saan täpselt aru, millest kirjutad. Olen ka täpselt selline kes ei oska kõneleda. Minu puudujääk on sellest, et olen elanud üksinda üle 10aasta juba. Ma ei tea kas olen asperger või on mul mingi muu viga, kuid ma lihtsalt ei oska tutvuda. Iga ka juba sealmaal, kus enam niiväga ei tutvutagi.
Praegu muud polegi kui töö ja kodu.
Hobid on kodusteks kujunenud - internet, videomängud, raamatud jms millega üks üksinda elav inimene tegeleb. Lisaks veel mõned salajased `hobid`.

Olen juba aastaid otsinud ka kedagi endasarnast, kellega kasvõi natukesehaaval suhelda, alustada kusagilt ja millestki. Ma pole kedagi leidnud isegi Saeioleüksi foorumist. Seal vist ei ole minusuguseid või pole ma veel sattunud õigesse kohta seal.

Vaata ka mu teisi ´hei´ postitusi siin naistekas ja kirjuta mulle e-mailile, kui sul tahtmist on.
http://naistekas.delfi.ee/foorum/read.php?90,11380551


Veel:
Ma tean, et see teema on juba 3,5 aastat vana ja tolku sellest pole et siia kirjutan. Aga postitan ikkagi. Nagu robot.

Olen terve elu olnud üsna tagasihoidlik ja uute inimestega arg. Viimased aastad olen muutunud. Läksin ühte trenni, kus tutvusin korraga nii paljude inimestega, et hirmus. Paar kuud ikka kompasin, et kes siis milline on. Kui sisse ära elasin, ei tundnud ennast enam ära. Räägin kõigiga vabalt ja teen nalja.
Ka uued, kes peale tulevad, ei hirmuta mind, sest tunnen end selles keskkonnas vabalt. See omakorda on viinud selleni, et pole probleem kuskil võõrastega rääkida. Ehk siis practice makes perfect. Varem ma ei julgenud üldse nalja teha (oma kutiga aind), kartsin, et pole raudselt naljakas. Nüüd teen enda imelikke nalju ja kui vahel välja ei kuku, siis ei heiduta mind üldse. Vahepeal kukub maru hea nali välja ja imestan, et kas mina suutsin tõesti inimesi naerma ajada. :D Vist on nii, et kui tunned end vabalt ja kindlalt, siis sujuvad jutuajamised kõige paremini. Kui pinge sees, siis tead, et pole päris see.

Vaikin palju just sel põhjusel, et ei tunne, et peaks kõigiga suhtlema koguaeg. Ma võiks ja paljud seda ilmselt ka ootavad, aga ma ei taha..ma ei tunne paljude inimeste vastu huvi. Olen tähele pannud, et paljud töökaaslased räägivadki ainult tv-saadetest ja muust tühjast-tähjast. Ma ei vaata isegi telekat. :p

Mul on hea meel su üle :) endal ei ole elus veel sellist plõksu ära käinud. Raske on, aga saan hakkama. Viimasel ajal on kooli ja töö tõttu vähe vaba aega ja väsimub kurnatus pidevalt peal.. tahaks kellegagi rääkida v ns välja minna aga siis tuleb tõdeda, et ei ole kedagi, kellele kasvõi ns helistadagi ja juttu rääkida, lihtsalt ns - tühjast tähjast. Kuulpähe tunne.. vahel lihtsalt nutan end tühjaks, siis hakkab kergem

jah hull suhtlemiseprobleem. ma ei suuda enam ainsatki uut tutvust luua ja nii ongi et ma olen täiesti üksi. ma olen õppinud looma endale oma maailma, ja sellega rahul olema ja olen oma eluga täiesti rahul. jah, ma ei saa suhelda, aga kellele seda suhtlust üldse vaja on?

kujutle ennast üksikul saarel. kogu oma järelejäänud elu üksikul saarel. kas sinu elu oleks õnnelik või kurb? "igas selles karbis on inimene kes tahab õnnelik olla, aga meie elud mööduvad nagu tuul vastu paekivipanka"

https://www.youtube.com/watch?v=O4irXQhgMqg

ka kõik naljanumbriks elada, siis näivad sügavad luulelised laused andke andeks, lapsed, kas te teate kuidas näeb välj akirves

jahuvad taevatrepist, aga te saate aru, et viiimaste mõtete valguses on see kõigest manipileeritavatele lollpeadele

https://www.youtube.com/watch?v=oW_7XBrDBAA

https://www.youtube.com/watch?v=Qt2mbGP6vFI

maksab kordades rohkem kui ükskõikmissugune lombakas eit

https://www.youtube.com/watch?v=JPwkDF5AxQM

sajatab kurje needusi inimkonna peale

https://www.youtube.com/watch?v=jeO4RF7eXBc

ma vabandan, et reostasin teemat

Mul on probleem suhtlemisega. Ma alati ytlen enne kui mõtlen ja ma ei tea kyidas end parandada :(
kas keegi saaks nõu anda.

m27 Kirjutas:
-------------------------------------------------------
> Ma ei oska üldse inimestega suhelda. Ma ei oska mi
> llegist rääkida. Sõpru ja tuttavid mul ei ole. Sam
> uti ei ole naist ja peret. Põhjus ikka sama, et ei
> ole millegist rääkida. Naised ju tahavad, et mehe
> l peab olema hea huumorimeel ja mees peab olema ju
> tuks, et temaga igav ei hakaks. Muuta ma ennast ei
> oska
>
> Kas teab keegi kedagi, kes on ka sarn
> ases olukorras.
> Kas on veel selliseid inimesi?
>
>
> Mees 27

kui oskaks, poleks olnud buddhat oma "õigesti kõnelemise" punktiga