tädi, kuidagi mehelik kõnepruuk sul. vuntside ja karvaste koibadega tädi vist?
ei arva muide, et näen 10-ne või 20-aastane välja, isegi ei paanitse sellepärast. 2-kümbiselt ei olnud üldse oma välimusega rahul, aga nüüd pole põhjust kurta.
ei tunne ka vajadust end teiste naistega võrrelda või sekspommiks nimetada- seda on teinud minu eest kõik abikaasad, elukaaslased, sponsorid, niisama õhkajad ja tuhanded fännid. lihtsalt kuidagi on läinud nii. eks see omamoodi lõbu on pakkunud ja pisut ka enesehinnangut tõstnud. kuigi aja jooksul tüdined, prioriteedid muutuvad, kiimas ja armunud meeste hordidest saab tüütu rutiin.
ühel hetkel avastad, et oled võimeline enamaks eneseteostuseks kui kaamera ees edvistamine ja jõuka mehe diivani kaunistamine.
kõik see glamuur saab võltsi maigu, linnamelu tüütab. lähed ja rändad, lased nomaadi enda seest valla, lõhud piirid unistuste ja reaalsuse vahel. kogu selle aja on su kõrval üks mees, kes ei väsi üllatamast elutarkuse, teadmiste, oskuste, südameheaduse ja piiritu kiindumusega. tema jaoks pole sa vaid seksinukk vaid ka parim sõber. asjaolu, et see mees on sinust poole noorem, ei häiri. sest kõik on paigas ja parem kui kunagi enne.
ainus häda, et mõni, kellel pole niiiii hästi läinud, on varjamatut kadedust täis- ja peab pühaks kohuseks sind "maa peale tagasi tuua". no pole ju võimalik, et kellelgi ongi harmooniline elu ja veel neetud neljakümnendates!