Mul jälle selline variant, et lapse vastu ei tunne huvi mitte isa, vaid vanavanemad. Isa helistab, lepib kokku, tuleb järele, viib ära ja pärast toob tagasi. Need veerandtunnised autosõidud on ka tema ainsad kokkupuuted lapsega. Nüüd on laps juba nii suur, et küsib, miks issi alati kalale läheb, kui mina seal olen? Ei olnud mul südant lapsele öelda, et tead, ta lihtsalt ei hooli sinust, sellepärast tõmbabki alati uttu.
Aga küllap ma olen muidugi ise süüdi, et isa meie lapsest ei hooli. Küllap ma olen võimukas, üritasin meest ümber kasvatada, minuga on raske suhelda jms.