Alustuseks lisan,et olen endaga hästi hakkama saav 31 aastane mees,käin tööl,hoian end vormis jne,naistega pole mul kunagi probleeme olnud,just nende saamisega,võibolla,et on üle liiagi saadud,kuid minu story on natukene teistsugune,minu enda jaoks täiesti müstika,nimelt paar kuud tagasi ühe peol täiesti juhuslikult kohtasin oma kunagist klassivenda,keda polnud näinud vast 6 aastat,ta oli selline ürgne elumees,alati mingi uus lehvik kaasas,kuid minu suureks üllatuseks nägin ma teda naisega,naisega kellega ta on juba püsisuhtes olnud 5 aastat,naine ise on töökas,edukas,25 aastane,ilus ning äärmiselt andeka ning terava huumoriga,mind lõi pahviks tema oskus nö ümber nurga p**se saata viisakalt ja seejuures naeratades ning välja öelda asju,mida teised ainult mõtlevad,alguses algas meie tutvus sõnelusega,st ma müksasin teda vist kogemata,mille peale sealt väiksest naisest tuli välja lõvi,kes mind hämmastas oma julguse ning kohati ülbusega ning talle otsa vaadates sain aru,et tal on selleks täielik luba,kui me jäime juba laua taha juttu rääkima,sain ma aru,kui tark,intelligentne ning vaimukas naine mu klassivennal on ning ma tahtsin teda endale,ta on olnud üle pika aja naine,keda mina tahaks,kelle järgi ma ausalt viitsiks joosta ja siis tuli vägev üllatus,ahhoii pulmakutse! Sellest päevast saadik ma olen sihiga saada endale ukraina verega naine. Ma ei ole kade inimene,kuid ma vähemalt julgen öelda,et ma olen klassivenna peale kade ning küsimuse peale naisele,kas tal minuga võiks midagi olla,öeldi raudkindlalt nende kuradi roheliste silmadega,et üle selle laua on kõige lähem,kuhu ma talle saaks. Jaajaa,ma tean jah seda juttu,ole mees,saa üle,aga teate,see polegi nii kerge nagu ma arvasin. Ja see naine ajas mu ikka täiesti segi,miks selliseid naisi rohkem ei võiks olla ??