Ütlesin lihtsalt(lapsed välja jättes muidugi), et kingitusi kohustuse pärast enam ei tee.Kui leian, et kellegi on midagi vaja ja, et miskil puhul tahan(!) kinkida, siis ok.Näit. see sugulaste perek. kes mõnikord mu last hoidnud.Nad on nii toredad, ma hea meelega...Aga jumala eest, ma ei oota vastukinke:))
Teatasin, et kui sugulaserahvas tahavad mingil õhtul nendest jõulupäevadest kusagil koos istuda, olgu, aga ei mingeid sokke, plastmassämbreid, veiniavajaid või muud nodi.Igaüks valmistagu mingi (üks!!!)roog vastavalt oma fantaasiale.Variante ju palju(Mehhiko, Itaalia v.m. köök).Kes ei oska, ostab.Siis pääseb see vaene, kelle pool ollakse sel päeval, saunalisenäoga ringijooksmisest.Siis näeks ehk ka üksteist pakkepaberite seest ja naudiks põnevaid hõrgutisi.
Ei peaks rõõmsalt hapu näoga tänama järjekordse lõhnalambi v.m sellise eest.
Ja ei peaks ägisema järjekordsest verivorstist ja hapukapsastest, mida nagunii kodus küll söödud.
Lapsed võivad ikka ju kinke avada ja seda tore vaadata kah.