Shovinisti nurgake
must-valge pessimistlik maailm
Mann 03. detsember 2001, kl 15.51 |
Feliks, kas see on nüüd see koht, kus Sa vajad lohutust?
Ja miks on maailm Sinu arvates must-valge? Oi kui lihtne see oleks, onju. Aga ei ole paraku. Värviline on hoopis.
Mina olen näiteks sinine. Tumesinine. Ja Sinu komme lugedes tundud Sa mulle selline oranzhikas. Ja Fööniks näiteks tundub mulle aprikoosivärvi, ja TESS helekollane, ja Piloot tumeroheline, ja Bella helesinine. Ma ei tea, miks.
Kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda kui headesse inimestesse. Sest halvad omadused tulevad aja jooksul nagunii iseenesest välja.
Ja miks on maailm Sinu arvates must-valge? Oi kui lihtne see oleks, onju. Aga ei ole paraku. Värviline on hoopis.
Mina olen näiteks sinine. Tumesinine. Ja Sinu komme lugedes tundud Sa mulle selline oranzhikas. Ja Fööniks näiteks tundub mulle aprikoosivärvi, ja TESS helekollane, ja Piloot tumeroheline, ja Bella helesinine. Ma ei tea, miks.
Kõikidesse inimestesse tuleb suhtuda kui headesse inimestesse. Sest halvad omadused tulevad aja jooksul nagunii iseenesest välja.
kenny 03. detsember 2001, kl 15.51 |
miskipärast on nii, et iga inimene armastab kõige rohkem iseennast ja ei märka seda kuidas käitub ise, vaid ikka seda kuidas teised. kõrvaltvaatajana teame ju alati kuidas on kõik parem ja õigem, sest nii on kombeks. ehk must-valge seisukohast, kui see oleks toru , siis valges otsas oleme ise ja mustas teised , sest enese jaoks leiad alati õigustuse miks see nii on.jutt sai vist väga segane, ehk saad aru mida mõtlesin.
kenny 03. detsember 2001, kl 16.00 |
Plahh 03. detsember 2001, kl 16.04 |
Ma aravan, et see mida me kirjutame siia, on ikkagi meie mõttetöö mingi probleemi kallal ja natuke tõmbame oma eludega paralleele või siis üritame miskit veel ettetulematut tunnetada. Kui miski vastus kratsib me hinge, siis tegelikult tibakene ikka ongi see meie jaoks lõpuni mõtlemata asi...niiet, kohati avardame ka oma must-valget...ja tuletame meelde, et meie väljakujunenud tuttavate sõprade arvamuse järgi kujunenud tagasiside meie minast võib mõne teise inimese jaoks paista hoopis teistsugune. Värvilist maailma:)
piloot 03. detsember 2001, kl 16.11 |
Skiso 03. detsember 2001, kl 16.22 |
No-jah, mind võrdsustati kah ühe väiksema osaga inimesest ja miskit ilusat oli vist veel ükskord kui Womandelfi artikkel pealehele pandi. Päris paar armsat kommentit olid minu kohta sihitud, aga delfi kustutas need ka päris kähku ära. Olin selle seiga tegelikult juba unustanud, aga nüüd Feliksi mõtetega seoses tuli meelde. Tegelikult on vist halvasti ütlemistel vahe. Kui see on lihtsalt pahatahtlik ja mõttetu rumal halvustamine, või siis konkreetne kriitika meie käitumise, ideaalide, mõtete kohta. Seda esimest varianti ei maksa ilmselt üldse tähele panna, viimane aga riivab ilmselt rohkem. Sel puhul on lohutav mõelda, et inimesi on erinevaid ja igal õigus oma arvamusele. Ja pisut tasub ka mõelda mille peale see kriitika tuli, kui asi läbi mõeldud ja enda seisukohtadele kindlaks jäädud ei tohiks ju teiste arvamus korda enam minna.
Bella 03. detsember 2001, kl 16.25 |
Aga armas Feliks, maailma mustvalgelisus on ju omamoodi võluv, primitiivsemate vaimude jaoks, ma mõtlen. Kõik on lihtne-selge, paha on paha ja alati paha ja hea on hea. Vaata, vanasti oli maailm veel mustvalgem - abielurikkujad saadeti aerudeta paadiga merele, seiklejaid lasti duellil maha (muide, väga meeldiv viis ebameeldiv tüüp legaalselt teise ilma saata, kas Sa ei leia), kerjuseid -hulkureid poodi võlla jne. Nimekirja võiks lõputult jätkata. Tänapäeval on palju keerulisem - viimaselegi kui maniakile leitakse psühhoanalüütiline õigustus raskest lapsepõlvest ja inimene peab,hambad ristis, olema tolerante kõigi ja kõige vastu ning prussakatele köögis mannaputru keetma, mitte neid tapma (loomakaitse ju ikkagi). Nii et, kannata aga ära, Feliks, need on vanamoelised inimesed, kes sinu peale vihased on. Vanal ajal oleks su lapse vanaisa sulle noa selga löönud võib-olla... Praegu aga, oled elus-terve ja pole häda midagi, peale paari anonüümse kibestunud vanamoori kobina. Seda võib ju lihtsa vaevaga ignoreerida.
mina 03. detsember 2001, kl 16.39 |
crissu:) 03. detsember 2001, kl 17.34 |
kaasaegses paljulubavas ja mitmekesises maailmas tuleb jah leppida sellega, et must ei ole alati must ja valge ei ole alati valge ning ka kollane on varnjunditega jne
nagu siin eespool kirjas oligi, et ka kuriteo sooritanud inimese teole otsitakse psühholoogilise taustaga seletatavaid vabandusi (või pehmendavaid asjaolusid) miks siis mitte otsida neid misiganes juhul
ega vist polegi olemas seda täit tõde - on vaid igaühe enese veendumused sellest, mis on õige ja mis mitte
ning kus see piir täpselt jookseb...
nagu siin eespool kirjas oligi, et ka kuriteo sooritanud inimese teole otsitakse psühholoogilise taustaga seletatavaid vabandusi (või pehmendavaid asjaolusid) miks siis mitte otsida neid misiganes juhul
ega vist polegi olemas seda täit tõde - on vaid igaühe enese veendumused sellest, mis on õige ja mis mitte
ning kus see piir täpselt jookseb...
kurblik 03. detsember 2001, kl 19.46 |
Feliks:
Olen isegi olnud oma elus nii must- valge, et praegu lihtsalt paha meenutada. Tänu oma kallile kaasale olen õppinud tolerantsust, inimarmastust ja muudki veel, mida siin maailmas teiste seas elamiseks vaja läheb. Ja see leplikuse ja inimarmastuse tunne mu sees teeb mind õnnelikuks. Vaatan kurbusega halva-otsijatele ja kujutan ette kui õnnetud nad oma kodus õhtuti üksinda on...oma südamehääle ja hingerahutusega.
Ja siit Foorumi rubriikidestki loen meelsasti vaid mõtestatud kommentaare, mis enamjaolt positiivsed. Aitäh neile, kel mõni aus ja hea sõnadesse pandud mõte ka minu mõtetele mõne uue ja parema raja on andnud:-)
Olen isegi olnud oma elus nii must- valge, et praegu lihtsalt paha meenutada. Tänu oma kallile kaasale olen õppinud tolerantsust, inimarmastust ja muudki veel, mida siin maailmas teiste seas elamiseks vaja läheb. Ja see leplikuse ja inimarmastuse tunne mu sees teeb mind õnnelikuks. Vaatan kurbusega halva-otsijatele ja kujutan ette kui õnnetud nad oma kodus õhtuti üksinda on...oma südamehääle ja hingerahutusega.
Ja siit Foorumi rubriikidestki loen meelsasti vaid mõtestatud kommentaare, mis enamjaolt positiivsed. Aitäh neile, kel mõni aus ja hea sõnadesse pandud mõte ka minu mõtetele mõne uue ja parema raja on andnud:-)
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.02 |
kurblik 03. detsember 2001, kl 20.06 |
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.12 |
kurblik 03. detsember 2001, kl 20.17 |
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.18 |
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.22 |
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.27 |
marie 03. detsember 2001, kl 20.32 |
Aitäh, kallis läbinägelik,
aga mu mees on vägagi "korralik mehepoeg", kurblik olin vaid sel hetkel, kui esimese kirja kirjutasin (hiljem jäi lihtsalt see nimi sisse) ning nägu on mul alati peas. Aga see on väga naljakas, et üks võõras inimene minu muresse niivõrd sisse elab, et mul enesel see juba meelest minema kipub. Pealegi ei ole ma mingi "tädi", pole kunagi olnud ja lähima 30 aasta jooksul veel ei muutu ka. Kui üldse kunagi.
aga sinu viimane repliik oli tõepoolest just selline, mida kurblikul hetkel mulle vaja oleks.
Niisiis :-)?
aga mu mees on vägagi "korralik mehepoeg", kurblik olin vaid sel hetkel, kui esimese kirja kirjutasin (hiljem jäi lihtsalt see nimi sisse) ning nägu on mul alati peas. Aga see on väga naljakas, et üks võõras inimene minu muresse niivõrd sisse elab, et mul enesel see juba meelest minema kipub. Pealegi ei ole ma mingi "tädi", pole kunagi olnud ja lähima 30 aasta jooksul veel ei muutu ka. Kui üldse kunagi.
aga sinu viimane repliik oli tõepoolest just selline, mida kurblikul hetkel mulle vaja oleks.
Niisiis :-)?
läbinägelik 03. detsember 2001, kl 20.37 |
crissu:) 04. detsember 2001, kl 08.43 |
No nii:
paistab, et ikkagi ei loeta kommendi sisu ja selle kirjuataja nime üksteisest sõltumatult
tahaks teada:
olen ka lugenud neid kurbliku kommentaare - no miks peaks talle kohe niimoodi pähe lajatama? kui inimesel on hing haige ja mure, kas ta siis kohe tuleb kõvahäälega lootusetuks juhtumiks ja hädavareseks kuulutada, kelle jutul siin meie(loe:womandelfi kribijad)hulgas kohta ei ole?
paistab, et ikkagi ei loeta kommendi sisu ja selle kirjuataja nime üksteisest sõltumatult
tahaks teada:
olen ka lugenud neid kurbliku kommentaare - no miks peaks talle kohe niimoodi pähe lajatama? kui inimesel on hing haige ja mure, kas ta siis kohe tuleb kõvahäälega lootusetuks juhtumiks ja hädavareseks kuulutada, kelle jutul siin meie(loe:womandelfi kribijad)hulgas kohta ei ole?
Feliks 04. detsember 2001, kl 09.06 |
To Läbinägelik: Vaat et noor oled...tunnistad..oletan et ju siis oledki....ei taaks kohekuidagi moraliseeriv olla...aga noh kuidas seda viisakalt öelda.....tead ma vaatan ennast tollesse aega, ku ima kah ennast nooreks pidasin..nt 20-aastasena..no olin ma ka loll..mitt eet mu teadmised (koolitarkus) oleks vähene old..vaid elutarkus...ja mõtlesin palju teistmoodi....ja ei pold mul tolerantsiks ruumi ja ..ah mis ma keerutan...seisukoht võib noorel inimesel olla - see on tore...aga kui ta seda absoluut ja igaveseks tõeks peab...:)) tohib vaikselt itsitan oma nurgas...lohutan ennast mõttega, et see läheb tal üle:)
A mulle jäi esimese hooga, et Sa juba kogenud ja noooh vähemalt 35 aastane naisterahvas oled, kel juba törts kogemust....vanainimese mulje oled mulle jätt..sorry...aga et noor, no see lahendab mitu küssat Sinust:))
A mulle jäi esimese hooga, et Sa juba kogenud ja noooh vähemalt 35 aastane naisterahvas oled, kel juba törts kogemust....vanainimese mulje oled mulle jätt..sorry...aga et noor, no see lahendab mitu küssat Sinust:))
läbinägelik 04. detsember 2001, kl 13.06 |
Ära itsita midagi,Feliks, see kaasa halamine ja pärast pihku itsitamine on palju mõttetum tegevus kui "puuga pähe lajatamine", viimase tegevuse puhul võib inimese tema enesehaletsusseisundist isegi ehk välja tuua aga need kes lihtsalt mõttetult kaasa halavad naudivad pigem oma aupaistet et küll ma olen ikka mõistev ja tolerantne inimene, andke mulle plusspunkte selle eest...
Valekurbliku ees juba vabandasin aga selle päriskurblikule määratud jutu eest küll mitte. Loodan väga et ei muutu ise kunagi selliseks märter-naiseks.
Aga see valekurblik peaks siis eeskuju najal võtma nimeks yx kurblik...
Valekurbliku ees juba vabandasin aga selle päriskurblikule määratud jutu eest küll mitte. Loodan väga et ei muutu ise kunagi selliseks märter-naiseks.
Aga see valekurblik peaks siis eeskuju najal võtma nimeks yx kurblik...
Feliks 04. detsember 2001, kl 13.15 |
Läbinägelik: et koonkreetsus...ehk puua pähe, nagu nimetad...olen nõus, see võib tõhusamana toetada kui kaasa halamine ja võltskaastunne....tegelikult mõtlesin omaviimase kommiga Sind ja Sinu kommide tagamaad laiemalt..juba teemaväliselt, sain lahenduse Sinust...ja itsitan ikkagi..sest ega mu tujul suurt viga ole ja virtuaalmaailmast niiväga mõjutada lasegi...et kui on inimesel mõte, järeldus vms..ea see tähenda ilmtingimta, et tal mure-ahastus-enesetapumõtted kohe on...ei pole ühti.
Optimist 05. detsember 2001, kl 00.04 |
Feliks,
ei ole see maailm must-valge ühti. Hoopis väga värviline. Viga on vaid selles, et siin on iga mõtteke siiski üldisest kontekstist välja rebitud. Lisaks ka see, et inimeste väljendusoskus on erinev. Kolmandaks jääb hoolimata märkidest :) ja (: ikkagi tajumata see õige toon. Sõnadega saab paitada või haiget teha, aga tegeliku mõju paikapanek kuskil skaalal sõltub pigem tõsiasjast, et "ilu on vaataja silmades". Ehk siis igaüks tajub kirjapandud mõtet oma "rikutuse" ehk (maailma)tunnetusoskuse seisukohalt. Enamik meist on võimeline üht sõnumit näiteks olenevalt oma hetketujust sõnastama pisut erinevalt, samuti oleneb sõnumi vastuvõtja meeleolust, mida ta sellest sõnumist välja loeb.
Kui keegi kirjutab: "Oled ikka loll küll!", siis võis kirjutaja selle juures mänglevalt ohata, kuid adressaat võtta seda suurima solvamisena. Aga võib olla ka vastupidi, eks.
Ja kui Sulle ikka tundub, et mõne arvates on maailm must-valge, siis minu meelest pole. Ise arvan, et olen optimist. Mõni arvab võib-olla, et olen hoopis sinisilmne naiivitar. Las ta siis arvab. Mulle meeldib minu arvamus seekord rohkem. Aga loomulikult tunnistan, et ka neil teistel võib õigus olla...
ei ole see maailm must-valge ühti. Hoopis väga värviline. Viga on vaid selles, et siin on iga mõtteke siiski üldisest kontekstist välja rebitud. Lisaks ka see, et inimeste väljendusoskus on erinev. Kolmandaks jääb hoolimata märkidest :) ja (: ikkagi tajumata see õige toon. Sõnadega saab paitada või haiget teha, aga tegeliku mõju paikapanek kuskil skaalal sõltub pigem tõsiasjast, et "ilu on vaataja silmades". Ehk siis igaüks tajub kirjapandud mõtet oma "rikutuse" ehk (maailma)tunnetusoskuse seisukohalt. Enamik meist on võimeline üht sõnumit näiteks olenevalt oma hetketujust sõnastama pisut erinevalt, samuti oleneb sõnumi vastuvõtja meeleolust, mida ta sellest sõnumist välja loeb.
Kui keegi kirjutab: "Oled ikka loll küll!", siis võis kirjutaja selle juures mänglevalt ohata, kuid adressaat võtta seda suurima solvamisena. Aga võib olla ka vastupidi, eks.
Ja kui Sulle ikka tundub, et mõne arvates on maailm must-valge, siis minu meelest pole. Ise arvan, et olen optimist. Mõni arvab võib-olla, et olen hoopis sinisilmne naiivitar. Las ta siis arvab. Mulle meeldib minu arvamus seekord rohkem. Aga loomulikult tunnistan, et ka neil teistel võib õigus olla...
Lisa postitus