No minu meelest on täiesti normaalne ja juba iidamast aadamast nii, et naiste jaoks on eelkõige hinnas sellised mehed kel kõige suurem võimekus hoolitsemaks nii naise enda kui ühiste järglaste eest.
Koopaajal oli füüsiline jõud hinnas: tugev kütt tõi toitu ja kaitses peret, nüüd on raha = jõud, seega hinnatum isend. Kuigi ka rumalamatel õnnestub raha kokku ajada, on reeglina jõukamad ka nutikamad.
Ka variant, mõõdukas/tagasihoidlikum sissetulek ning samas kõrge haritus ja suurepärased isiksuseomadused, on hea. Lapsed kasvavad turvalises ning arendavas keskkonnas ja mis siis, et Stockmanni asemel Humana ning Malediivide asemel Saaremaa. Ka väiksema sissetulekuga saab suurepärase elu elada.
Aga mida teha rumalavõitu, laisa ning vaese mehega? Mida ma saan armastada inimeses, kes oma üksluiselt ambitsioonitult töölt tulles maandub igal õhtul teleka ette ja kelle ainus kirjanduslik huvi piirdub Õhtulehega? Kuidas ma saan pere luua mehega, kel pole hinge taga ühtki säästu. Kuidas ta kavatseb rahaliselt panustada 2 lapse kasvatamisesse kui senise palga ja veel laste puudumise juures käib ka tüdruksõbra restorani viimine üle jõu?