´pesumodell´
"aga partneri paari võimaliku "siksaki" üledramatiseerimine tekitab toimivas suhtes ainult asjatuid pingeid."

Et siis petetu peab olema lammas ja oma ego allapoole muru peitma? Kui puuduvad eelnevad kokkulepped võimalike "siksakkide" kohta, pole see enam toimiv suhe ja petetu võib sirge seljaga ukse enda järel lõplikult sulgeda. Krahh muidugi petjale, sest pärast "eksimist" tuleb uuesti alustada, järgmise korrani.



Toimetatud 1 kord(a). Viimati mansion ghost 26.10.2014 21.31.

Petetu võib lammas olla ja kui ta on koguaeg lammas siis teda lõpuks ka aktsepteeritakse. Probleem kerkib üles siis kui petetu on ükskord lammas ja teinekord jälle hunt, siis on ta silmakirjatseja, hunt lambanahas. Seda varianti enam teiste poolt ei aktsepteerita. Ei tea kas pesumodelli-tädi siin on ka hunt lambanahas või?

Lammas hudinahas on kohe nii üldse nagu välistatud? Kui suhtes toimub partneri petmine, siis pole see ainult ühe osapoole süü või probleem, lahknevus on sel puhul süsteemne ja haarab mõlemaid osapooli. Ja oluline ei ole isegi niivõrd petmise fakt iseenesest kui otsus, mis selle teadmisega peale hakata ning kas ja kuidas lahendada. Ja mis puutub siis, kas "pesumodelli-tädi on hunt lambanahas" või mitte? Silmakirjatsemine pole iseloomujoon ja seda teevad kõik inimesed aeg-ajalt, nagu valetavadki mitu korda päevas.

probleem saab tegelikult alguse sellest, et väikest kõrvalehüpet käsitletakse tohutu probleemina. hetkel kui oled adunud elu ja kõige ilusa ajutisust või lähedalt kokku puutunud suurte muredega nagu lähedase raske haigus, surm vms. fataalsed õnnetused, taipad mingite egoriivamiste tegelikku tühisust.
18-aastase värske abielunaisena ajasin minagi rinna ette, mehelt sajaprotsendilist truudust ja pühendumust nõudes. õnneks on prioriteedid muutunud ja tulnud arusaam, et jäikadel nõudmistel baseeruv suhe muutub varem või hiljem vähemalt ühele osapoolele ahistavaks.
armastus, mis ei suuda andestada kaaslase pisivigu ja inimlikke nõrkusi- selle taga on hirm pettuda ja haiget saada. see justkui põhineks ainult kehade füüsilisel kontaktil. valvas omanikutunne dikteerib, kas ja kui palju tohib partner võõra kehaga kokku puutuda. üksainuke kord sirgjoonelt kõrvalekaldumist ja hopsti- kõik tunded otsas.
kui andestus ja armastus võidaks, oled ju alandatud lammas. või sarvedega oinas, ghosti puhul:p
ehe, tingimusteta armastus on jäädavalt rüütliromaanide ajastusse kadunud?

punktiirjoone-tädi aga kuulub ilmselt lambaajuga huntide alaliiki- üsna raske juhtum:p

Kõrvalehüpe on tagajärg, mitte põhjus. Avastatud kõrvalehüpe on põhjus järele mõelda ja joon alla tõmmata - jätkata või mitte. Ehe ja tingimusteta armastus ei lähe "hüppesse" ega nimeta seda pisiveaks, millest teine pool "tohutu probleemi teeb". :)

Kivike, sa võid olla ka lammas hundi nahas. Ainult siis kerkib üles see probleem et õiged lambad tõrjuvad sind ja hundid peavad omasuguste hulka kuuluvaks. Seega pead ka ise elama hundiseaduste järgi. Kui sa ei taha seda teha ja otsustad aegajalt oma vagura lamba natuuri huntide juures paljastada siis pole vaja ka kaevelda et miks hundid sind murravad ja halvasti kohtlevad. Ühtlasi pole vaja ka kaevelda et miks lambad sind omaks ei võta.
On inimesi/karjajuhte kes on vabad silmakirjalikkusest, olgu nad siis hundid või lambad. Ja kui sa satud nende juurde, kas siis hundina lambanahas või lambana hundinahas, ära stigmatiseeritakse sind igal juhul. Tempel peidetud kirjaga "moraalne värdjas" otsaette ja valik kas halb või veel halvem; lambad viskavad sellise lihtsalt karjast välja, hundid aga hakkavad ekspluateerima.

Vaata, ma olen üsna veendunud, et inimesed ei jagune ainult huntideks ja lammasteks ja inimese elu eesmärk ei ole olla teistest võimalikult vähe erinev või infiltreerunult pea ja mokk maas pidada. :) Mis põhimõtteline vahe on huntidel ja lammastel, kui nad mõlemad lähtuvad karjamentaliteedist? Valikuvõimalusi on alati rohkem kui kaks või neli, aga sageli on peakriteeriumiks ainult "kergesti ja kiiresti". Eks need petmisedki sellest tule ... :)

Põhimõtteline vahe on see et hundid imevad su verest tühjaks aga lammastega saad turvaliselt olla. Kui sa aga oled hoopis kaelkirjak kes tahab jõehobuga paarituda, siis anna minna (mingis lollakas lastefilmis saidki nad omavahel kokku.) Pärast aga ainult ära ohi kui selgub et omavahel kokku ei sobi. Põhisõnum ongi see et ärge ohkige kui te ise olete oma elu raskeks teinud. Ise te olete sellise tee endale valinud ja ise te ka vastutate.

Kui lambad tegelevad stigmatiseerimisega ja ajavad karjast ära, mis turvalisus? Kui inimene oskab ja saab ise enda ümber turvalise vööndi luua, siis pole tal vaja miskit karja ümber. "Karjaelu" on elustiil. Ma pooldan seda, et ela ise ja lase teistel elada - see põhimõte karja ei sobi. Teema oli üldiselt mitmendal korral oleks sobilik voodisse minna, mitte petmisest. :) No kesse ikka oma elu raskeks teeb, kui vaja karja sobituda? Hundid, muide, ei ime verd. :) Aafrikas on lademes näiteid segakarjadest, kus korraga mitmetuhandelise pealises karjas saavad koos eksisteeritud nii sebrad, antiloobid kui jaanalinnud - ega sellepärast hakka jaanalinnud sebrasi munema sundima.

Mida sina, hobusenäoga eit, üldse teistest loomadest ja nende elustiilist tead?! Mäletse karjamaal heina ja võta vähem sõna teemadel mida sinu peakene ei võta

Ära plõksi tont!!!

kuna aeg on raha ja tänapäevase ultrakiire elutempo juures ei pruugi lihtsalt rohkem kohtudagi:)

Kakukese paned ka kohe esimesel korral ahju?

Just another bug, kes pole kontratseptiividest ja hügieenist laiemalt kuulnud halligi?

mõnega oleks tõesti kohe nõus ja märg aga jalad ei kuula sõna ja lasevad varvast.

Enne elus kohtumist neti teel kokku lepitud, et kolm korda kohtutakse ja siis. . . Voodisse jouti esimesel korral, kaed ei pysind paigal ja keel liikus kuumal kehal vastastiku aga lubadusest saik hambed risti kinni peetud, proovi ka.

käkitegu,ja kes ütleb ,et elu lühike,löö vaid end üles ja võimalusi igal sammul.
jalgadele oleksin tänulik,kui need peast targemad on.