kuulge feministid, ma olen muidu selle poolt, et liigikaaslastele kohe appi hüpata ja mehad läbi klobida (koristagu ise ka ja tehku süüa ja üleüldse), AGA.... kahjuks olen ise paari räpakott-naist kohanud. ei ole nii, et kellel on peres kõrgem haridus, see sittab süüdimatult ja teine kraamib. üks minu tutvatest käkkidest polnud isegi üheksandat ära lõpetanud, isegi tööl ei viitsinud käia. teate, see on ikka ilge, kui naine ehitab iga päev kodus aeledes kraanikaussi mustadest nõudest Eiffeli torni, toidujäänused on põrandal, diivanil, tal endal juustes. riided vedelevad ühtlase kihina põrandal ja külmkapis ulub tuul. õnneks on mees palga tema kätte andnud, saab vähemasti kunstküüned ja ripsmed paigaldada. siis on hea suitsu kiskuda ja sõpsidega siidrit libistades lauamänge mängida. kauaks muidugi meest polnud ka. naine on kodu süda, nagu ahi. tema asi on soojust ning mugavust jagada. loomulikult peab mees olema usin kütja, muidu sooja ei saa. aga on olemas rikkis ahjusid ja neid välja vabandada pole mingit mõtet.